kolmapäev, 23. detsember 2009

Suuskamas


Sai siis täna suusatamas käidud.Sel talvel esimest korda.Riku jõuga vedas mind sinna,kuigi ma teadsin ,et see saab kole olema:)Nüüd kui pole õieti end liigutanud juba 3 nädalat ja 3 päeva.Eelmine pühapäev tegin vaid ühe 3 tunnise jalutuskäigu.Igatahes nõmme spordikeskuse radadel me libisesime täna.ja nagu arvata oli siis teiseks kilomeetriks oli hing paelaga kaelas.Hiiu vutistaadioni juurde jõudes enam end kontrollida ei suutnud ja panin päeva ainsa kobara maha:)Tore oli seal lumes nii 20 sekundit vedeleda ja puhata.Tunni tiksusime seal.Pärast suusatamist lõi aga põlved valusaks.Ligi pool tundi andsid tunda ,aga nüüdseks jälle kõik igati ok!
Aga jooksunälg on vahepeal suur tekkinud.Juba mitmendat päeva kibelen jooksususse jalga tõmbama...ehk siis homme:)Nädalavahetusel peaks ka vana aasta jooksu vaatama minema.Numbrit ise veel ette panema ei kibele:)Väga suure tõenäosusega järgmine number mille ma jooksuvõistlusel ette panen on 1330 :D

neljapäev, 10. detsember 2009

Firenze maratonist

Nüüd siis on piisavalt pikalt seeditud seda jooksu.Pisikene pettumus tulemusest on lahtumas ja isu uute maratonide järgi on tagasi tulemas.Lugesin just maratoni kodulehelt viimast uudist milles kirjutab ,et vist olime sel aastal viimased kes said startida Piazzale Michelangelo'lt.Aastaks 2010 planeeritakse uut rada.Ja nagu aru sain just stardipaiga muutmise pärast.Kuna osavõtjate arv kasvab ja tahavad saada laiemat stardiala ja teine põhjus on see nn "sllamägemaraton".
Aga nüüd siis 29ndast novembrist 2009 aastal.
Stardipaika Michaelangelo platsile jõudsime umbes 35 minutit enne starti.Võiks õelda ,et soojendus oli selleks hetkeks tehtud,sest tuli ju jõeäärest teha tõus üles platsile.Kiirelt pikk dress seljast,vaseliin peale ja kuna tundus väljas piisavalt soe olema ,siis ei tundnud vajadust ka soojendava ürbi järele.Vaja oli teha veel kiire peldikukülastus.peldiku järjekorrad olid pikad.Vaatasin kella 10 minti ajani mil peaks olema oma stardialas.Mõtlesin ,et kui iga mats teeks 10 sekundilise peldikukülastuse ,et isegi siis ei jõuaks ajaliselt käidud.Selge heitsin pilgu ümber ja suundusin sinnapoole kus tundus kõige rohkem rohelust olevat.Esimese aia ääres oli põietühjendajate rida...nii see ei sobinud.Järgmises aiaääres oli terve trobikond sisse seadnud tegelasi kes kõik olid end tühjenamas.Avastasin siis ,et peppu..paberit pole.Esimeselt ettejuhtuvalt tegelaselt palusin ilusti viisakalt paberit laenata:) Andis terve paki salvrätte ja isegi tagasi ei tahtnud:)Ok see selleks hädaga ühelpool ja kiirelt oma stardikoridori.Kell sai 9 ..pidi olema stardiaeg.helikopterid tiirutasid,ilm oli ilus,päike paistis ,aga starti ei tulnud.Lõpuks kui kell oli 9:21 kõlas ka stardipauk.Plaan oli kohe mitte kiirendustega möödumist mitte teha siis kulgesin esimese kildi massiga kaasa.Aeg 5:21.Edasi muutus tee vabamaks sai juba kiiremini joostud.Ees 10 meetri kaugusel olid õhupallid kirjadega 3:30.Teine kilomeeter tuli juba 4.28.Ikkagi 20 sekki plaanitust aeglasem. Siis hakkas äkki tundma ,et põis väga kaua vastu ei pea.Otsustasin selle probleemi kohe lahendada ja ajasin asja sealsamas teeääres korda.Kildiaeg koos peatusega 4:23.Edasine oli juba lihtne,möödumised probleemisk polnud.Kruiisisin tempoga 4:01-4:08.Kuskil 8ndal kilomeetril jõudsime jõeäärde.Nägin eemal õhupalle mis pidid olema 3 tunni omad.Mõne hetke pärast need kadusid.Mõte mu peas oli:"deem kui kaugel" Siis tuli mõnus kitsaste tänavate lõik Pitti palee juures.Sellised kitsad tänavad on lahedad jooksmiseks:)Kui Viinis 13ndaks kilomeetriks oli selline tunne ,et rohkem joosta ei jõua,siis nüüd oli enesetunne väga hea 1ne kolmandik oli möödumas märkamatult.13ndal kilomeetril sillal oli siis ergutajaskond.Nende hüüetele vastasin käsna lennutamisega nende poole.aega polnud vaadata ,aga vist ei tabanud:)Sillalt ära keerates nägin õhupalle..ja vaid 60-70 meetrit eespool.See oli hetk kus pushisin ehk liiga kõvasti ,et neid kinni püüda 2 kilomeetrit järjest 4.00 ja 4:01.Sain nad kätte kuskil 15-16 kilomeetril.Võtsin viimasele palide mehele sappa ja ühtlustasin tempo nende omaga.Sel hetkel hakkasid ümber pallimehe jooksjad rõkkama ja midagi hüüdma.Heitsin pilgu tegelasele kellele nad lehvitasid...see mees oli esimene itaalia maratoni olümpiavõitja Gelindo Bordin isiklikult.Sai vaevalt mõnisada meetrit edasi joosta kui järgmised hõisked ja seal nõjatus rattanajale mr. mario Cippollini.Ok staarid nähtud otsustasin ,et liigun viimasest 3 tunni grupist ettepoole,nii 40 meetrit.Ja 20ndaks kilomeetriks olin kinni püüdnud ka esimese 3 tunni õhupalligrupi.21peal tundsin end päris hästi,tempo oli talutav(kuigi Riku väidab ,et video põhjal oli surm näos juba) ja vaheaeg oli 1:28:16.Mu seniste maratonide kiireim esimene pool.Kui veel maha arvestada esimese 3 km kaotsi läinud ligi 2 minutit,siis võiks õelda ,et mu poolmaratoni isikliku rekordi lähedane tulemus.ja septembris sai ju Vilniuses poolik läbitud umbes 1:27:20ga.Ehk liiga kiire?Huvitav oli see ,et peale 21 hakkas 3 tunni õhupallidel ka tempo langema. 24 kilomeetril tuli raudtee ületus,päris korraliku tõusuga viadukt.Üles läksin rahulikult ,aga alla tulles tundsin kergeid krambieelseid pisteid jalas.Lasin tempot pisut alla.Suutsin veel nii 2kilomeetrit joosta 4:20 tempoga ,aga pisted jalgades järjest hullemaks läksid.Pargi alguses 30ndal kildil pakuti energiageeli ..pigistasin selle kohe kõiks sisse ,aga teada oli ,et see ,enam miskit ei muuda.Tempo oli langenud juba alla 4:30.Jubedalt võtab tuju ära selline asi kui tunned ,et jaksaks joosta küll,aga lihtsalt jalad ei võimalda enam kiiremini.36ndaks kilomeetriks lanegs siis tempo alla 5 minuti.Eks selleks hetkeks olin üritamisest juba loobunud.tahtsin ,et lõpp tuleks juba kiiremini.6 kilti enne lõppu leidsin miskise aia mille juures üritasin korra mõlemat jalga venitada.Kilomeetri jagu oli nagu parem joosta,aga siis olid piinajad jälle tagasi.Üritasin korra veel venitada aga sellest polnud enam kasu.Tuli lihtsalt need viimased kildid kepphobusel läbi lonkida:)Groce platsile jõudes oli kergendustunne ikka suur küll,et lõpuks on see piinav "allamägemaraton" läbi:)Teine pool oli igastahes katastroof 1:42 või miskit sinna kanti.Lõppaeg siis 3:10:32.Ütleme ausalt ,et pettumus oli ikka väga suur.Oleks olnud samasugune saiavorm nagu Vilniuses ,siis võibolla polekski nii pettunud.Aga ise tundsin,et Viini tulemuse löömine olnuks ikka vägagi reaalne.Eks peab veel pisut mõtlema ja arutlema,mis oli nii varajaste krampide põhjuseks.Kuigi krambi probleem pole mulle tundmatu:) olen neid oma kõigil senistel maratonidel tundnud...aga alles 35ndal või hilisemal kilomeetril..mitte 25ndal.Ah ,ega ei viitsigi rohkem miskit lisada.Nokitsen siin veel vaikselt hooaja kokkuvõtte kallal edasi ja naudin jooksuvaba perioodi.kaua see enam ei kesta ju. Niigi 2 nädalat ja ei ühtegi jooksutrenni:)

laupäev, 14. november 2009

Eksimus

Eile sirvisin veidike EKJL kodulehekülge.Täpsemalt statistilist poolt.Kui täna trennis Rikule rääkisin ,et avastasin Kaupo 3000m takistusjooksu esirealt ajaga alla 8:10.Siis soovitati mul kontrolida kas palavik on ikka üle läinud:)Nüüd tegin uuesti kontrolli ja siin ta on Tegin kontolli ka IAAF'i kodulehelt:),et kõigi aegade edetabelisse teda kantud pole:D Peaks varsti ekjl'ile väikse vihjekirja saatma.Või siis hoopis iaaf'ile ,et kandke ikka meie mees ka tabelisse.

neljapäev, 12. november 2009

Viirus käis külas

Maratoni stardini jäänud veel umbes 2 ja pool nädalat ja ma sain peale nädalast pausi uuesti jooksma.Millest nädalane paus? Mingi kõhuviirus käis kallal.Eelmine neljapäev õhtul plaanisin poolpikale jooksuotsale minna.Kõik tundus veel nagu ok.Peale 10't minutit jooksu tundsin ,et mingi jama on.Selle ajaga olin suutnud pluusi läbimärjaks higistada.Pöördusin koju tagasi ja lükkasin kraadi alla ja see näitas 37,5.Lisaks hakkas kõhus ka miski keerama.Magades isegi külge ei saanud keerata,kohe oli tükk aega kõhus keeramas.Reede hommikul oli juba vägagi vilets enesetunne.Tohutu väsimus ja ega pool päeva söögiisu ka polnud.Kõik hakkas nagu korda minema juba sama päeva õhtuks.Laupäeva lõunal oli palavik täiega kadunud ja kõht tundus ka enamvähem normis olevat.Isegi peas keerlesid väiksed jooksmamineku plaanid.Otsustasin igaksjuhuks jooksmamineku pühapäeva peale jätta.Aga läks seegi nihu.Pühapäev olin taas nagu zombi.Sees möllas jälle täiega ja lisaks kõigele oli nüüd ka põhi alt läinud.Riste seinale ei tõmmanud ,aga olen kindel ,et oma 15 pelleri külastust tuli küll ära.Esmaspäevaga hakkas kõik jälle paremuse poole minema.Kolmapäeval sain siis lõpuks jooksma.Tegin kergelt 45 minutit ja täna lisasin veel tunni otsa.Peale selle ,et gaasid sees täiega jooksu ajal möllama hakkavad :D tundub muidu tervis täitsa jooksukõlbulik olevat.
Tore oli muidugi see ,et kõik see juhtus keset kõige raskemat nädalat,mis jäi muidugi pooleli.Ära jäi ka planeeritud kõige pikem jooksuots.
Nüüd tuleks kusagilt jälle eneseusk üles leida.
Muidugi see oli Riku poolt alatu kokkuleppe võitmiseks batsilli trikki kasutada.Nii ,et õigluse huvides peaks nüüd sellest kokkulepitud 5'st minutist 4 saama.

pühapäev, 25. oktoober 2009

Hommikune jooks,Marimetsa raba ja jõusaal.


