On siis külm või ei ole?

Neljapäev oli minu jaoks väga külm :) Termomeeter näitas -15C ja kuna kerged köhaturtsatused on ka siis mõtlesin ,et olgu ühe jooksutrenni võib ju ka ära jätta.Tegin vaikselt kodust jõusaali ainult.Laupäevaks oli plaanis siis sisehalli jooksma minna.Seekord mitte päris külma pärast ,aga väljas oli külm sellegipoolest.Üllatusena tuli see ,et nii lasna kui kesklinna hall ürituste tõttu ligipääsmatud.Ega siis muud üle ei jäänud kui kohila spordikompleksi ja saali tiirutama:)Seekord sattusin sobival ajal ja sain suurde saali ümber kossuplatsi tiirlema.50 minti ringitamist ja siis teiseks trenni osaks sobis kohilas olev 3 rajaline sprindisirge ideaalselt.Pisut võimlemist ,jooksuharjutusi ja lõpuks veel 7x60m sprinti:).
Pühapäev oli siis xdreami päev:) Ilmateadet vaadates pisut külm juba hakkas eelmine õhtu.Lohutasin end sellega ,et eelmine aasta Pannjärvel sai ju -18Cga starti mindud küll ja veel mõni aasta tagasi haanjas oli stardihetkel ka miskine -24C.Hommikul välja sõites oli kraade kuskil -27C.Päiksetõusuga asi läks veel hullemaks...sai isegi -30C kätte.Kohale jõudes näitas mul auto termo -29C.Ega ei olnudki miskit muud teha kui pakkisin end kubujussiks ära,Tõnu käest sain veel searasva millega palja näoosa kokku määrisin ja starti.Kui päris aus olla siis kogu võistluse juures väga külm ei hakanudki.Peale starti teise punktini andsid sõrmed külmast aimu.Raja keskosas mingil väikesel ajahetkel tahtis nina külmaga ära kukkuda ja lõpuosas olid sokid niiskeks tõmmanud ja lagedal tee peal õhukesed jooksusussid andsid tunda jälle ,et külm on.Pisut siis rajast ka.Suusatajatele tundus selleks aastaks täitsa hea rada olevat.Sellist hetke kus ikka täiega võsast läbi oleks olnud vaja ronida vist ei olnudki.Ehk veidikene paks lumi võis segav olla,aga meist tuhisesid nad pidevalt mööda:)Rattureid oma silmaga ei näinud,ainult mingid hullud olid kuskil metsavahel rattakiivritega siblimas.Tunnistan ausalt ,et minu jaoks on igasugune miinuskraad rattaga sõiduks vastuvõetamatu,aga müts maha nende ees kes -20ga sõitma ronivad.Jooksuvõimalused olid ikka väga head,eelmistest aastatest mäletaks nagu oli rohkem sumpamist.Oli muidugi üks väga rõve lõik mööda raba või mis iganes asi seal ei olnud.See lõik ei tahtnud kuidagi ära lõppeda.Seekord jõudsime finishisse täitsa päikesepaistel veel.Ajaks oli kuskil 5 tundi.Urmasel gps andis meie distantsiks 28,2km.Eks tulemustega saab tutvust teha homme.Eelmise aasta kogemuste põhjal joogiga jätsin seekord vedeliku üldse maha,lootsin vaid korraldajatele.Süüa ka ei viitsinud kaasa vedada,kannatasin oma hommikuse pudru najal ära.
Ilmateade lubab õnneks järgmiseks nädalaks kerget kliima soojenemist,ehk saab normaalse inimese kombel lumejooksudega maratoniettevalmistust jätkata.
Nike Winter Xdream 2010 tulemused

