Pühapäeval leidis aset päris huvitav pikk trenn.Sel ajal kui ma diivanil vedeledes uue maratoni maailmarekordi sündi jälgisin(ei tea kas kinnitatakse ära?..ikkagi naistega koos ju joostud:D)tuli Riku ja oli kanges motivatsioonikriisis ;) ning täis tahet motiveeriv jooksuots teha.Muidugi ma polnud lõunaks veel ivagi hamba alla saanud ning vaaritasin kiirelt portsu pudru endale ja lahmisin selle sisse.Minu plaan oli 150 minutit.Ega just väga tihti otse söögilauast jooksma ei lähe ,aga see polnudki probleemiks sel päeval(isegi mingit loksumist maos ei toimunud) Plaanis oli umbmääraselt Kohila-Hageri-Kiisa-Kohila ring teha.Kuni Hagerini oli mul ikka suht raske olek.10 kilti siis 53minuti peale natuke(huvitav ,et eelmine nädal pikal otsal esimene 10 km oli väga lõbus minek 48,5ga) Siis saabus aga see hetk kui kellegil garmini kell ära kustus(ma ju räägin pidevalt ,et mõttetu kell..isegi trenni peab umbmääraselt ise minuteid lugedes tegema:)) Sel hetkel tuli saatuslik viga-mu äkkidee Maidla kaudu Kiisale minna ja sealt tagasi.Maidla poole liikudes kukkus Riku järjest tempot lisama(ma tean ,et sellele ta üritab vastu vaielda,aga jään siiski endale kindlaks;))Maidla ristis siis selgus tõsiasi ,et plaan kippus lõhki minema...sealt Kiisale oli 8 km+ veel kohilasse mingi 8+km.Kümmekond minutit enne kahte tundi hakkasid mu jõuvarud lõppema ja 2 tunni (23+km) täis tiksudes lülitasin end säästureziimile.Ütleme nii ,et kodutee oli pikk ja vaevaline ning minu finishiaeg oli 3:26 (huvitav ,et selle jooksuotsa alguses ütlesin veel Rikule ,et praeguse vormi juures lähen maratonil jooksma aega 3:25-3:26:D)Kodus tuvastasin siis selle päeva distantsiks 37 km..vaid 5 jäi puudu;)
Selle distantsi valearvestuse juures on huvitav see ,et lähtusin sellest kui nägin eelmine päev Kiisal silti Maidla 2km ,aga nüüd tuli välja ,et tee teises otsas on samuti silt Mailda 2km ja Kiisale sealt 8 km. Siit tekib siis küsimus ,et kui pikk see asula siis lõpuks on?:D
Aga tarkust tuli pisut juurde selle pika retkega.Võiks ju taskunurgas üks euromündike olla,sest 3,5 tundi ilma söögi/joogita joosta pole just kuigi lihtne tegevus.
Loodan ,et Rikul tekitas see uute radade avastamine väikesegi motivatsioonipuhangu.Minul aga viimased 2 trenni koos temaga on kummi ikka nii tühjaks tõmmanud :) Esmaspäevane ülikerge jooksuots osutus suht raskeks...tunne oli nagu oleks tõesti tühjade kummidega edasi liikunud.Aga vähemalt sellised trennid annavad maratoniks lootust juurde.Täna kärbin ennustatavast lõpuajast minuti ja lähen siis plaaniga 3:24 joosta:D