Kuna ühed hullud tahtsid keset külma ,märga ja vesist sügist rappa minna siis aeti mind hommikul varakult jooksuotsale.Polegi ammu nii vara ja valges jooksmas käinud:)Ega ei jõudnudki kaua toibuda kui juba oli auto ukse taga ja nii ma siis tegin kiir asjade pakkimise ja minekut.Kirjade järgi oli matkaraja pikkuseks 7,millegagi kilomeetrit. Millest 2 kilti oli laudteed.Muidugi laudtee oli ühe pisikese lõigu jagu vee all.Plaanisin küll kummarid kaasa võtta,aga need jäid maha.Nii ,et enamuse ajast liikusime märgade jalgadega.Enne laudtee lõppu suutsin väikse käpulitriki ka ära teha:),kus 2 jalga jäid laudade vahele ja 1 käsi oli randmest saadik vees.Üllatavalt palju oli teisigi seal rabas liikumas.Kui meie kohale jõudsime oli 1 auto ...ära minnes oli neid peale meie 4.Nii siis saigi 3 tunniga see 8 kildine jupp maha käidud.Järgmist matka tahaks juba mägisemat:) Peaks taaskord pankrannikule minema.Aga seda juba detsembris.Peale matka sai väikene saunatuur tehtud ja siis peale pisikest pausi veel ka jõusaali.Seal tuli tavapärane ring 3x15ste seeriatega.ja pisut sõudmist veel peale.Nüüd loodaks vaid ,et rabavesi mõnd külmetustõbe kaasa ei tooks.

neljapäev, 22. oktoober 2009

Jooksusussi vahetus

Möödunud pühapäevast asendab siis enamustel jooksuotsadel seni kasutusel olnud Mizuno Wave Rider'eid äsja soetatud Nike Structure triax 11.Nii ,et mööda on saanud poolteist aastat kestnud Mizuno valitsemisaeg.Muidugi usun ,et võibolla uuest aastast pöördun tagasi Asicsite juurde..või siis äkki saab Firenzest üllatusost tehtud ja sellised loomad nagu saucony'd ostetud;) See viimane jääb ilmselt esialgu utoopia vald.Tore on see ,et enamusest poodidest on kadunud lühikene jooksudress.Hiljaks jäin vist sellise varustuse vaatamisega.Tuleb vist Firenzes jällegi lühikese liibuva püksiga rajale minna.Nike lühkareid ei usalda nii pikale maale.Aga vähemalt sokkide ja tossudega probleeme pole.Sokid ikka veel pakendis ja ootavad ,et saaks pakitud ja itaalias "Minnie Pearl'ina" võistlustulle minna.Sussidelt kevadine veri maha pestud ja seisavad kapi otsas ja loodavad ehk saab enne veel eestimaal asfaldil kilomeetreid mõõta.Äkki Valgas?
Mõtlesin ja kalkuleerisin siin Riku tehtud pakkumise peale 5 minuti kohta :) Kui alustaksin maratoni esimese poole plaanitud 1:27.00 ja teine pool sarnaselt Viiniga umbes 3 minutit kehvem.See teeks 4 minutit ja 35 sekundit parandust:) 25 sekki veel kusagilt näpistada...tundub täitsa äss pakkumine.Deal. Nii ,et Riku võiks kalendrisse ära märkida 12 september ja Wroclaw;) Ja mina omalt poolt luban valmis olla ka kõige hullemaks variandiks...Berliiniks.Pealegi mul jäigi riigipäevahoone kuplis käimata.Ja rulluisud ka juba järgmist sügist ootavad :D Muidugi novembris ma enam seda berliini võimalust ei hakka ajamagi sest siis on mul enesekindlus juba tohutu:)



teisipäev, 13. oktoober 2009

Järjekordne ülikiirelt möödunud nädalavahetus

Laupäev
Kohe laupäeva hommikul läks asi kiireks kätte ära kui kella 11ni teleka ees vedelesin ja üritasin sedasi aega sisustada.:D Kuna plaanis oli taaskord Pirital jooksmist vaadata siis helistasin Rikule ja poole tunni pärast olime juba pirita poole suundumas.Päike paistis ja kõik oli tore...ok peaaegu kõik. Tore ei olnud lahelt lähenev tume pilv.Kohale jõudsime mõni minut enne starti.Kuna vihma hakkas tibutama siis leidsime endale pisutki vihmavarju pakkuva lepavõsa aluse:) Seal me siis esimese vahetuse jooksu ära vaatasime.Kui Loskutov oli rajale läinud oli ka vihm peaaegu järgi jäänud.Võrreldes teistega oli Loskutovil uskumatu kiirus.Esimese 2,5km ringiga 50 sekundit tagasi võtta!! Hämmastav.Edasi läks meie tee risti läbi pargi ja vaatasime seal liidrite möödumist.Siis liikusime jooksjatele vastu ja kui teine vahetus meist 3ndat korda möödus oli Pavel juba kõigist esolijatest möödunud.Ok pikemalt rohkem sellel jooksul ei peatu.Ütleme vaid ,et me läbisime 1,5 ringi jooksjatele vastupäeva ja teine asi ,et see viimase vahetuse pisema ringi ristumiskoht pikema ringi rajaga oli ikka täielik pornograafia.Esiteks teha metall aiaga selline tore kitsas kurv mida suurel kiirusel märjal rajal on vist väga hea võtta ja teiseks valgusfoori oleks pidanud ka paigutama sest aegalasemate võistkondade jooksjad olid ju veel pikemal rajal.ja kokkupõrge oleks päris tore üllatus olnud:)
Ok kuna hommik oli sisustatud siis enda jooksuotsa jätsin õhtusse ja kuna pühapäeval oli plaanis Viljandi linnajooks siis jõusaali jätsin üldse ära.
Pühapäev.
Kohe hommikul oli plaanis jälle päev kiireks ajada:) Selleks panin äratuse 6:50ks.No eks ma siis ajasingi end pool 8 üles.Kõigepealt hommikune pudrulaks rohke moosiga:P Seejärel asju pakkima.Aknast välja vaadates vaatas muidugi mõnus härmast valge maa vastu ja temperatuuri mõõdik näitas miinus 3'e.Selge ei mingit lühikese dressi jooksu täna.Tegelikult asjade pakkimisel võtsin Riku nõuannet kuulda ,et mõnus kui palju riideid kaasas on.Nii,et pakkisin 3'e koti jagu riideid kaasa:)+ pesemisasjad+ fotokas(viljandis on mul veel kirik ju pildistamata).Nii saigi siis kell 9 Viljandi poole teele asutud. Esimene üllatus oli hagudi möödasõitude rajoonis kus järsku midagi suurt ja karvast tee peal oli.Peast käis läbi mõte ,et kui nüüd gaasi lisan saab põdra paraadi:) Igatahes üle tee ta sai ja lippas tükk aega tee kõrval võsas.Kahju ,et fotikas tagaistmel  asjadehunnikus oli:) Ülejäänud sõit kulges nagu ikka juubeigavalt.Kohale jõudes võtsin numbri välja ja ülejäänud aeg stardini kulus peldiku ja auto vahet silgates sooja tehes.Riietuse osas tuli viimasel hetkel mõistus pähe ja jätsin esimese variandi kasutamata(t-särk,polo,t-särk,kilekas)ja valisin variandi pikk õhuke särk ja t särk ja jalga võrkpüks ja õhuke liibens.Plaan oli siis algus rahulikult ja siis 4.00-4.07 Plaan sai enamvähem rahuldavalt täidetud ,kuigi sellel rajal on ikka jube raske seda ühtlast tempot hoida.Ja viimasel tõusul ka ennast tapma ei hakanud vaid lasin vaikselt lõpuni.Seal jook ja banaan sisse ja tund aega trenni ootas veel ees:)Lippasin alla järve äärde ja siis järsku silmasin Hubi kuju.Esimest korda! Olen seal viibinud küll ja küll..aga seda kuju pole kordagi silma hakanud nii imelik kui see ka pole.Lõpuks kui mu teine tund ka täis sai olid autasutsamised peetud ja rahvas laiali minemas.Võtsin oma kodinad ja kebisin sauna.See oli ka täiesti tühi.Vaid kaks jooksjat oli jäänud sinna peale minu.Enne Viljandist lahkumist plaanisin ka rademarist läbi hüpata.Ei tulnud kahjuks välja nina eest tõmmati uks kinni ja kell 3 oli neil sulgemisaeg.
Viljandi linnajooksu tulemused
Ahjaa peaaegu unustasin.laupäevase päeva lõpetasin siis maratonile regamisega.Neljapäeval sain vomaxist tervisetõendi ,et tohin maratonil joosta ja laupäeval kirja ja tervisetõendi koopia neile meilile.Ahjaa,et kuhu? Firenze siit ma tulen....


pühapäev, 27. september 2009

Rattaga Maratoni EMV vaatamas

Ei hakka pikemat sissejuhatust tegema vaid kohe tõstataksin sama küsimuse mis tekkis eelmise aasta Kalle Muuli lugu lugedes Priit Pulleritsu spordiblogi kommentaarides.Nimelt võistlejatel kes võistlevad Eesti meistrivõistlustel medali eest on lubatud kasutada oma jootjat rattaga või mitte?Kui uurida reeglistikku siis selline asi lubatud ei ole..olgu või rajal piisavalt vähe joogipunkte siis tuleks lisajook ju ise rajale kaasa võtta.Ühesõnaga kõigi kohta ei oska õelda ,aga ühte võistlejat esikolmikust nägin küll rajal kõrvalist abi saamas.Siinkohal tuleks manitsussõnad peale lugeda ka sellele tegelasele kes ratta seljas oli ja pudelit pakkus: Tiidrek,Keenia laagrites vist iaaf'i määrustele rõhku ei panda,teooriatunde ei tehta?
Samas kuidas korraldajad seda kontrollida saaks,et selliseid asju ei tehtaks? Ok pakun välja ,et Eestis selline probleem korraldajaid ei kotigi:) Nii ,et lahendamatu probleem.Ainuke lootus on see ,et litsentsiga sportlane ,kes läheb võistlema meistrivõistluste arvestuses peaks omama nii palju fair play vaimu ,et sellisest kõrvalisest abist loobuda.Või kui ta leiab ,et liiga vähe joogipunkte ja ise kaasas tassida ei taha siis loobuda sellest võistlusest ja otsida endale sobivam.
Niih jõuame teise huvitava seigani tänase päeva juures:) 15 km jooksus ootasime liidreid ca 100meetrit peale 4 kilomeetri märki :) siis tuli kõigepealt vilkuritega tsikkel ja nii üllatav kui see ka pole siis Püi ees sõitev "rajanäitaja/puhastus masina" juht küsis meie kui pealtvaatajate käest kuhu minema peab,kas suurele teele või kergliiklusteelt edasi :) Sel hetkel võttis selline küsimus küll moka töllakile:) ma oleks võinud sama hästi metsavahele minevale teele osutada:) Lausa hämmastav on selline korraldus.Kuigi isiklikult seda üritust esimest korda vaatamas ,siis kuuldu järgi korraldajate poolseid ämbreid on ikka usinalt olnud:) Surnuaia juures upitasime ka ühte suunamärki püsti mis tänases tuules oli külili kukkunud:) vastasel korral mõni üleväsinud maratoonar võinuks otse üle tee surnuaeda kihutada:)
Lõppkokkuvõte maratonist siis selline ,et EI ...ei taha Eestis maratoni joosta:) Raske rada...osavõtjaid pole...rajal kaasaelajatesks mõningad hullud kes ratastel kihutavad:) ja üksikud eramajade elanikud kes on viitsinud end aiaväravasse vedada:)
Kokku siis rattaga ca 60 km sai maha vuratud.Kõige toredam oli veel see ,et täna pika jooksu päev.Nii ,et õhtul pikka otsa tegema minnes oli rattasõit ikka veel keres ja pulss istus üleval.Korralikult suutsin pingutada kuni poolteist tundi...siis murdis mind väsimus ja tuul mis siiski õhtuks ei vaibunud .Ning läbisin kuidagimoodi ikka need viimased 35 minutit ka:) Nüüd vähemalt hea uni tuleb:)

neljapäev, 24. september 2009

Joostes vihmas

Ei mäletagi millal viimati sai korralikus vihmas joostud nii ,et pärast trenni ikka tõsiselt läbimärg oled.Lihtsalt vedanud sel aastal vist:) Igatahes täna oli see õhtukui sai seda mõnu jälle tunda:) Kuni 45 minutit oli igati Ok.Sellele mõõduka tugevusega vihmale pidas varustus ilusti vastu nii ,et päris kuiv oli veel olla.Aga viimased 15 minutit hakkas täiega kallama ja siis vettis juba kõik.Viimnegi riidetükk mis seljas oli. Aga mõnus oli :)Pisike värskendus.
Loodaks ,et pühapäeval normaalne ilm on ja saab ikka nagu plaanis rattaga EMV maratoni kaema minna.Kuigi jooksufoorumis käib arutelu Riku võimalustest meistritiitlile ja osalemisest siis millegipärast ta starti ei kipu ;) Ega iga kainelt mõtlev inimene peaks sellele järeldusele jõudma ,et nädal pärast eelmist maratoni just Eesti meisttritiitlit püüdma ei lähe.Ja üleüldse kui ka osaleks siis ilma litsentsita tiitlit niikuinii ei saaks :D
Homme tuleb jooksust väike puhkepäev,samas mingi liigutamiskuuri teen.Eks homme näeb missuguse...

kolmapäev, 16. september 2009

Vilniuse poolmaratoni esikolmiku aegade muutused.