Mõedakul laagerdamas

Sarnaselt eelmise aastaga sai otsustatud ,et ka sel aastal Otepää mk etapi nädalavahetuse veedame Mõedaku spordibaasis.Kohale jõudsime laupäeva lõunaks.Erinevalt eelmisest aastast kui lumi tuli maha alles viimasel nädalal siis sel aastal lumepuuduse probleemi karta polnud.Viisime asjad tuppa ära,vahetasime riided ja kohe suusarajale.Esimeseks päevaks lasin suuskadele pidamist alla määrida.Plaanis oli lõpuks see 10k ring ikka täismahus klassikas ka läbida.Esimestest tõusudest sai ilusti üles mindud,uskumatu! Polnudki varem vist klassikalises tehnikas künkaid ületanud :D Kuna esimene päev polnud plaanis end rihmaks sõita siis sai ka fotokas rajale kaasa võetud.Muidugi 10k ring seal rajal on just oma lõpuküngaste poolest mõnus pähkel.Pidamine läks ka lõpupoole tunduvamalt halvemaks.Nii ma siis sammusin küngastest üles,ainuke lohutus oli see ,et sai aegajalt pikalt alla ka libisetud.Esimese päeva ringi lõpetasin siis umbes 1:12ga.

Peale suuska tegime väikese jõu ja venitusharjutuste pooltunni Otepää mk etapi teleülekande saatel.

Päevakava järgmiseks punktiks oli paberimajandusse süvenemine.Nimelt enne laagrit sai kokkulepitud ,et iga mees võtab oma viimase 2 aasta treeningandmed kaasa kuude lõikes.Kui kokku võtta kogu 2 päevane arutelu mis aegajalt tekkis siis tuleb tunnistada,et ideid tekkis edasise treeningu plaanimiseks juurde küll.

Vahepeal suutsin endale puhkeruumist natuke lugemist sebida.Avastasin enda jaoks uue ja suht huvitava sisuga kirjanduse.Nüüd kodus otsides leidsin need ka internetist pdf variandina.Ajakiri "Liikumine ja sport"

Kui mõnel laagris viibinuist ununesid teisel päeval Rikul näidatud harjutused ,siis need võib sealt ajakirjast koos piltõpetustega ilusti üles leida.
Ahjaa peaaegu oleks unustanud ,et vahepealset ala sisustasime väga lühikest aega mäesuusanõlval :) Kui Urmas oma "lõbu" seal kätte sai siis sunniti mind poolvägisi nende imelike lühikeste ja paksude laudadega mäest alla sõitma:) Ok alla võis sõita ,aga siis tuli üles tagasi ka saada ja selle trossi taga rippudes üles venimine oli peale teistkordset läbimist väljakannatamatu piin:) Nii siis algas ja lõppes minu mäesuusa karjäär 3 laskumisega Mõedaku 150 meetrisel nõlval:)
Õhtuseks trenniks oli pooleteist tunnine jooksuots.Kui päris aus olla siis pimedas libedal teel jooksmine on ikka paras piin.Eriti sisekurvides.45 minutyilise jooksu järel suutsin mõnusasti kukkuda ka.Talvisel jooksul tuleb ikka väga hoolikas olla kurvides ja pööretel.Iga aasta kipun seda unustama,aga peale esimest kukkumist tuleb see alati meelde.Tuli siis pisut rohkem kui poolteist tundi ja kilomeetreid oli tiba vähem vist kui 17. Õhtul tegime veel saunaringi ja sellega oli esimene päev läbi.

Pühapäeva hommikul keerasime pudrud ja võileivad sisse ja siis õue lumme müttama.poolteist tundi matka kohati korralikus lumes ja kokku umbes 3 kilomeetri jagu.Seekord polnud päris umbmäärane sihitu matk:)Vaid eelmine päev sai kaardile korralikult punktid ära märgitud mis tuli leida.Ja oh seda üllatust vist isegi leidsime kõik punktid üles kuigi jah katsuge sellise lume alt kive üles leida:)

Peale matka kuivad riided selga ja suuskama.Seekord siis määrdeta suusaga.Kokku sai lepitud ,et 1,5 tundi suuska.Seekord olin mina see,kes kõige esimesena alla andis.Peale ringi mille läbisin 57,5 minutiga olin ikka täitsa süsi.Olin juba 50 meetrit uuele ringile sõitnud ,aga siis sai laiskus võitu ja läksin telekast vaatama kuidas teised end rihmaks sõidavad :)Kui teised ka lõpuks suusaringilt tagasi jõudsid sai teleka ees veel sünkroonvõimlemist tehtud.Meie võimlemine lõppes meeste sprindi teise poolfinaaliga.Edasi polnud enam huvitav.Oleks Kümmel või Einaste edasi saanud oleks me ka pikemalt seal olnud.