Kohapeal olles tegin esialgsest lõpuprotokolli esimesest lehest pildi. Nüüd vaatan siin ,et muudetud on esikolmiku aegasid. Minu pildil tulemused sellised:
1.Stsiapan Rahautsou - 1:02:57
2.Tomas Matijošius - 1:07:03
3.Aurimas Skinulis - 1:12:16
Nüüd uued ajad lõpuprotokollis on:
1.Stsiapan Rahatsou - 1:06:11
2.Tomas Matijošius - 1:08:49
3.Aurimas Skinulis - 1:09:57
Sai kohapeal kohe vaadatud ,et esimene korraliku aja joksnud..aga nüüd tuleb välja ,et siiski mitte.Ei saagi aru milles kamm on.Vaadates tulemusi siis nagu 3ndat ringi pole tahtnud nagu kellegil lugeda vaid mõnel üksikul.Ja kui esimene on viimasele pisut rohkemale kui kildisele ringile läinud ajaga 1:01:38 siis kuidas on esialgne tulemus kinni läinud 1:02:57 peal. Ah  eks korraldajad ise teavad mis valemiga nad need 3 esimse tulemused klappima said:)

teisipäev, 15. september 2009

Auga välja teenitud tiitel - "Nädala poolmaratonikloun"

Teed Leedu poole alustasime kell 5 hommikul Raplast.Eesti läbimine läks ludinal..samamoodi ka Läti.Leedus sai esimene pikem paus tehtud. Enne Siauliaid sai pisut jalgu sirutatud ja ristimägi ära vaadatud.Ristidest selles kohas puudust ei tule.Sai naljagi visatud ,et hea kõrval telkida.Lõkkematerjalist puudust ei oleks.Sealt edasiminnes hüppasime teeääres oleva hotelli restost läbi ja parkisime kered täis. Jube piprane eskalop oli.Leek oli kogu aeg suust väljas..ja peale sjukest kogust pipart enam köhulahtisust karta polnud. Kuna Vilniuses numbreid sai kuni kella 8ni kätte siis otsustasime enne veel 25 km kaugusel mandri euroopa keskpunktis ära käia.Teel sinna sai Leedu politseinikuga tutvust sobitatud.Kuna lõuna oli tal vist söödud siis söögiraha me käest ei küsinudki ja lasi minna:) 26 km Vilniusest siis see punkt mida peetakse mandri  euroopa geograafiliseks keskpunktiks.Ometigi räägitakse kogu aeg ,et me siin kõik ida eurooplased...näed tuleb välja ,et ei olegi:) Täitsa kesk eurooplased ju.Sealt siis  lõpuks Vilniusesse kohe numbri järele.Kesklinnast leidsime mingisuguse parkla ja igaksjuhuks sai automaadist 2 Litine parkimiskviitung ka peale pandud.Numbriga koos sai ka täitsa uued ja kasutamata asics sokid.kuna vanad hakkasdki juba kole hõredaks muutuma siis selline kingitus regamishinna sees oli muidugi tore.Lisaks oli mingi hambapasta taoline tuub millel peal kiri -"carbo snack". Eks peab millalgi selle snacki ka ära proovima.Kõik vajalik kätte saadud sõitsime ööbimiskohta.Öömaja oli mingis uues tennisekompleksis.Majutuspoole nimi oli sellele alale viitav Hotell Tennis. Hotelli toa aknast võis näha kui suur see kompleks tegelikult oli.2 sisehalli + terve hunnik välisväljakuid erineva kattevariandiga. Hotellituba oli 300 Eeguse hinna kohta igati korralik. 2 tuba.Ees toas siis veel lahtivõetav diivan, lcd teler ja välisukse kõrval oli selline kahtlane koht kuhu tundus igati hästi vann sobivat.Torud otsad olid täitsa olemas,aga eelmine külastaja oli vist meeneks kaasa võtnud:) Ega õhtul muud teha polnudki ,kui all Restos kanafileega praad sisse ajada ja telkust spordiõhtut jälgida.
Nüüd siis võistluspäevast ka.Kuna start oli 10 ja hommikusööki sai alates 8st.Siis kell 7 läksid loosi mul banaanid ja müslibatoonid.Lisaks surasin kell 8 linnunokaotsatäie pudru moosiga sisse.Kõik tundus päris lootustandevolema.isegi ilm oli selline udune ja aken oli kergelt niiske ja näha ka tenniseväljakud all kõige kuivemad polnud.Kell 9 sõitsime starti ja aega jäi täpselt niipalju ,et jõudis pool tundi sooja teha ja peldikut korduvalt külastada.
Stardis lasti kõigepealt minema maratoonarid.siis pisut ootamist ja saime minema ka meie.Stardis oli piisavalt vähe rahvast ,et end peaaegu esiritta suruda.Plaaniks siis oli hakata kilomeetreid vihtuma keskmiselt 4minuti tempoga.Algus oli mõnusalt kerge.Võtsin omaarust suht kergelt mingi seltskonna sappa ja istusin seal probleemideta esimese kilomeetri ja vaheaeg oli...3:36. Lasin enda arust tempot alla ..lasin vahet suuremaks ka ees olnud naisterahvaga(lõpuprotokolis tal aeg 1.17:01) ja siis tuli teise kilomeetri vaheaeg...3:23 !?!(Tuleb meelde tuletada ,et talvel jooksin sees uueks isiklikuks 3.22,53).Täis sai ka esimene pisikene sissejuhatav ring. 3ndaks kilomeetriks sain siis juba 4 minutilise tempo kätte.mis kohe kadus 5ndal sest ootamatult oli põis millestki täitunud ja nii ma siis tõstsingi nemunase veetaset kõrgemale.Vaheaega vaadates kulus selleks ca 20 sekundit.5 km vaheaeg siis 19:26.Edasist jõudu hoida tempot kuni 4:05ni jätkus kõigest 10ndaks kilomeetriks.Seal näitas kell 39:48 Siis olid jõuvarud otsas.Lükkasin seal geeli sisse lootes ehk läheb lõpus kegemaks.olime ka juba 3ndal ringil :) Mu unistus ühest pikast poolmaratoni ringist oli seebimullina lõhkenud :) Olin leedukeelset rajatutvustusest totaalselt valesti aru saanud.kahju oli muidugi maratoonaritest ,kes pidid veel mitu ringi sügama.Kilomeetri märke oli maas nagu seeni pärast vihma.Kõige raskem hetk oli pikema ringi kõige tagumises otsas silla juures(umbes 13 km).Ei tea kas hing oli piisavalt kinni joostud või andis geel oma  negatiivset mõju..aga igatahes pistma hakkas ka veel...tundus olevat täiuslik hommik.vaheaeg 15 peal oli 1.01:32.Sealt edasi kas andis lisajõudu juurde lõpu lähenemine või hakkas nüüd geeli positiivne olemus tööle..ah kes seda teab..lühidalt õeldes pisut sain kiirust juurde.Finishile lähemale jõudes vaatasin ,et finish aina läheneb aga üks kilomeeter jääks nagu üle.ja oh üllatust veel kord tuli minna sildi suunas next lap ja finishiväravaalt läbi ja uuele kilomeetrilisele lõpuringile.Vot see oli üks selle distantsi mu lemmikkohtasid.Maratoonarid läksid otse üle silla uuele ringile ..mina eeldasin ,just nimelt eeldasin et peaks paremale pöörama ja kediminase ümber kildise ringi tegema.Ühtegi suunajat ma seal ei juhtunud nägema.Lootust ,et olen õigel teel andis see ,et üks sama värvi numbriga tegelane oli veel seal.ja nüüd siis lõpuks suunava sildi järgi Finishisse mitte next lapile.Aeg siis esialgse protokolli järgi 1:27:20.Häving:). Mis mul õelda on kui seni olen sel aastal järginud Pauli põhimõtet,et kui ei ole jooksuks valmis siis ei jookse:) Nüüd tundub ,et tegin täpselt vastupidist.Ei olnud valmis ei keha ega vaim.Ilm oli muidugi suurepärane.kergelt pilves ja mulle istuv ilm.Aga samas minu arvamus on ,et Tallinna sügisjooksu pooliku rada on ikka tunduvalt kergem.Neid tõusudest loksutamist vilniuses ikka järkub.Korralduse kohapealt ütleksin ,et see mis toimus oli ikka totaalne porno:) Eriti see viimase kilomeetri asi:) Meie seltskonnast ka ikka päris mitmele valmistas see peavalu ja üks kes oma esimest poolikut jooksis lõpetas pisut alla 20 kilomeetriga ära arvates ,et nüüd on kõik ja andis kiibi rõõmsalt ära:) Teine asi millest ma puudust tundsin rajal oli spordijook.See oli raja ääres küll olemas.Aga ei mina ühesugustel topsidel hoopealt vahet tee mis asi seal topsis on.Nii ,et igas puktis juhtus mulle paljas vesi pihku.Aga vat nii nõrk olen veel küll ,et palja vee najal ei jookse:) Ah mis sest ikka kui kõik pisihädad mis vaevasid üles lugeda siis tunduks asi veel traagilisem...suudaksin igale hädale ühe sekundi külge pookida. Aga taas nagu tabasaluski valdas suur pettumus finishis.seekord jätsin aga oma asicsid jalga ja ei visanud prügikasti.
Kuigi hotellist olime juba ammu välja check inninud ja hotelli ettenähtud aeg oli ka ületatud läksime ja küsisime ,et kas mingit võimalust on ,et saaks veel seal pesemas käia:) Anti siis üks me toa võtmetest ja saime vähemalt korralikult sooja vee all pestud..Peale pesemist tagasi kesklinna ja ootasime veel distantsilt ühte maratoonarit ,et siis kodupoole teele asuda.Kasutasin vahepalset aega mäetrenniks ja käisin seal lipuga tornis ka ära.
Peale seda jooksu olid küll mustad mõttet jälle peas.Aga ei tohi lasta vaimul murduda.Riku viis küll mu piibli ära lugemiseks ..tahab vist ka kusagilt vaimujõudu ammutada.Aga kui peale jooksu mõtlesin ,et mis valemiga peaksin maratonis esimese poole alla 1:29ga jooksma nii ,et teisel poolel ka veel natukenegi kestaks? Tundus Vilniuse valguses suht missioon impossible,aga täna puhanud peaga mõtlesin ,et tegelikult ju tõeline missioon Firenze alles käivitus ja suure hurraaga panin end perearstile neljapäeva hommikuks kirja ,et tõendit välja pressida:)
Mõtlesin siin kerge huumoriga  ,et nüüd eelmisel nädalal kahel jooksul esimesed 2 kilomeetrit mõlemal korral kegelt alla 7 minuti siis mu ,ettevalmistuses on miskit nihu läinud...et 42 km asemel on distantsi valikuks kuni 3km :) Aga teisest küljest 3 km suudan juba 3.30ga vastu pidada siis vaid 39km  oleks veel vaja:)
Teeme nüüd selle kirjutisele lõpu ja juba see nädal kui jalad ok lähen staadionile ja jooksen end 1000 meetri peal rihmaks:) vaataks palju pingutades tuleb:)

reede, 11. september 2009

Väike kiiruslik proov pühapäevaseks poolmaratoniks.

Proovi nimeks oli Kohila sügisjooks.Erinevalt eelmistest aastatest oli selleaastane jooks viidud nädala sisse.Neljapäeva õhtuks kell 16:30. Pisut varem sai siis töölt jalga lastud ja 4ks olin juba staadionil.Kerge soojendus ja venitus kuur ning valmis ma olingi - kõige lühemas võistlusvormis mis mul välja pakkuda on :) Polnudki ammu nike lühkaritega võistlusjooksu teinud.Üllatavalt mitteebamugavad olid.Nii ,et äkki kannatan poolmaratoniga ka nendega ära?Igatahes leetu nad kaasa minuga tulevad.Esimesed 2 ringi staadionil tulid üllatavalt kergelt Sagaja tuules(Riku oleks juba esimese ringi ajal hüüdnud sarnaselt eelmise aastaga ,et liiga kiire;)) Kilomeeter siis 3:26ga Jalakäijate sillale jõudes olin veel esimese mehe selja taga ,aga siis tuli huvitav asi - nii kui ta ees sillale astus lõi silda võnke sisse ja kui ma sillale sain siis oli võnge täpselt otse mu sammule vastu.nii ,et koheselt iga sammuga sillal sain piduri peale:) Peale silda tundus ,et ees lisas kiirust ka millega mul polnud sugugi tahtmist kaasa minna.Pajur oli ka mõnikümmend meetrit tahapoole jäänud.teine km siis identselt esimesega 3:26. Siis tuli see koht mille kohta üks tegelane ütles ,et jooksin kinni nagu alati:) Ei jooksnud kinni rohkemat polnud lihtsalt vajadus:) Tegelikult olgem aus ei jõudnud ka:) 3's km siis 3:39. Aga mis juhtus viimasel 1,5 kilomeetril? Kui just vaatasin ,et aasta tagasi oli see 5:10ga läbitud ,siis sel aastal 5:40 !?!. Lõppaeg eelmise aasta tulemusest 10 sekki nõrgem 16:09. Üks võimalik põhjus ,et kuna eelmine aasta viimasel 1,5'l suutsin mööduda 2st jooksjast siis sel aastal peale esimest kilomeetrit terve tee üksi jooksin.ja muidugi polnud ka Rikut raja ääres piitsutamas:) Lõppkohaks oli mul siis teine mille võitlesin välja juba 10ndaks meetriks:) Üks asi millega rahul võib olla on 3 km vaheaeg 10:32.Eelmine nädal toimunud maakonna mv oleks selle ajaga saanud meeste seas 3 hulgas teise koha ja kui veteranid ka arvesse võtta siis kolmanda koha.
Auhinna valiku hulgast sain seekord 25se verbatimi dvd toorikute paki omanikuks:) Nii ,et piraatlus jälle vohama:D

kolmapäev, 9. september 2009

Hüvastijätt xdreamiga?

Ütleme nii,et peale tabasalu sprinti pole tahtmist enam selle asjandusega jamada. Usun ,et teine comeback jääb tulemata.Selleks peab ikka väga hea veenmisvõime olema ja põlvili võib ka paluda ;) Väike must plekk jääb küll sellest viimasest etapist külge ,et viimastesse punktidesse kontrollajaga ei jõudnud,aga vähemalt finishipunkt sai võetud:)
Võtaks siis kõik algusest peale:)Start oli tabasalu spordikeskuse juurest rulluisud kaasas kilomeetrilisele jooksuotsale.Siis algas rullitamine.Poleks arvanudki ,et sprindi etapil lükkavad 13,2 km rullidistantsi.Kuigi siin lubasin küll viimasel etapil uisutada,aga kuna pidurdustehnika pole perfektseks lihvitud ja peale kiivri eriti kaitsmeid ka pole siis ei tahtnud 300 hulgas uiskudega kaklema hakata:).Poole uisu peal olnud lisaülesande täitsime teise üritusega.vaja oli panna maakonna kaardipiltide juurde kõrvallahtrist maakonna nimed.Põhimõtteliselt kindlad variandid paika ja ülejäänud käis puzzle kokkusobitusmeetodil:) Esimese korraga olid vahetuses Järva ja Jõgevamaa.Peale rulluisku tuli siis pisut kubemest saati vees sumpamist.Merre kivide külge oli lükatud 5 kontroll punkti. Lahe hetk oli merest väljudes kui kõrval hakkas vette kukkuma kive:) Keegi tarkpea arvas üleval pangal ,et meil vist pole asi küllalt ekstreemne..õnneks pead lõhki ei visatud;) Siis jätkus edasine juba rattatoel.Kusjuures nagu just minu jaoks loodult oli see etapp ratast jube vähe.Valukohaks oli meil nagu kord varemgi sel hooajal rattaralli legendi järgi.Esimesel rattarallil me ei tulnud selle pealegi ,et legendi järgi minna:) Sõitsime aga uljalt harku randa kanuutama.Hea ,et vahepeale ühtegi punkti poldud pandud:)kanuu sai ka üllatavalt kiirelt nagu läbi paar korda risti üle järve ja oligi olemas.Edasi jälle üks rattaralli kus läkski asi hapuks...Kuni punktini sai asi ühe teise tiimi abiga lahendatud ,aga edasine oli mäng "arva ära kus ma kaardil asun".Lisaülesande juures (kivi tassimine väiksel ringil) õeldi ,et kontrollaeg on 17.30 ,et omad arvestused teeme ise.Tundus ,kaarti vaadates ,et see on täitsa reaalne läbimisaeg.&,25 km linnulennult ja aega ca 1,5 tundi.Enamus tegevust oli Astangu raketibaasi aladel ja teiselpool paldiski mnt. olevas karjääri territooriumil. Raketibaasis tuli üks punkt võtta U tunnelis ja peale seda oli ka köie lisaülesanne.see ronimine jäeti jälle minu rõõmuks.Pärast etappi tuli välja ,et see lisaülesande alguspunkt jäi mul võtmata ja kui lugeda Xdreami kodulehe foorumist siisma polnud ainuke tegelane kellel see tegemata jäi.Köie ülesanne siledatallaliste jooksusussidega paeastangul oli muidugi omaette lõbus.Kuidagi ma seal üles sain ,aga käed olid peale seda tükk aega nagu süldid. Järgnev lõbus seiklus tuli karjääris vees sulistades.Seal põhjas olid mõnusad kivijurakad ,nii et liikumine polnudseal mitte lust ja lillepidu.tõnu suutis näpu ka verd ajama panna:) Selle etapi lõpupunkti jõudsime mõni minut peale 17:30't polnud seal enam kontrollpunkti ega korraldajaid.Kõik oli jalga lasknud.Siit ka ülijärsk tuju langus. Sel hetkel enam muu ei huvitanud kui vähemalt enne kella 18.00 finishipunkti ära võtmine.Ei kippunud saaligi ronima.Ennew finishit sai veel mitu korda rattaga keeluala läbitud.Aga see ka enam ei lugenud.Peale finishit jätsin hüvasti oma oranzide asicsitega ja läksid prügikasti koos sokkidega niimis kolises...peas kumisemas mõte..läbi.aitab..enam ei taha:) Üllatav on muidugi see ,et tulemusi vaadates klt terve võistluse tiirlesime seal 90 koha piirimail...sealsamas kuhu algus uisuetapiga langesime.Kogu etapi parim koht oli täitsa lõpus 83's
nii ,et kokkuvõtteks ärge hakakegi mulle järgmise hooaja xdreami juttu ajama...kui siis ainult aasta alguses.Talvise ürituse vastu pole mul midagi -20ga on tore natuke ajusid tuulutada:)

teisipäev, 1. september 2009

Vilniusesse

Sel ajal kui suur enamus ootab 13ndal septembril toimuvat SEB sügisjooksu siis minu ootus on Vilniuse maratoni ürituse raames toimuv 21,1 km jooks. Ütleme nii ,et vähem kui 2nädalat enne starti pole seis kuigi hea.Suuremal kiirusel on jooks vasakule jalale viimane nädal olnud päris valus.See on ka põhjus miks Ülemiste jooksul kulgesin raja läbi ilma numbrita :) Pingutasin veidi tugevamini ainult viimase lõpu küngastevahelise osa. Loodan igasuguste kreemide määrimistehnika abil jala 13ndaks enamvähem normi saada.Kuigi valu meenutab pisut eelmise sügise berliinijärgset siis loodan ,et asi nii hull pole.
Siis Pühapäeva hommikust alates on kallal uus probleem.Mingi kahtlane viirus või asi.igatahes täna on 3's päev jutti kui pea valutab.Mitte küll tugevalt aga selliselt ,et valuvaigistitest pole abi.Palavikku pole ja muu tundub norm.Ei tea äkki saab ikka veel asja:)

reede, 7. august 2009

Lahemaal käimas


Möödunud pühapäeval toimus siis neljandat korda Lahemaal käimismaraton.Mina sain sellest üritusest teada alles eelmine aasta Äripäeva tiimi postitust lugedes.Kahetsus oli suur ,et sinna eelmine aasta ei jõudnud,aga selleks korraks oli plaan osaleda juba ammu olemas.
Hommikul sai juba varakult Loksa kandis kohal oldud.Kell 9 veel poest mõned miniatuursed banaanid ja edasi stardipaika.Rietusest lükkasin selga lühikesed liibuvad ja t särgi.Tõnu ja Urmase arvamustest ,et võib külm hakata sidusin ümber vöö veel igaksjuhuks pikkade käistega õhukese särgi aga rakendust see ei leidnud.Vööle siis joogipudelikott kuhu lisaks joogile mahutasin ka 3 batooni.Ja jalga lükkasin käbikorjajad Mizuno riderid.Plaanis oli siis üritada käies sinna 6 tunni piiri kanti.Kuigi algus oli hulgaliste möödumiste tõttu hüpliku tempoga siis vabasse vette jõudes sai laotud kilomeetreid 8 minuti juurde.Peale esimest 10 kilomeetrilist ringi tuli väikene minutiline ajakaotus ka kui panime õigest teeotsast mööda.Ühel hetkel olid kiletükid kadunud ja siis oli hämming...aga kõik lahenes;)14 kilomeetri läbimine andis esimese lootuse 6 tunni alistamiseks- 1/3 läbitud ja aeg 1:59.Kuigi sel hetkel polnud sugugi kindel kas seda tempot suudab lõpuni hoida.21 kilomeetrit enne lõppu oli aega kulunud 2:55. Kõik kulges siiani veel graafikus.Sel hetkel oli käsil ka distantsi parim lõik jõe ümbruses.Oli vähemalt vaheldusrikas,kuigi üles alla ronimine kõigutas tempot korralikult.Raja lõpuosa läks igavaks ära.Nüri oli lükata neid pikki sirgeid ,kuigi tempo oli seal muidugi hea.Tore oli vaadata eespool olnud üritusest osavõtjaid.Käimise ajal vahe meie seltskonnaga vähenes,aga siis tegid ees olijad väikse sörgiotsa ja vahe jälle suurenes.Sedasi kummipaelana see vahe liikus.Umbes 10 kilomeetrit enne lõppu hakkasin tundma ,et kanna tagant on kergelt ära hõõrutud,aga midagi väga hullu polnud.3 km enen lõppu Tõnu ja Urmas enam kiusatusele vastu ei pannud ja panid joostes ajama jättes mu üksi viimaseid piinavaid kilomeetreid läbima.Ütleme ausalt ,et siis kui viimasel kilomeetril massiliselt hakkas rahvast mööda jooksma tekkis endal ka kiusatus väike lõpuspurt teha.Aga surusin selle alla ja lõpetasin selle maratoni käies.Oli ju ürituse nimigi lahemaa käimismaraton.oleks tahtnud joosta siis võinuks ju mõni nädal kannatada ja Helsingisse minna:D Aja unustasin finishisaginas kinni panna.Sel hetkel kui poodiumil kinni panin näitas 5 tundi ja 48 minutit.Pakuksin siis õiget aega kuskil 5:47 juures.Ühesõnaga sai tõestatud ,et jooksumaratonidel 6 tunni limiidi sisse on võimalik mahtuda tereve distantsi vältel käies ka.Aega võtaks maha muidugi veel asfalt kate ja sile rada.Mu käbikorjajad olid ka kõigest ühe käbi üles korjanud :( Kokkuvõtteks ütlen ,et oli tore üritus.Teinekordi....iis peaks veel kepid ka muretsema oleks efektsem;)

Elva xdream

Soomest sai tagasi tuldud siis laupäeva ööseks.Koju jõudsin kell 1 ja magama sain mingi kahe aeg.Kokku sai lepitud ,et Tõnu võtab mind 6:40 peale.Nii ,et 6st ülesse.Ega ei mäletagi vist nii kiiret Tartusse jõudmist,aga no eks see oli sellepärast kuna mul üle poole teest silm vist kinni seisis ;).Etapp siis toimus Elvas( viimasel ajal jube palju elvaga seotud nimesid.Norra keeles vist jõgi on elva).Etapi algus oli kohe rattas võistkonna hajutus.Ei viitsinud hakata kaarti süvenemagi.valisin enamvähem õige suuna ja sõitsin teiste järel.Ega nüüdseks väga palju ka etapist meels pole,aga metsavahel sügavas mudamülkas istuv mazda on küll eredalt silme ees:) kahju kohe roolis olnust.Mis veel rattaetapil eredalt meeles,et mingi peatuse ajal kruusateel avastasin ,et esiratas oli täielikult lahti.Hea ,et see avastus ei tulnud kuskil metsarajal singlit sõites:) Orienteerumisega jätkasime samas vaimus kui norras:) vale suunda valides.Õnneks oli piisavalt inimesi läheduses kelle järel liikuda.Tõravere lisaülesanne oli ka tore.Pluuto kohta mõtlesin ,et tegelikult võiks asja täielikult vaidlustada,et see mittekuulumine planeetide rühma nii uus asi ja katsugu leida mõnd astroloogia õpikut või teatmeteost kus ta planeetide nimekirjas pole.Aga Neptuuni jaUraani segi ajamine on vist andestatav.Igatahes 3 trahviringi 25 kilose kangi kettaga tuli teha.Mina 2 ja Tõnu ühe ja Urmast hoidsime ujumisetapiks;) Ja kanuu etapp...ega minu osavõtu kordade ajal polegi olnud nii kitsal jõel nii tehniliselt nõudlikku etappi.,hea vähemalt et allavoolu sõit oli.Uudne oli see ,et punktid olid jõe ääres ilusti nähtaval,aga kaardile tuli need ise kanda.Enne lõppu tuli siis veel ujumisetapp.Loobusin kõigist riietusesemetest peale pikkade liibuvate ja oli päris mõnus ujuda ses lombis.Peale esimest punkti soovitasin Urmasel võtta mu ühest jalast kinni ja sedasi koos ujudes ehk liikusime pisutki kiiremini.Hetk enne lõppu tuli ka väike kriketijooksumängu ots teha ja seejärel finishipunkt võtta.Kokkuvõttes saavutasime siis 67nda koha ajaga 7:36.57. Kuidagi väga lihtne etapp tundus.seda väitis ka Urmas.Nii ,et seda sarja sel hooajal jäänud veel vaid 1 etapp Tabasalus.