Peale pesu sai siis kodinad kokku pandud ja laager lõpetatud.

Eks aastal 2011 Otepää mk etapi ajaks jälle Mõedakule.Ei tegelikult võiks ikka sel aastal proovida suvel ka sinna jõuda.Tundub ,et tegevust seal jätkuks.

Lahemaal

Pühapäevaks oli planeeritud väikene jalutuskäik loodusesse.Kui igaltpoolt lugedes tundub ,et praeguse ilma ja lumega on peal räätsamaania siis me olime täitsa tavalise matkajalanõuga rajale minemas ilma igasuguse erivarustuseta.Põhi varustuseks mida kaasas veeti olid termos ja võileivad:) Ok kui ausalt õelda siis enne matka sihtkoht oli vist päris umbmäärane:) Teada olid paar märsõna- Juminda poolsaar ja majakivi.Otsustasime sõita pedaspeale ,et seal siis vaatab kuhu edasi.Mere ääres sai tehtud kiir fotosessioon mere ääres ja siis kaarti uurides tuli ka otsus,et autod jätame majakivi-pikanõmme õpperaja idapoolsesse parklasse ja sealt siis alustame oma tiiru.esiesed me igatahes polnud kes ealtkaudu kivile lähennud.Vähemalt sissetallatud rada oli olemas.Kui majakivi sai nähtud ,turnitud ja jäädvustatud siis liikusime edasi torni poole.Sealpool kivi oli juba korralikud räätsarajad sisse trambitud:) Mõnus maantee läks läbi metsa.Metsast välja rabasse jõudes haaras kõiki jälle pildistamistuhin:) Ega oli ilus vaade küll sellele lumisele päikselisele väljale.Üle raba minnes oli rajavalikuid mitmeid.Räätsaradu lookles päris palju.Tornis tegime siis väikese soojajoogi ja võileivapausi.Mõnus tuulevaikne ilm oli ka.isegi üleval tornis polnud üldse tuult tunda.Muidugi mere pealt oli lähenemas mingi kahtlane hall mass mis ähvardas päikesepaistele lõpu teha. Tornist edasi võtsime suuna raja läänepoolsele parklale.Kohale jõudes selgus ,et kui sul korralikku tanki pole siis sinna autoga ligi pääseda on suht ebatõenäoline.Nüüd jäi üle veel väike kaarega rabast mõõdumine ja autode juurde tagasi. Algul liikusime piki seljandikku raba äärel.Siitmaalt algas seekoht kus enam radasid sees ei olnud ja need tuli ise sisse talluda.Korra tegime väikse sissepõike veelkord seljandikult alla rappa:) See kujunes välja selliseks ,et Ranno siis näitas jää tugevust seal hüpates ja kui ülejäänud sinna alla jõudsid siis Margol õnnestus see kandev jää ära lõhkuda ja põlveni jala sisse kasta.Rohkem rabajäätugevuskatseid tegema ei hakatud.Liikusime mööda metsateed kus oli mingi sõiduvahend kunagi läbi sõitnud ja oli pisut õhem kiht sumpamiseks.Viimane lõpp oli aga eriti karm.keerasime sealt teel mingile sihile millega lõikasime otse suurele sõiduteele.Seekord oli juba vaja sumbata palju sügavamas lumes.See viimane lõik väsitas küll päris korralikult.Sai matka lõpuks selja ka ikka korralikult märjaks:) Lõpp oli juba lihtsalt kiirelt kulgemine mööda autoteed autoni.Aga see viimane lõik kiskus väga külmaks ära.Kindad mis eelnevast lumest olid läbi niiskunud kippusid kõvaks kätte ära jäätuma.kokku tuli siis selle matka pikkuseks umbes 4 tundi ja 15 minutit ja distantsiks 10,3 km.Kui lund poleks siis väidaks ,et nii aeglaselt polegi võimalik liikuda;)

Tagasiteel tegime möödaminnes peatuse Jägala jõel elektrijaama juures ja otseloomulikult ka joa juures.

Talverõõmud

Täna hommikul kui üles ärkasin ja voodist välja end ajasin tekkis kohe küsimus ,et kes mind peksnud on?:) Kõik kohad olid kanged ja valutasid.Siis meenus ahjaa see oli see hokimäng.
Pühapäeval käisime siis hokit mängimas.Ilm oli ilus päikseline...kraade oli piisavalt -15 ümber ja jääplats oli ka täitsa olemas:) Jäi üle vaid loota,et mulle ka mõni hokikaigas jagub.Ei tegelikult oli lahe. Niikui mehed kohale jõudsid siis esimese asjana löödi lumme 4 hõbedast termost.Siis pisut lumerookimist ja põhiüritusena tuli pisut üle 2 tunni litri taga ajamist.Seda pulli tegin ma küll viimati kooliajal ja isegi mitte viimastes klassides .Nii ,et pakun julgelt 15 aastat tagasi.Uskumatu.Muidugi sarnast mängu on hiljemgi mängitud seda saalihokit,aga see törts teine teema,seal vähemalt kindel jalgealune on.Mida siis seekordne hoki õpetas? Jääle kukkuda võib olla valus!(Järgmine päev) Litriga pihta saamine võib olla valus(kohe ja jällegi järgmine päev) Enesekaitsevahendid peavad olema korralikud(järgmine kord rullin papi ümber säärte:)) ja lõpuks seda ,et kui väljakut ümbritseb lumevall siis seinasöödud ei pruugi välja tulla.Mis oli selel mängu juures veel tore ,et kuigi kaks kolmandikku olin nulli peal siis lõpukolmandikul kobistasin isegi mõne värava imekombel sisse.

Aga nüüd peaks end pisut sellistest ohtlikest asjadest eemal hoidma ja natuke haavu lakkuma...ehk planeeritav järgmise nädala matk nii hull pole,kuigi miski pole võimatu sest mere ääres võib ka jääd leiduda:)

Head uut aastat!

Aasta viimasel päeval sai siis tehtud juba traditsiooniks saanud pooleteist tunnine jooksuots.See pisike traditsioon sai alguse 2006 aasta viimasel päeval kui koos Rikuga nõmmel 1:37ga läbisime umbes 21 kilomeetrit.Järgmised 2 aastat olen seda jätkanud üksi Kohilas(kuna Ranno pidas pealemaratonijärgset pooleaastalist vigastuspausi mõlemal korral).Sel aastal suutis Ranno peale mitmekordset veenmist Tõnu ja Urmase ka kampa meelitada:)Kogunesime siis 15:20ks Pirita selveri parklasse.Mis oli ääreni autosid täis.