pühapäev, 2. august 2009

Norra trip

Kuna vahepeal on piisavalt juhtunud siis alustan vanimast meenutusest - nädalast põhjas.
1 päev. Selle saab kokku võtta sõnadega pikk pikk sõit. Start siis Helsinkist umbes kell 11 ja esimene lõik siis kohe 300 kilomeetrit.Mida põhja poole jõudsime ,seda tihedamaks ka pausid muutusid.Kohustuslik paus oli muidugi polaarjoone juures:),mis Rovaniemis mäletamist mööda oli tunduvalt asjalikum.Õhtuks jõudsime Väylänpääle , kus külalislahkust näitas üles Rain kes meid renditud mökki ära mahutas.Enne tundrat oli veel saun ka asjakohane ja ega see ,et mul köha kallal oli ei tähendanud ,et jõkke ronimist ei tule.tati võttis ikka ilusti lippama:)Magama sai alles pärast 1te öösel(algasid hilised magamaminekud,kuna valge oli koguaeg siis vahet pole mis kell magad).
2 päev.Hommik algas jooksuotsaga koos Riku ja Tõnuga. Kerge sörk tunniga umbes 13 km. Ja siis jälle ootamas ligi kolmpoolsada km autosõitu.Tegin oma esmatutvuse automaatkastiga.Teel sai taaskord turiste mängitud ja ohtrat poropildistust harrastatud+ peatus fjordi ääres ja siis juba matka alguspunkti Dividaleni rahvuspargi lähedusse.Kui kotid pakitud sai siis algas matk mägijärve äärde kus kohalik tädi väitis kala sees olevat.Ega vist keegi ei osanud matka alguses arvata ,et 15 kiloste seljakottidega tuleb ronida vähemalt 600 meetrit kõrgemale kus järv asus.Muidugi kuna me ainuke kaart oli tükike euroopa teedeatlasest siis järvest sai tiba suunaga mööda pandud ja kõrgust tuli ka mõnisada meetrit rohkem kui vaja olnuks.Sihtmärki jõudsime ikka päris öösel 10 km selja taga ja tõusumeetreid kogunes selle 6 tunniga 770 meetrit. Laagris sai telgid püstitatud.tundravõsa lõkke jaoks korjatud ning peale öist söömaaega oli uneaeg.
3.päev. Mäe vallutamine. Hommikul ärkasin suht vara.Kuna ülejäänud seltskond nautis veel und siis otsustasin laagri kõrval oleval künkal pisut kõrgemale tõusta ,et näha kas kõrval pole teist järve näha.Järve ei leidnud...vaid lund.sai siis 1 lumememm ehitatud ja pisut fotografeeritud ja laagrisse tagasi.Vahepeal oli Rain üles ärganud ja otsustasime minna mõnisada meetrit eemal pesitsenud norrakatega kalajuttu ajama.Nende väitel järves kala pidavat olema ja veel suurt,kuni paarikiloseid aga meie õnnetuseks tuul puhuvat täiesti valelt poolt ja kalal suu lukus.Eelmine päev olla nad vaid ühe paalia saanud ja sedagi kõrval olevast jõest.Lõpetuseks ütlesid, et proovima peab ja soovisid edu. Saigi siis mingi aeg seal järve ääres lanti loobitud kuid tulemuseta.Edasi sai korjatud pisut lõkkematerjali ja peale hommikueinet oligi kõik valmis mäe vallutamiseks.Kui laager asus umbes 700 meetri peal siis mäe tipp kaardi andmetel 1700 ringis.Nii ,et 1000 meetrit kõrgusevõtmist.Vägagi tihe oli seal mägedes ATV liiklus.Tundus et norrakatel esmaspäev veel tööpäev pole ja kõik tulid mägedest alla alles.Kohalik komme on siis kõiki tervitada...nii oligi siis iga sõiduki möödumisel vastastikused käeviipamised.Meie retk algas ka piki ATV rada liikudes kuni esimese jõeni kus tuli ka kohe esimene jalatsite äravõtmine ja läbi jääkülma vee sumpamine.Sel ajal kui me 4kesi (mina,Ranno,Tõnu ja Urmas)jõge forsserisime nautisid seda vaatepilti teine pool laagriseltskonnast kes otsustas päeva kalapüügiks pühendada.Ega väga palju ei saanudki edasi liikuda piki väikse haruoja kallast kui tuli ka see ületada.Sellega lõppes ka tasane maa ja algas vaikselt tõus kõrgustesse.Selleks ajaks oli ka üks kopter korduvalt üle meie mägedesse lennanud ja sealt tagasi.Nagu esimese suurema tõusu võtmine näitas polnudki kopter sealt kedagi päästmas vaid üleval platool oli terve hunnik onnikesi ja norrakad olid nädalavahetust lõpetamas ja varustust alla vedamas.Sel vaesel mehel polnud vist ATV'd ja pidi kogu töö kopteriga ära tegema;)Kõrgemale tõustes hakkas ka loodus muutuma.Taimkate asendus kividega.Muidugi seal tekkis see probleem ,et ilusaid valgeid kive oli ju korjama vaja hakata,et raskema kandamiga mäkke ronides saab parema koormuse.Lõpuks mäe tippu püstitatud posti juurde jõudes avastasime ,et vale mägi:) Olime täpselt kahe kõrgema tipu vahepeal.Matk oli kestnud ligi 4 tundi.Kuna jõudsime otsusele,et 1270 meetrine tipp meid ei rahulda sai tehtud pakkumisi palju võtab aega alla orgu laskumine ja uus tõus õigesse tippu.Optimistidena ennustasime 3 tundi:) Ja siis tuli laskumine taaskord 700 meetri peale,alguskõrgusele tagasi. Muidugi vahel läks juba päris lõbusalt lume peal liugu alla lastes ja kive alla veeretades.Uus tõus orust algas päris nobedalt:) 100 tõusumeetrit tuli ca 10 minutiga.Vahepeal sattusime taaskord hoogu kivide allaveeretamisega.Siis sai tutvust tehtud kohaliku mägijänesega.Huvitav mäe tipu vallutamises on see ,et sa näed ees üleval künka harja ,mõtled koguaeg et kohe saab see läbi ja kui sa sinna jõuad näed sa enda ees juba uut harja ja uut tõusu ja nii läheb see korduvalt,lõpuks on juba tippu jõudmise lootus piisavalt väike.Ainuke mis lootust annab on see ,et elektroonilised riistapuud näitavad kõrgust merepinnast niipalju ,et lihtsalt pole võimalik enam väga palju selles kohas tõusta.Ühesõnaga mingi hetk läks mägi väga lumiseks ära ja lõpp hakkas paistma.Lumised kohad muidugi enam mulle eriti meeltmööda polnud.Kuna avastasin ,et mu lafuma sussi viimane kinnitusaas oli piisavalt madalal ja ei tõmmanud saabast ülevalt ilusti kokku.Seega kogu lumi läks ilusasti saama ja soki vahele kus ta ka kohe ära sulas.Kõrgeimasse punkti jõudsime 8 tunnise matka järel.Päris tipp jäi vallutamata.Proovisime küll ,aga oli üks takistav seljandik mis tundus meie jaoks liiga riskantne ületada.Nii ,et tegelikkuses oleks saanud veel mõnikümmend meetrit kõrgemale ,aga tuli leppida sellega.Alla minek oli üks igavene kividel turnimine.Käes oli kesköö ,aga päike oli veel suhteliselt kõrgel taevas.Viimane hetk ,enne päikese kadumist eemal mägede taha vaatasin kella ja see näitas umbes pool 2. Ükshetk sai kividel turnimisest piisavalt siiber ja leidsin ilusa pika lumise siilu tükk maad allapoole minemas.Ega pikalt mõtlema pidanudki sai taas matkasaabast suusana kasutadud ja alla libisetud.Poolel teel alla sai siis halli pilvemassi ka jõutud.Hetk enne seda silmitsesin sihtpunkti(laagripaiga järve) ja vaatasin igaks juhuks kompassil suuna ka ära.Viimane lõik juba tasael maal oli paras soo.Selleks hetkeks enam ei otsinud kuivemat pinnast ka vaid igalt poolt otse läbi.ka viimaseks jõeületuseks polnud enam mõtet jalanõusid jalast võtta vaid otse läbi. Järve äärde jõudes haarasin veel kuiva kasepalgi õlale küttematerjaliks ja laagrisse jõudsin siis kui lagusest oli kulunud umbes 12 tundi.Urmase kella järgi tuli distantsiks 27 kilomeetrit ja 2 mäe otsa turnimine andis tõusumeetreid kokku üle 1900. Laagris kui oma joogikruusi võtsin leidsin selle põhjast kerge jääkihi,järelikult oli temperatuur ööseks miinusesse jõudnud.Kalasaak oli ka üle jäänud meestel 0 .Nii ,et hommikuks oli ette näha asjade pakkimine ja minekut tagasi autode juurde.
4.päev. Kui matk auto juurest järveni kestis üle 5 tunni siis vastupidiseks matkaks leidsime pisut otsema tee ja ka allamäge,seega jõudsime poole kiiremini tagasi.Edasi otsustasime minna vaatama kas Malselva jões on mõtet kala püüda või mitte.Jõudsime siis malselvfosseni juurde.Norrakad on selle millegipärast oma rahvuslikuks joaks valinud(Målselvfossen)Joa juures oli mingine kohviku taoline kohake kus saime pisut infot kalapüügi kohta.Oli saadaval lubasid hommikuseks püügiks(kell 6-14)Uurisime ka telkimise kohta,seda võimalust pakkus ta ainult raha eest.Kuna kala tahtsime püüda siis otsustasime selle ühe öö telgitasu ära maksta.Laagris sisse seadnud end mõtlesime kasutada lubatud avatud köögi hüvesid.See rõõm jäi meile aga üürikeseks sest köögist aeti meid minema ja üritati selgeks teha ,et see on ainult somaalia inimestele(siit siis laagripaigale nimetus somaalia põgenikelaager)Ega ei jäänudki muud üle kui aga priimus põlema ja pott tulele:) Ahjaa resepsjonis lubati pesemisvõimalust ka lahkelt,aga me kas ei osanud küsida või on see nii loomulik ,et 5 minuti vee eest tuleb seinal olevasse aparaati poetada 10 NOK'i. Väidetavalt mõnel dushil oli 5 minuti asemel 2 minutit vett tulnud ja mõni sai üldse külma vevett,aga see selleks.
5.päev. Kuna püügiluba oli ainult pooleks päevaks siis hommiku 6 olid kõik ridvamehed üleval.mõnikümmend meetrit minna ja juba võis lanti pilduma hakata.Ilma mingisuguse actionita toimus vee piitsutamine kuni mälselvfossen paistama hakkas.Siis hakkasid ka forelli pojad mu pöörlevat kabistama.Tonksasid ninaga lanti niikaua kuni otsustasin vähemalt käe valgeks saada ja ühe poja kaldale rebida.Selleks kasutasin pisut teist lanti millel karvadest saba taga ja imepisike kolmik seal taga peidus...ja forellipoja see ka välja võlus.Kuna siis hakkasid mingid kohalikud seal oma püügireegleid ajama ja mingil kummalisel kombel no fishing ütlema siis otsustasin hoopis allavett minna.teeääres ühed kaaskalastajad mainisid ,et lõhet ikka nähtud sel hommikul seal,aga kotid olid kõigil tühjad.allavoolu minnes peaaegu püügitsooni lõpus oli kalda ääres üks vaiksem koht. Mööda kaldaäärt jalutades silmasin ühte kala ujumas,ei osanud pakkuda liiki ka sel hetkel.Kaldale lähemale minnes ja pisikest pöörlevat otsa riputades kala väga ei kartnudki,aga esimese viske peale oli ta ka läinud.Lanti välja kerides kohas kus vees juba lanti silmasin nägin siis kuidas 3 samasugust kala kõrvuti landi järgi ujusid,kõigil seljauimed kõrgelt püsti.Nüüd oli selge ,et tegemist harjusega(kala keda selleks hetkeks mul veel tabada polnud õnnestunud)Edasised pildumised ei andnud aga tulemust.Jonni ei jätnud ja lõpuks kõige väiksemat landiga katsetades oli ühel hetkel üks neist loomadest otsas.Pikalt vastupanu ta ei osutanud ja peale fotografeerimist ja muid protseduure puhastasin kala ja suundusin tagasi laagrisse.Soolasin kala ja kuna Rain ütles ,et ühega pole midagi teha ja ma nägin neid seal veel siis seadsin sammud tagasi sama koha poole.Teisega läks asi kiiremini ..mõned visked ja käes ta oligi.Taas tagasi laagrisse.Kuna kell oli 12 ,püügiaja lõpuni 2 tundi siis mõtlesin ,et ah metsa see kalapüük,paaliat kellest ma unistasin siit saada niikuinii eriti ei lootnud siis läksin hoopis jooksma.Kui kõik olid kalalt tagasi sai asjad pakitud ja uus sihtmärk otsustatud.rain oli vesteldes ühe norrakaga kuulnud soovitust minna narviku ligiduses oleva bjerkviku asula juures olevale jõele.Sinna siis ka läksime.Kuna Eesti/soome õlled kõigil otsas olid ammu,siis läksime poest läbi oma varusid kalli norra õllega täiendama.Laagripaigaks valisime ühe ilusa järve kalda kuhu me välja valitud jõgi sisse voolas.Pärast laagri püstitamist läksime lubasid hankima. 100NOKi püügipäev +200 pant mille pärast loa tagastamist tagasi saad.See püügiloa saamine on ikka eriline kunst ,eriti kui enid väljastavad inimesed kes on ikka täielikud võhikud kalastamis teemal.Tema ei saa aru mida meie saada tahame ja meie ei saa aru mida tema saada tahab.Keeruline lugu ,igatahes peale asja selgeks tegemist ja lubade väljakirjutamist avastasin veel ,et ta oli kuupäeva eelmise päeva oma pannud ja nii siis see kirjatöö kõik jälle uuesti hakkas:)Laagrisse tagasiminnes sai pisut lanti ka järvel pillutud.Kala küll mängis ilusasti peegel siledal veepinnal kui lanti noolima ei kiirustanud.Õhtusöögiks lisaks nuudlitele küpsetasime fooliumis ka harjused ära.Minu enda arvamus on ,et pagana head olid:)
6.päev Öösel ärkasin hirmsa mühina peale.Mis nüüd toimub? Magama minnes oli järv peegelsile olnud ja nüüd tahab tuul telki külje alt minema viia.Mingi hetk mõtlesin ,et aitab pikutamisest ja lähen vaatan kas selle tuulega on midagi ridvaga teha ja katsun jõeni välja jõuda.Tükk aega sai minna piki järve kaldaäärt,kuid siis hakkas kallas järsemaks muutuma ja veepiirilt enam läbi ei saanud.Üritasin otsida kogu aeg paremat teed,aga parem tee suunas mind künka tipu poole mis pidi idee järgi olema jõe suudme ja laagri vaheline keskpunkt.Lõpuks nägin ka väikese kosekesega algavat jõe suuet,kuid olin juba piisavalt kõrgel ja allaronimine tundus sel kohal suht võimatu.kiikasin ka vasakule ja paremale,aga igalpool tundus olevat sein kus ridvaga koos turnida eriti ei tahaks.Ei jäänudki muud üle kui pisut mustikatega maiustada ja laagri poole tagasi kõmpida. Mõned laagris olid otsusele jõudnud ,et üritaks ka jõeäärde minna.Laitsin selle mõtte maha ja soovitasin mere äärest ülesvoolu hoopis õnne proovida.Nii sai ka tehtud.Minu selle hommiku ainukeseks saagiks jäi mingi ca 5-6 forellipoega.Selle jõega sai otsa ka norra selleaastane kalapüük.Nii ,et operatsioon"Arctic char" kukkus läbi:)Otsus oli sõita tagasi soome ja üks päev seal veeta.Tagasisõit tuli läbi rootsi vahepeatusega Kirunas.Õhtuks olime igatahes Raini mökkis ja nautisime pärast kõike jällegi sauna...jäänud oli veel 1 päev haugitapupäev...
7.päev ...kuna Tõnu eelmine õhtu veel ütles ,et iga loll saab siit haugi siis lootused olid suured.Hommikul siis Kolarisse kust postkontorist sai riiklik püügiluba ostetud.Siis kohapealt sai veel 5 Euri eest Tornio lisajõele ka loa ja sinna me siis suundusime.Oli mis oli aga me ei olnud vist piisavalt lollid,et sellest jõest haugi saada.Ainsaks helgeks hetkeks jäid 3 ilusat suurt ahvenapätsi,kelle tagasi ujuma lasin...polnud ma ju nii kaugele põhja ahvena järele tulnud:) Vähemalt Urmas oma ahvena võttis kaasa millest õhtu vähekenegi kalamaitset suhu sai.Suurelt jõelt muidugi Rain oli kaldaäärest esimese viskega kohe haugi välja võtnud.Enne sauna tegi Rain mulle ja margole näitliku õpetunni kalapüügist tornio jõel.See on imelihtne.Selleks on vaja 1-5 ritva,paati(õigem nimetus oleks vist mootoriga kanuu) ja hulgim õlut. Püügiviis on ka lihtne lased oma landid ilusasti vette alla voolu ujuma ja siis hakkad vastuvoolu sõudma, see tegevus ei ole muidugi eriti aktiivne ja selleks ongi õlut vaja ,et tõmbad oma tõmbe ära ja lonksad õllet jnejne...samas paat liigub kogu aeg ikkagi allavoolu.Õppetund ei jäänud ka ilma kala saamata.Harjuseõnge putukat oli üks smolt ihaldanud.Ei teagi kaua ta seal konksu otsas kõlkus aga lõpuks ta vabadusse sai. Ja siis kui oled oma püügi käigus piisavalt allavoolu triivinud tõmbad mootori käima ja vurad ülesvoolu tagasi. Õhtul peale kalapüüki sai sel õhtulgi veel sauna ja järgmine päev tuli taaskord pikk autosõit , seekord lõunasse Helsingisse.
Selline oli siis seekordne trip.Kuna minu missioon ebaõnnestus ,siis järgmine kord peaks suuna taas kord põhjapoole Finnmarki aladele võtma ja eelistada kas esmakordset külastus Borselvale või teha taastutvus Stabburselvaga.

pühapäev, 5. juuli 2009

Ikka veel tõbine

Kuna külmetus pole veel üle läinud ja on tulnud lisaks valusale kurgule ka nohu ja kerge köha juurde siis külastasin eile apteeki.Pisut hilja aga lootsin seni oma jõududega hakkama saada ,et kui raske ikka keset suve külmetuse ravimine on.Igatahes sain paki coldrexi ja teine pakk on mingi Sinupret tabletid.Ehk nüüd tervis hakkab tagasi tulema.
Küsimärgi alla on sattunud aga ümber pühajärve jooks.Nagu ei tahaks niisama edenema minna.Aga arvan ,et mingit korralikku tulmust praeguses seisus püüda oleks utoopia.Eks peab veel mõtlema pisut.
Eile mõtlesin minna jälle tosse ostma.Seekord siis pirita west sporti.Ja seal olid isegi olemas vana mudeli Asics trainerid.kahjuks ainult maksimumsuurusega 42,5.Nii ,et jäi ka seekord tossud ostamata.Sportlandis näppisin ja vaatasin veel Nike triax'e,aga ei kustsunud ostma seekord veel.
Kuna tossud jäid ostmata siis otsustasin alavahetuse kasuks.Ostsin rulluisud!Nii ,et Tõnu järgmise x unistuse etapil rulluisutamise ajal enam jooksmist ei toimu.:D Esimese proovi käigus suutsin 3 kilomeetrit püsti püsida.Nii ,et kukkumisi veel olnud pole.Kuidagi tuleks veel ainult pidurdamine selgeks saada.Need siis uued treeningvõtted.
Sel nädalal tuli ka Viinist maratoni diplom posti teel.kahjuks pole siiani veel sügisest maratoni välja mõelnud:( Berliini uisumaratonil ka vist kohad juba täis;)

teisipäev, 30. juuni 2009

Xdreami järelmõjud

Täna öösel ärkasin siis järsku üles ja tundsin ,et keegi on okastraadi kõrist alla lükanud.Kurk oli ikka nii valus ,et jube kohe:) Tänane päev sai siis ohtralt coldrexi manustatud. Pisut kummaline on keset suve seda vastikud jooki larpida, aga äkki aitab nädalavahetuseks olemise korda ja saab laagerdama minna.Sai siis veel peale tööd Rikuga jooksmas käia.Ja jällegi oli palava päikese käes jõud kiiresti lõppemas.Mõni vist kohe minu kiusamiseks valib alati kõige lagedamad ja päikseküllasemad teed välja:) Ise jätan jooksuotsa võimalikult õhtusse ja metsa jahedasse varju:),palju mõnusam kohe.Ega jalgades ka jõudu polnud eriti:) No ja siis peale jookus sai pisut jões end jahutamas ka käidud.Kindlasti õige tegevus arvestades mu kraapivat kurku:)Nüüd aga veelkord õhtusele kuuma joogi ringile ja vaatab mis hommikuks muutunud on.

pühapäev, 28. juuni 2009

16 tundi "lõbu" Väätsa xdreamil

Ega ei mäletagi nii vesist xdreami.Puudus ainult see ,et terve selle aja vältel oleks vihma sadanud:) Ise suutsin rohkes koguses auke seekord üles leida.
Start siis traditsiooniliselt kell 10 õhtul ja rattaetapile.Stardipaik oli sama mis 2 aastat tagasi Türi linnasprindis.Ajalooline sündmus oli see ,et esimest korda suvisel etapil sai lühikestest pükstest loobutud ja pikad kasutusele võetud.
Rattaetapp minu jaoks oli ikka tunduvamalt lihtsam kui esimesel etapil Ardus.Seekord ei veninudki Tõnust ja Urmasest kilomeeter tagapool omas tempos.Kuigi Tõnu vahepeal hakkas pisut "hullu" panema sai siiski suht ilusasti kannul püsitud.Kui aus olla siis mõtlema hakates oli see ka enda osavõetud xdreami etappidest kõige lihtsam rattasõit.Ukerdamist oli suhteliselt vähe.Väga palju sai korralikul teel sõita.Kokku siis ratast väidetavalt 60+ kilomeetrit.Enda meeldejäävaim moment oli juba pimenevas metsas ukerdamine kus suutsin esirattaga kellegi urgu sõita ja efektse salto sooritada.Ning kohe seejärel tuli vööst saadik mudas sumades rattaga kraav ületada.Üks neist kahest momendist sai saatuslikuks mu SI pulka randme ümber hoidvale paelale.Nii ,et 1 tund trahvi tulekul:) Vist esimene trahv üldse AAA Teami xdreami karjääri ajaloos.Ikka juhtub.Eks see pane mõtlema ainult ,et kuidas järgmine kord sellist äpardust vältida? Rohkem teibitugevdust? Või ise mõtlesin et äkki randmeside aitab kaitsta?
See raskus mis rattaetapil saamata jäi tehti tasa järgmise jalgsietapiga ümber rabajärve rabas punkte otsides.Kahjuks ei olnud tegemist valik orienteerumisega ja rajameetrile oli tulnud huvitav idee jooksutada ühest rabaservast teise.See võttis ikka ropult aega ja ka jalad tümaks.
Küsimusi tekitab pisut rulluisu etapp.Kuna seekordsel etapil oli ilma uiskudeta võimalus lõigata siis seda ka kasutasime.Juhendist seda ei loe kusagilt välja ,et oleksime pidanud liikuma mööda rada mida uisutajad kasutavad.Nii ,et usiuetapp polnudki väga jube :)
Kanuu kaardi vaatamine pakkus küll positiivseid emotsioone.Terve distants oli allavoolu.Kuna sealkandis ka piisavalt voolu siis väga palju sellepeale aega ei kulunudki.Väike sissepõige oli ka sinna paisjärve kus tuli teha lisaülesanne.Säästmaks Urmast ja Tõnu liigvarajasest märgumisest ronisin aga torni tippu ja tegin sealt 5-6 meetrise lennu allapoole(ma teadsin ,et kunagi on pärnu veekeskuse tornitrennist abi).Võimalus oli ka madalamalt ujumas käia aga siis oleks pidanud seda tegema 3kesi.Kanuu etapi järel tuli siis viimane jooksuetapp linnulennult 10 km Käreverelt tagasi võistluskeskusesse.ja punktid olid paigutatud nii ,et ujuda sai kõvasti:)Nii ,et tänasest päevast alates pole jõeforseerimine enam probleemiks:) Enne finishit tuli teha veel teinegi lisaülesanne paisjärvel. ja jällegi lükati mind tanki või siis kajakki või kuidas iganes seda riistapuud nimetatakse. Ülesandeks oli teha mingisugune eskimode trikk.Millegi pärast nad arvasid ,et mulle väga meeldib vabatahtlikult kajakki põhja ülepidi keerata ja ise peaalaspidi vee all konutada ja pärast siis õigetpidi tagasi saada.Kuna ma nii osav ei ole ,et seda teha paadist väljumata siis sinna tagasi ronimine oli ka omamoodi huvitav tegevus.Lõpuks võis asi välja näha nii ,et ma tõesti nautisin seda:) Kuna suutsin 3 korda asjal põhja ülespidi saada.Aga kuidagi õnnestus pärast vett täis sõiduvahendiga kaldale aerutada:)Jäi üle veel vaid jooks finishisse.Aeg tiksus meil mõned minutid üle 16 tunni.
Võitjad saabusid 5 tundi varem sel ajal kui me ennast kanuusse istutasime.
Mis puutub rajal toitumisse siis üllatavalt vähe kulus mul söödavat joodavat kraami 16 tunni peale.Joogist läks kasutusse pooleliitrisest pudelist umbes kolmveerand.Suurem kaasasolnud pudel jäi täiesti puutumata + kaks topsi mis raja peal juua sai.Söögist 1 kott saiakrõbinaid küüslauguga(70 grammi)+ 1 maximi 100ngrammine geel ja 1 batoon ja lisaks siis veel peotäis kreekerküpsiseid:) Sellest jätkus 16 tunni jaoks.
Huvitav on see ,et peale võistlust hakkas üks kõrv valutama.Nüüd hilisõhtuks on pisut paremaks läinud ,aga ikka pisut imelik.Ei tea kas liigsetest külma vee protseduuridest?Lisaks vajab veidi hella kohtlemist uperpallist vastu pedaali kolksunud põlv.Aga vähemalt pikad püksid kaitsesid nõgeste ja oksade eest nii ,et ei pea ennast öösel jälle lolliks kratsima.
Ja nüüd siis tuttu ja taastuma.Homme vist jooksma ei viitsi minna ,aga kerge rattaotsa võtan vist ikka plaani.