jooksu alguses tegime ühe tiiru lillepi pargis.Päris hea lahti lükatud rada oli :)Kuigi märgid keelasid seal nagu jala käimise siis eirasime seda kuna lootust oli ,et rattureid ja rulluisutajaid seekord ei kohta.Ja jalakäijate keelava sildi all oli kiri välja arvatud rulluisutajad.Kuna eelmisel aastal sai ka rulluisud mingil ajal jalga pandud siis pidasin ka end rulluisutajaks see andis siis ka rohelise tule liikumiseks sel teel:)Pärast lillepi pargi ringi lõpetamist liikusime üle Pirita silla ja keerasime kloostrimetsa teele (ega ma just Pirita kandiga eriti sinasõber pole aga kaardipealt tuvastasin tänavate nimesid:) Seal teel oli väikene lõik kus tuli pisut autodega ühte ja sama teed jagada.Pehme lumi jalge all just kõige mõnusam ei olnud.Edasi keerasime sealt vist Pärnamäe teele:) vahepeal sai vist natuke surnuaias ka joostud.Sealt edasi oli juba tuttav rada mida sai sügisel rattaga läbitud kui maratoni käisime vaatamas.Kui me lõpuks hakkasime tagasi jõudma ,läksime üle merivälja tee siis rajajuhataja Ranno tahtis randa minna.Enne randa ta nägi midagi maas hüppas pikali ja korjas selle üles.meile ta ei näidanud mis see oli aga randa ena ei läinud vaid läbi metsatuka jõe poole tagasi.Lõppu jõudes näitas mu kell 1 tund ja 32 minutit.Pulsi aimu pole üldse sest esimese kilomeetri järel otsustas vöö hakata naba pealt pulssi möötma.Tore oli ka see ,et üks auto ja buss otsustasid tervitus signaali törtsu lasta.Nigu oleks mingi vip olnud :) Tea kas nad ei näe tihti ulle vanaaasta viimasel päeval jooksmas või oli mingi muu põhjus.Kuna Urmase kella gps otsustas enne lõppu ,et aitab töötamisest siis üritasin maaameti kaardi abil distantsi ära mõõta.Kindlasti tuli mingi pisikene näpukas aga usun ,et mitte väga suur ja sain tulemuseks umbes 15.5 km.

Niih ja lõppu üks väikene lõik Bondist...jah just nimelt James Bondist.Kuna ma väga Bondi fänn ei ole siis oli seni viimane film "Quantum of Solace" vatamata.Miks ma siis nüüd seda vaatama hakkasin? Eks ikka Siena pärast.Kuna Jüri ütles ,et Bondi viimases filmis seikleb ta algul Sienas ja ise ka just Sienas käinuna pakkus pisut huvi:) Kohe hakkas seal silma üks igati huvitav koht.Filmis toimub tegevus sellise ürituse ajal nagu Il Palio(2 korda aastas toimuv hobuste võidusõit ümber Piazza del Campo).Bond ronib seal rahvamassi vahelt mingist luugist välja ja tormab jälitades kurikaela Palazzo Pubblicosse.Sealt sööstavad trepist ülesse ja algab tagaajamine katustel. Ja mis hakkas koheselt silma kui nad katusele olid jõudnud? See sama hoone kuhu nad sisse tormasid Palazzo Pubblico ja Torre del Mangia paistsid kaugel eemal :) Jätkus tagaajamine katustel ja siis kuidagi väga kiiresti olid nad jõudnud omadega Siena toomkiriku katusele. Nii ,et siit järeldus - Daniel Craig  on vist kiirem kui Bolt:D

Suuskamas

Sai siis täna suusatamas käidud.Sel talvel esimest korda.Riku jõuga vedas mind sinna,kuigi ma teadsin ,et see saab kole olema:)Nüüd kui pole õieti end liigutanud juba 3 nädalat ja 3 päeva.Eelmine pühapäev tegin vaid ühe 3 tunnise jalutuskäigu.Igatahes nõmme spordikeskuse radadel me libisesime täna.ja nagu arvata oli siis teiseks kilomeetriks oli hing paelaga kaelas.Hiiu vutistaadioni juurde jõudes enam end kontrollida ei suutnud ja panin päeva ainsa kobara maha:)Tore oli seal lumes nii 20 sekundit vedeleda ja puhata.Tunni tiksusime seal.Pärast suusatamist lõi aga põlved valusaks.Ligi pool tundi andsid tunda ,aga nüüdseks jälle kõik igati ok!
Aga jooksunälg on vahepeal suur tekkinud.Juba mitmendat päeva kibelen jooksususse jalga tõmbama...ehk siis homme:)Nädalavahetusel peaks ka vana aasta jooksu vaatama minema.Numbrit ise veel ette panema ei kibele:)Väga suure tõenäosusega järgmine number mille ma jooksuvõistlusel ette panen on 1330 :D