laupäev, 13. juuni 2009

Neljast neli

Peale tänast jooksu ümber harku järve on statistika selline ,et 4 starti ja neli rekordit.Kuigi pole varem ramirenti jooksnud siis võtaks ikka selle 3ndaks rajarekordiks:). Kindlasti oleks täna saanud pisut paremini joosta kui oleks tahtmist olnud stardis tükk maad ettepoole trügida.Aga proovisin vahelduseks ka seda tagantpoolt stardi mõnu. Loeks seda siis maratoni esimeste kilomeetrite trenniks kus tuleb samamoodi slaalomit joosta.
Esimene kilomeeter oli siis siblimist küll.Kilomeetri lõpus veel Tõnu ei pakkunud viisakusest teed ka ja e tahtnud kuidagi mööda lasta...seepärast siis aeg 4:10. Oli üks aeglane kilomeeter veel.Seal võsas hanereas jooksmine tuli 3:51.Aga ülejäänud olid alla 3:40. Kuigi isiklik rekord paranes 24 sekundiga siis kui selle esimese kilomeetri pisut ümber arvutaks oleks võinud parandus olla isegi 40+ sekundit.Lõplikuks ajaks siis täna oli 23:46 ja kohaks 70. Jooksu tulemused leiab siit
Kuigi tänane ilm oli harku järve ümber udune ja 14 kraadiga siis vetelpäästeputka küljes kõlkuv punane lipp ei seganud küll hooaja esimest väliujumist teha.Ok ok ujumiseks on seda raske nimetada aga 16 kraadi kannatas paar korda vette hüpata ja välja tulla küll.
Nüüd pisut tossuotsingutest ka.Eile siis märkasin ülemiste sportlandis Asics trainereid müügil.Täna üritasin neid leida rocca ja kristiine sportlandist kuid seal neid pole.Nüüd siis peab mõtlema kas osta 1700 eest ära või oodata veel pisut:) Kuigi olen seni treeningud 3 paari tossude vahele ära jaotanud siis ikkagi viimase paari ostust on pool aastat möödas ja peaks hakkama uusi muretsema.
Eile tegin veel vähemalt selle ostu et apteegis käisin magneesiumi järel. Kuna nädala keskel mingil kummalisel hetkel krambi taoline asjandus jalga lõi ja veel järgmine päev ka mingis asendis oli kuidagi imelik tunne siis paari inimese soovitusel tarbida magneesiumi sain apteegist sihukese topsitäie nagu Magvit B6. Eks katsetame järgi.
Lõpetuseks pisut jalkajuttu ka.Viimase aastaga minu silmis tunduvalt populaarsemaks saanud hispaania suurklubi on jälle muutumas sama mõtetuks tähtede tiimiks nagu oli mõned aastad tagasi.Terve hunnik tähti kelledest pooled istuvad üle poole hooaja vahetusmängijate pingil.Kui nüüd läheb lõpuni ka Villa tehing siis kes panna ründesse? Raul,Saviola,van Nistelrooy,Huntelaar või Villa.Kuna poolkaitses on ka valik meestevahel suur:Sneijder,van der Vaart,Ronaldo,Kaka,Guti,Robben siis ,et kõik tähend piisavalt mängida saaks siis pakuks välja formatsiooni 2 kaitsjaga 2-4-4.Ainuke kindel koht tundub olevat Casillas'el. Ja ülejäänud poolkaitsjad ja ründajad võivad mängude ajal soojendusdressi alla võistlusvormi mitte pannagi..niikuinii väljakule pääsemise protsent on väga väike.Aga võib ju juhtuda ,et ma eksin ka:D Kui see vaid nii oleks siis oleks ju kõik igati ok! Aga vat seda enne ei usu kui hooaeg alanud ja oma silmaga näen!

pühapäev, 7. juuni 2009

Esmatutvus Pirita terviseradadega.

Sai lastud siis ennast pehmeks rääkida ja tuli osa võtta Ramirendi jooksust mis sel aastal kandis siis nime olümpiajooks.Mäletan ,et üle eelmine aasta kandis ümber Pühajärvejooks seda aunimetust.Kui iga aasta üks jooks aastas on olümpiajooks siis milline oli eelmise aasta oma?
Seekord olin juba varakult stardipaigas kohal 2 tundi enne algust.Sai pisut metsa all,jõe ääres ja treki ümbruses komberdatud ja ümbrust uuritud:)
Jooksu starti sai mindud teadmatuses hetkevormi kohta.Ei osanud umbes ka pakkuda mis tempoga võiks alguses leekima panna.Ega siis midagi kuna stardigrupp oli ka hea siis võiks õelda ,et olin peaaegu esireas. Kuna enne esimese kilomeetri lõppu oli veel ka korralik allamägejooks siis peaaegu oleks oma kilomeetri rekordi seal teinud:) Samas hinge võttis ikka kinni küll. 3 kilomeeter tuli juba väga raskelt. Õnneks tuli kohe järgi minu selle jooksu päästev kilomeeter.Oi kui mõnus oli seda sirget lipata.Oleks vaid kogu trass selline olnud ;) Vähemalt niipalju oli raja teine pool lihtsam ,et viimast tõusu võttes ei tundunudki see enam nii karm kui soojendusel olin arvanud. jalg pisut pehme oli aga lõpuga endast kedagi mööda ka ei lasknud.Aeg siis selle 7,2 km peale oli 27:44,1 ja kohaks 14. See oli ka maksimum mida täna sellelt rajalt võtta suutsin. Ütleks nüüd pisut midagi selle raja kohta ka:) Porno!! Start algas mingisuguste männitüvejuppide peal :D Siis teine kilomeeter oli rõve suurte kruusakividega lõik mis lõppes kruusamäeotsa ronimisega. Kolmandal km olin liiga süsi ja ei mäleta seda lõiku. 4 km oli suurepärane. Siis tuli sellest samast kruusamäest veel alla laskuda mis on võistluskiiruse juures ikka päris ohtlik tegevus.Ok ei virise rohkem raja kallal.
Mis siis edasi? Vist Harku järvele tiiru tegema. Tänase jooksu teise poole kiirus näitas ,et uus isiklik on vägagi tõenäoline. Samas hästi on meeles ka eelmise aasta põrumine.Lisaks võiks minna pühapäeval vaatama kuidas kõvad mehed Saue kandis mudas müttavad Kõva mehe jooksul.

teisipäev, 2. juuni 2009

Kohila rr

Niisiis sel ajal kui profid sõitsid viimast selleaastast Giro etappi ja meil siin Eestis oli Tartu maratoni sarja kuuluv rattaralli tegin ma endal oma ralli rattaga.Suunaks sai siis valitud läbi Hageri ja Kodila Varbolasse ja sealt Kernu kaudu tagasi. Eks ma üritasin natuke tuule suunda ka vaadata ,et tagasitee ikka allatuult oleks.Kuni Kodilani läks kõik planeeritult.Kuna hageri ja Kodila vaheline teelõik on ka nüüd musta katte all siis idee järgi oleks pidanud olema 100 % asfalti. see asi läks pisut nihu Kodilas kus ära eksisin(valisin vale teeotsa). Kuna viimati seda teed sõites olin tulnud teiselt poolt siis õige teeotsa magasin maha.Jõudsin välja siis kergelt kruusatatud teelõigule heinamaa ääres.Vasakul silmasin umbes kilomeetri kaugusel autosid sõitmas teel kuhu mul oli vaja välja jõuda.Samas nägin ,et ilusti sõidetavad autojäljed keerasid heinamaale just selles suunas kuhu mul vaja minna.Kauaks seda lõbu ei jätkunud sest mingil hetkel see jälg lihtsalt haihtus. Õnneks ei ole hein veel piisavalt pikaks kasvanud ja kannatas ukerdada küll:) Ühe rebase une ajasin küll seal põllul ära kes võimsate söösthüpetega minekut tegi.Asfaldile jõudes heitsin kiire pilgu jalgadele ,et mitu puuki üles korjasin ...uskumatu tulemuseks oli 0. Ja nüüd siis olid veel viimased 15 km Varbola linnuseni. Kohale jõudes sain väike 15 minutiline paus tehtud.Tiir linnusele peale ja natuke tahvlitelt lugemist.Siis tuli seekordse rattaralli raskeim lõik 10 km Pärnu maanteel Kernuni.Tuul oli otse vastu.Krutid küll käike madalamaks ,aga siis kiirus kadus ja kilomeetrid möödusid veelgi aeglasemalt.Viimane lõik peale selle kannatusteraja lõppu oli 16km Kernust Kohilasse. Olin tuule suunda pisut valesti hinnanud.Ega sealgi erilist tagantuult polnud,aga vähemalt enamus teest metsa vahel ja tuul polnud päris otse vastu ka.Kokku sai siis rattaralli pikkuseks 72 km mis tuli 3 tunni ja 15 minutiga.Õhtuks sellest veel ei piisanud.Lükkasin kerge tunnise jooksuotsa ka siis kui õhk oli juba pisut jahedamaks läinud.Nii ,et mai lõppes 2 trenniga päevas:)

kolmapäev, 20. mai 2009

Nädalavahetuse Nõva matkast.

Piisavalt on nüüd laupäevasest matkast möödas:) Täna võtsin maaameti kodulehel oleva kaardi abiks ja tippisin nii täpselt kui suutsin (päris täpne see siiski veel pole sest ebnamus aega luges ju Ranno kaarti) punkte sisse ,et teada saada teekonna pikkust.Kui olin ringiga tagasi Nõva poe juurde parklasse jõudnud näitas kaardinurgas kilomeetriteks 20,5. Niisiis 6 tunniga ligi 20 kilomeetrit seekord.Kui sinna lisada veel Tänav ja Veskijärve juures tulnud lisakilomeeter siis 21,5. Päris lõbus üritus oli. Ja muidugi ilusa punkti pani kohtumine rästikuga.Nüüdseks olen siis täiesti kindel ,et tegu oli rästikuga:D Kuigi värvus tekitas nii mõneski kahtluseid.Küsisin ka ühe pedagoogi käest millest pruun värvus? Kui pilti nägi ütles ,et äsja ärganud - veri pole veel korralikult käima saanud:) Ju siis on kuidagi sellega seotud ,et nagu nad on temperatuuri suhtes päris tundlikud ja kuidagi talveunest ärkamine mõjutanud. Tegelikult oli see matk minu jaoks ikka suhteliselt väsitav ka:) Õhtust eurovisiooni ma ei üritanudki vaadata ,vaid magama kohe kui kott.Siis lisa boonusena ei suutnud hommikul telefoni äratuse peale ärgata ,et rongile minna.Sedasi jäi siis minu poolt kahjuks ära ka Aegviidu - Tallinn suunaline rattasõit:( Ärkasin siis kui ranno rongist helistas:D Ja päeval tegin veel ühe lisauinaku nii igaks juhuks. Lõpuks ,et midagigi liigutada tegin õhtul vähemalt ühe jooksuotsa.
Varsti peaks trennileboelu läbi saama ja tõsisemalt liigutama hakkama. Siin viimases kommentaaris on tulnud mõned küsimused.Vastaks siis nednele ka :) Esiteks nagu ütlesin eesmärgid ei muutu.Jäävad samad mis aasta algul püstitatud.Niih järgmine võistlus? Hetkel ei oskagi õelda. Võimalik ,et ajan enda valmisoleku võistluseks harku järveks korda. Ja mis puutub maratoni siis nagu teada Berliini variandist ma just kõige suuremas vaimustuses pole.Praeguse hetkega on kõige suuremate soosikute hulgas itaallased(Veneetsia,Firenze,Milano) neist esimene suurfavoriidi seisuses.Aga veel pole mõtteid Kölni kohta ka maha matnud.Tegelikult järgmise kuu lõpuks tuleb ära otsustada siis on vähemalt kindel siht mille suunas tööd rabada.Praegu on selline tuim sihitu pingelangustrennikuu.

esmaspäev, 4. mai 2009

Pühapäev oli rattapäev.

Ligi 9 tundi sai siis pühapäevast ratta seljas istutud.Ei olnud mulgi rattamaratonil. Laupäeval tuli idee Riku poolt ,et võiks paldiskist rattaga tallinna tulla. Sai ka Urmas kaasa meelitatud kui väitsime ,et distants sinna umbes 65 km juurde jääb:D
Pühapäeva hommikul kella 6 paiku ärgates näitas siin Kohilas termomeeter -0,5C. Õnneks päikese tõustes tõusis ka see näit suhteliselt kiiresti.Kuna lubas päris sooja ilma siis riideid palju kaasa võtta polnud plaanis. Rattaga rongijaama vändates oli küll krdi külm.Aga siis sai 40 minutit soojas olla. Järgmine etapp oli jõuda Liiva diiselrongi jaamast Nõmme elektrirongi jaama.Igatahes 8:46 olime kõik juba rongis ja sõit alguspunkti poole läks lahti.Peaks ütlema ,et viimane kord kui elektrirongiga sõitsin oli kusagil 1989 aasta paiku. polnud õrna aimugi, et seal rongis müüakse pileteid tsoonide järgi.Jälle terake targem:)
Paldiskist alustasime siis teekond kolmveerand 10.Esimene sihtpunkt oli pankrannik.Selleks ajaks oli ilm niipalju soojenenud ,et loobusin pikkadest liibukatest mis mahtusid ilusasti vöökotti.Paldiskist liikusime mööda tähistatud rada mere lähedalt Klooga ranna suunas.Sinna jõudes oli vaja leida lahendus küsimusele kas rongid lähevad Klooga ranna peatuseni või mitte.Sinna vahele jäi selline tore vahepala nagu hundikoera rünnakuüritus:) Ega need hambad väga kaugele mu jalast just ei jäänud:) Enne klooga randa käisime veel läbi ka seal lähedal olnud holokausti ohvrite mälestuspaigast ning sealt edasi siis raudteejaama. Sai siis kindlaks tehtud ,et pool Klooga ranna raudteejaama perroonist on ikka kasutuskõlblik ja suure tõenäosusega rongid ikka käivad seal.Kuid aasta tagasi tundus nagu tervenisti see lõik kasutuna seisvat. Edasi jätkus teekond piki ranna äärt kus kohati tuli päris veepiiril sõita ,et ratta all ikka kõvem pinnas oleks.Peale rananst eemaldumist ekslesime vahepeal metsaradadel kus lõpuks läbi kellegi hoovi jõudsime kõvema kattega teele tagasi.
Laulasmaa kandis oli plaan teha väikene poekülastus,aga kuna hoog oli hea ja ükski pood just väga väljapaistev ei olnud siis jäi see peatus Keila joa juurde. Enne keila juga läks rada mööda Benckendorffide kalmistust.Kohustuslik fotosessioon tehtud pisut sõitu ja oligi Keila-Joa. Joa veetase kontrollitud sai mindud poodi "patareisid" laadima.