Firenze maratonist

Nüüd siis on piisavalt pikalt seeditud seda jooksu.Pisikene pettumus tulemusest on lahtumas ja isu uute maratonide järgi on tagasi tulemas.Lugesin just maratoni kodulehelt viimast uudist milles kirjutab ,et vist olime sel aastal viimased kes said startida Piazzale Michelangelo'lt.Aastaks 2010 planeeritakse uut rada.Ja nagu aru sain just stardipaiga muutmise pärast.Kuna osavõtjate arv kasvab ja tahavad saada laiemat stardiala ja teine põhjus on see nn "sllamägemaraton".
Aga nüüd siis 29ndast novembrist 2009 aastal.
Stardipaika Michaelangelo platsile jõudsime umbes 35 minutit enne starti.Võiks õelda ,et soojendus oli selleks hetkeks tehtud,sest tuli ju jõeäärest teha tõus üles platsile.Kiirelt pikk dress seljast,vaseliin peale ja kuna tundus väljas piisavalt soe olema ,siis ei tundnud vajadust ka soojendava ürbi järele.Vaja oli teha veel kiire peldikukülastus.peldiku järjekorrad olid pikad.Vaatasin kella 10 minti ajani mil peaks olema oma stardialas.Mõtlesin ,et kui iga mats teeks 10 sekundilise peldikukülastuse ,et isegi siis ei jõuaks ajaliselt käidud.Selge heitsin pilgu ümber ja suundusin sinnapoole kus tundus kõige rohkem rohelust olevat.Esimese aia ääres oli põietühjendajate rida...nii see ei sobinud.Järgmises aiaääres oli terve trobikond sisse seadnud tegelasi kes kõik olid end tühjenamas.Avastasin siis ,et peppu..paberit pole.Esimeselt ettejuhtuvalt tegelaselt palusin ilusti viisakalt paberit laenata:) Andis terve paki salvrätte ja isegi tagasi ei tahtnud:)Ok see selleks hädaga ühelpool ja kiirelt oma stardikoridori.Kell sai 9 ..pidi olema stardiaeg.helikopterid tiirutasid,ilm oli ilus,päike paistis ,aga starti ei tulnud.Lõpuks kui kell oli 9:21 kõlas ka stardipauk.Plaan oli kohe mitte kiirendustega möödumist mitte teha siis kulgesin esimese kildi massiga kaasa.Aeg 5:21.Edasi muutus tee vabamaks sai juba kiiremini joostud.Ees 10 meetri kaugusel olid õhupallid kirjadega 3:30.Teine kilomeeter tuli juba 4.28.Ikkagi 20 sekki plaanitust aeglasem. Siis hakkas äkki tundma ,et põis väga kaua vastu ei pea.Otsustasin selle probleemi kohe lahendada ja ajasin asja sealsamas teeääres korda.Kildiaeg koos peatusega 4:23.Edasine oli juba lihtne,möödumised probleemisk polnud.Kruiisisin tempoga 4:01-4:08.Kuskil 8ndal kilomeetril jõudsime jõeäärde.Nägin eemal õhupalle mis pidid olema 3 tunni omad.Mõne hetke pärast need kadusid.Mõte mu peas oli:"deem kui kaugel" Siis tuli mõnus kitsaste tänavate lõik Pitti palee juures.Sellised kitsad tänavad on lahedad jooksmiseks:)Kui Viinis 13ndaks kilomeetriks oli selline tunne ,et rohkem joosta ei jõua,siis nüüd oli enesetunne väga hea 1ne kolmandik oli möödumas märkamatult.13ndal kilomeetril sillal oli siis ergutajaskond.Nende hüüetele vastasin käsna lennutamisega nende poole.aega polnud vaadata ,aga vist ei tabanud:)Sillalt ära keerates nägin õhupalle..ja vaid 60-70 meetrit eespool.See oli hetk kus pushisin ehk liiga kõvasti ,et neid kinni püüda 2 kilomeetrit järjest 4.00 ja 4:01.Sain nad kätte kuskil 15-16 kilomeetril.Võtsin viimasele palide mehele sappa ja ühtlustasin tempo nende omaga.Sel hetkel hakkasid ümber pallimehe jooksjad rõkkama ja midagi hüüdma.Heitsin pilgu tegelasele kellele nad lehvitasid...see mees oli esimene itaalia maratoni olümpiavõitja Gelindo Bordin isiklikult.Sai vaevalt mõnisada meetrit edasi joosta kui järgmised hõisked ja seal nõjatus rattanajale mr. mario Cippollini.Ok staarid nähtud otsustasin ,et liigun viimasest 3 tunni grupist ettepoole,nii 40 meetrit.Ja 20ndaks kilomeetriks olin kinni püüdnud ka esimese 3 tunni õhupalligrupi.21peal tundsin end päris hästi,tempo oli talutav(kuigi Riku väidab ,et video põhjal oli surm näos juba) ja vaheaeg oli 1:28:16.Mu seniste maratonide kiireim esimene pool.Kui veel maha arvestada esimese 3 km kaotsi läinud ligi 2 minutit,siis võiks õelda ,et mu poolmaratoni isikliku rekordi lähedane tulemus.ja septembris sai ju Vilniuses poolik läbitud umbes 1:27:20ga.Ehk liiga kiire?Huvitav oli see ,et peale 21 hakkas 3 tunni õhupallidel ka tempo langema. 24 kilomeetril tuli raudtee ületus,päris korraliku tõusuga viadukt.Üles läksin rahulikult ,aga alla tulles tundsin kergeid krambieelseid pisteid jalas.Lasin tempot pisut alla.Suutsin veel nii 2kilomeetrit joosta 4:20 tempoga ,aga pisted jalgades järjest hullemaks läksid.Pargi alguses 30ndal kildil pakuti energiageeli ..pigistasin selle kohe kõiks sisse ,aga teada oli ,et see ,enam miskit ei muuda.Tempo oli langenud juba alla 4:30.Jubedalt võtab tuju ära selline asi kui tunned ,et jaksaks joosta küll,aga lihtsalt jalad ei võimalda enam kiiremini.36ndaks kilomeetriks lanegs siis tempo alla 5 minuti.Eks selleks hetkeks olin üritamisest juba loobunud.tahtsin ,et lõpp tuleks juba kiiremini.6 kilti enne lõppu leidsin miskise aia mille juures üritasin korra mõlemat jalga venitada.Kilomeetri jagu oli nagu parem joosta,aga siis olid piinajad jälle tagasi.Üritasin korra veel venitada aga sellest polnud enam kasu.Tuli lihtsalt need viimased kildid kepphobusel läbi lonkida:)Groce platsile jõudes oli kergendustunne ikka suur küll,et lõpuks on see piinav "allamägemaraton" läbi:)Teine pool oli igastahes katastroof 1:42 või miskit sinna kanti.Lõppaeg siis 3:10:32.Ütleme ausalt ,et pettumus oli ikka väga suur.Oleks olnud samasugune saiavorm nagu Vilniuses ,siis võibolla polekski nii pettunud.Aga ise tundsin,et Viini tulemuse löömine olnuks ikka vägagi reaalne.Eks peab veel pisut mõtlema ja arutlema,mis oli nii varajaste krampide põhjuseks.Kuigi krambi probleem pole mulle tundmatu:) olen neid oma kõigil senistel maratonidel tundnud...aga alles 35ndal või hilisemal kilomeetril..mitte 25ndal.Ah ,ega ei viitsigi rohkem miskit lisada.Nokitsen siin veel vaikselt hooaja kokkuvõtte kallal edasi ja naudin jooksuvaba perioodi.kaua see enam ei kesta ju. Niigi 2 nädalat ja ei ühtegi jooksutrenni:)