Järgmise punktina jäi teele Türisalu pank. Rattaga päris sealt kõige järsemast osast alla ei sõitnud ,aga külje pealt sai küll tükk maad allapoole merepinnale lähemale liigutud.Peale Vääna jõe ületamist tuli veel pisut liivarannasõitu teha ning siis pisike eksimismoment ja soparaja läbimine.Edasine oli käkitegu:) Tallinn oli lähedal...tuli jälgida sinivalgesiniseid tähistusi puudel ja muudkui vurada. Muidugi üksvahe tuli iganatukese aja tagant ratast kraavist läbi kanda:;)Lõpuks jõudes välja tabasalusse viivale kergliiklusteele oli meestel niipalju jõudu üle ,et hakata taganttuule toel kiirusrekordeid tegema.Mina sain igatahes 49km/h kätte:D Viimane ots läks ikka tõsiselt kähku ilusalt vaikselt keskmiselt u 35km/h sai lastud kuni säästumarketini kus tuli viimane tankimine:)
Sealt edasi oli ainult puhas formaalsus.Ütleme nii ,et selle 65 km asemel tuli kokku umbes 90.hea oli see ,et ilm soosis.Ilus päikeseline ja tagant tuulega.
Jäi veel sõita viimane ots Tabasalust Liiva rongijaama.Rongijaama jõudsin kell 17:00.Rong oli läinud 5 minutit varem:) Järgmine tuli 38 minuti pärast.Kiire otsus tehtud ,et küll Sakus lähen rongi peale. Sakku jõudes olin jälle kergliiklustee võimuses..vaatasin kella,et aega küll jõuan kasemetsani :) Jah ja siis edasi Kiisani.Ütleme nii,et kui jõudsin Kohila alevit tähistava sildini lõpuks nägin vasakul metsatukast väljuvat rongi...Ära tegin! Rongile:) Tõkkepuu taga pidin veel ootama rongi möödumist ja siis koju.Kell näitas 18:20 ja odomeetril ees kiri 125 km.Selline viis siis pühapäeva veeta....ratta seljas:)

pühapäev, 3. mai 2009

Viljandi järvejooksul

Ütleme siis kohe ära ,et seekord olin peale 3 aastast osavõttu pealtvaatajana.Nautisin ilusat ilma ,soojendustüdrukuid ja 1,5 km enne lõppu mööda tuiskavaid väsinud nägusid:) Üllatavalt mõnus oli. Tore oli ka näha, et Vjatseslav on piisavalt jalad alla saanud ,et ikka veel noori lüpsta:)
Kahjuks pean tunnistama ,et kuigi sel aastal ei jooksnud ja aega nagu oli siis ikka on mul veel Hubi ausammas ja võitjate nimetahvlid nägemata:(

esmaspäev, 27. aprill 2009

Seiklusspordisarja xdream avavõistlusel

Seiklust oli , aga vat sporti mina küll seekord ei suutnud teha. Kõige hullem seis oli ratta seljas.Ei teagi milles asi oli...kas tõesti üldse ei jõua ratast sõita või mängis pisikene taastumisajanappus ka oma rolli.
Algus oli kohe huvitav.Kuna eelmine hooaeg sarjas vahele jäi siis esimene pilk kaardile ja hämmeldus ,et mis nüüd tegema peab?:) Esimesel jalgsi orienteerumislõigul.Kus iga võistkonna liige pidi 2 punkti läbima oli järjekordne hämminguhetk- tuli kibekiiresti meelde tuletama orienteerumisoskust:) Vähemalt jalad sai kohe märjaks...jahutus missugune.Edasi tuli samad punktid veel kord 3kesi läbida ja siis taaskord ratta selga. Selle rattaetapi lõpuks olin juba suht läbi.Õnneks tuli pisut jalgsi maastiku läbimist otsa. Aga ega sealgi eriti parem ei hakanud.Maastik oli ka ikka päris künklik ja 3 tunni läbimisel ühest tõusunukist üles ronides oli tunda ,et varsti on krambipoisid kallal :) Õnneks rattasõitu see eriti ei sega. Sest seda ma ju niikuinii ei jõudnud teha:) Kõigepealt tuli 2 punkti läbida odomeetrit ja juhendit. Ja peale seda veel viimane vastutuule lõik Paunküla veehoidla poole kanali äärt pidi.Ütleme nii ,et selle rattaetapi lõpuks oli mul juba surm silme ees. Ja kohe otsa tuli uus jubedus.Senise xdreami karjääri jubedaim lisaülesanne- ronida mööda treppi posti otsa seal tõusta pisikesele platvormile püsti ja siis hüpata kangi külge rippu. Post värises ...jalad värisesid ..kuidagi sain seal posti otsas püsti ja kuidagi ka kangi külge ja mis kõigetähtsam, et 20 lisaminutist sai hoidutud. Edasi läks siis kanuutamiseks.Polnudki ammu mere peal kanuutanud...või vähemalt laine oli sama nagu merel. Kanuu kokkuvõtteks ütleks ,et mingi hetk kramp ei lasknud ühel jalal kanuus kõveralt olla pidi ees sirgelt nagu pulk olema,aga see oli ainult 5 minutit. Vaatamata üritustele kanuud ka ümber keerata ei suutnud. Lõpuks leidsime vist kõik punktid ka üles. Jäi üle veel vibulask ja finish. Jõudsimegi enne pimedat tagasi. Sai leiget sauna ja külma vett ka:)
Pisut jooksujuttu ka.Homem peaks siis lõpuks esimese maratonijärgse jooksutreeningu tegema. Võtsin pisut rohkem vaba aega kui peale Berliini. Kuigi jalad tunduvad paremad kui berliini järgselt siis xdreami esimesed jooksusammud just eriti toredad polnud.Pärast polnud enam vigagi. Samas tegin ka lõpliku otsuse nagu juba varem plaanisin ,et Viljandi järvejooks jääb sel aastal minul küll jooksmata.Niisama lonkima ka ei viitsi minna.Lähen vist küll kohale ,aga esmakordselt siis pealtvaatajana.
Ei teagi veel milline järgmine võistlus võiks olla kus osa võtta.Mingid mõtted liiguvad Loskutovi jooksule Valgas, eks mõtleb veel...

neljapäev, 23. aprill 2009

Tagasi kodus.Meenutused maratonist.

Ütleks ,et aasta on hästi alanud...2 starti ja 2 isiklikku rekordit:) Mida enam tahta:) Tegelikult jäi ikka pisut kripeldama ka:) Pole ju veel nii lähedal 3 tunni piirile olnud ja uskunud ,et tegelikult oli see täiesti võimalik. Ok kõigest siis järgemööda.Hommik oli ilus päiksepaisteline ja tundus tuulevaiksem kui eelmised päevad.Tuli teha pisut trammi ja metroosõitu,et siis välja astuda Alte -Donau metroopeatuses. Stardieelsed peldikukülastused kulgesid probleemivabalt kuna õnneks eriti pikkasid järjekordasid ei tekkinud.Ainuke asi mis küsimusi tekitas oli see ,et kui pealmised riided ära anda kas hakkab külm võ ei?Kuna riided tuli autodesse ära anda 45 minutit enne starti. Igaksjuhuks oli kaasas ka kilekeep mis oleks häda korral välja aidanud , aga seda ei läinud siiski vaja.Stardiblokid olid jagatud värvide järgi 2te sõiduritta ja stardimatid oli maha asetatud nii ,et 3 km juures paremal rajal startinud ei teeks suuremat ringi siis olid nende matid pisut eespool. Urmase stardigrupp asus paremas sõidureas ja minu ja Tõnu roheline grupp oli vasakus reas.Viini maratoni osavõtjate arv jäi pisut alla 8 tuhande,aga kuna stardis oli ka 21km ja relay jooksjad siis rahvavähesuse üle kurta ei saanud :) Üllataval kombel stardis seekord mingit värinat sees polnud.Tundus juba maratoni stardis olemine harjumuspärane tegevus:)
Esimese stardisignaali järgselt kaugel ees paremas reas vist top atleedid startisid ja ka meie ees olnud stardigrupp sai minema.Edasi aeg kulus aga meie seisime veel paigal kuigi ees Doonau sild meie sõidurajal oli täiesti tühi.Näha oli ka,et kõrval rajal olnud kollane Urmase stardigrupp oli ammu liikvel.5 minutit stardist läinud ja ei mingit muutust peale selle ,et meid lasti stardimatile lähemale. Lõpuks peale 8't minutit ootamist kõlas ka meie körvaääres starti kuulutav suruõhupasuna kääksumine.Sai kohe paar kiiret möödumispõiget tehtud ja edasi vabamat "vett"(liikusime ikka sillal nii et tegelikult teed;))otsides silla poole liigutud. Sillale jõudes vaatasin,et jube hõredaks kisub rahvamass. Esimese kilomeetri posti kohal kiire loendus näiutas et olin oma reas esikümne hulgas:D Kuhu jäi piltidel nähtud rahvast täis sild? Muidugi ega kurta ei saa,teine kilomeeter läks lausa lennates.Kõrval rajale pilku heites tuli muie suule ja meenutus Berliini rahvamassis kulgemisest.Teise kilomeetri järel oli koht"minu" sillapoolel paranenud 5ndaks:) Kõrval jooksnud poolmaratoonar tahtis miskit saksakeelset juttu puhuda.Algul järgisin Riku juhiseid ,et ei mingit lobisemist ja energia raiskamist.Aga kui ta teist korda veel miskit küsis siis vastasin talle:"three fiftyfive per km". Pisut kiire oli see..arvestades,et pidin jooksma kuskil 4:10 ringis:)Kuni 3nda kilomeetrini oli suht lõbus joosta sinnamaani kus lõpuks 2 rada ühinesid.Siis hakkas vana hea slaalomjooks pihta:)Kusagil 6nda kilomeetri juures oli minu arvates jooksu raskeim tõusunukk(sama kohta tuli läbida ka 36nda kilomeetri järel)Siit alates rajaprofiili kaardi järgi pidi kuni 20 kilomeetrini olema kergelt ülesmäge pidevalt.Ütleks ,et sellest nn.ülesmäge jooksust eriti aru ei saanud.32 minutilise jooksu järgi silmasin ees tuttavat kuju.Urmas oli siis nii palju varem startinud ,et sain ta alles 8ndaks kilomeeteriks kätte.Urmas tundus isegi pisut üllatunud olevat nähes mind alles siis möödumas. 10nda kilomeetri juurde oli pandud raja äärde suur ekraan.Sealt möödajoostes sai pisut kiigata liidrite edenemist.Huvitav jooksin liidritega täpselt sama sammu;),et millest see vahe siis?:D Ahjaa startisin ju 8 minutit hiljem;)Kusagil 13 km kilomeetri juures oli vahepeal isegi väga raske hetk. Päike paistis ka nii ,et varjus jooksmine polnud võimalik, esimene tarbitud geelisuutäis ajas hetkeks pisted sisse.Kergendus saabus üsna pea - peale Schönbrunni lossi (16km) keeras rada linna poole tagasi ja majade varju.Minek läks kohe palju lennukamaks. Mõni hetk enne poole maa tähist lõppes ka see 10 km ülemäge minek ära...ja langus oli järsk.Sellest kilomeetrist allamäge tuli võtta mõistuse piires viimast ja ikka hooga alla. Vaheaeg tuligi alla 4 minuti taas:) Poolele maale jõudes näitas kell 1:29:00. Kuigi 2 minutit alla Riku soovitatu...siiski kiirem algus kui Berliinis. Peale poolt distantsi tundusid kilomeetri postid kuidagi nihkes olevat...niivõrd erinevad hakkasid vaheajad olema.Peale 27 km sattusin korraks vastakuti ka 10 km ees olevate musta mandri meestega.Peale 30ndat kilomeetrit tundsin esimest korda oma 3 maratoni jooksul ,et ma suudan veel suht normaalset joosta.Jätkus veel jõudu imetleda eelmise suvise vutifinaali toimumiskoha Ernst -Happeli staadioni välist ilu(sisse polnud aega põigata).34 kilomeetri juures toimus väike plahvatus. Ei olnud terroristid:D Hoopis mingi tekkinud vill varbal läks toreda plaksuga lõhki. Pigem olid sellel positiivsed tagajärjed.Jooksmist ta ei seganud,lihtsalt pisut ergutas see lõhkimineku moment. Läks mööda kilomeeter kui käis teine surakas.Seekord paremas sääremarjas. Parem suss oli niigi juba järjest punasemaks värvumas ja nüüd veel väike krambialge sääres ka. Kiire arvutus peas ,et kui jookseks kõik viimased 7 kilomeetrit vähemalt 5 minutiga ,siis 35 minutit + seni joostud 2:30 annaks ikka veel uue isikliku rekordi. Õnneks asi nii hulluks ei läinud ,et oleks tempo nii madalale langenud.Küll aga ootasin iga järgnevat joogipunkti üha enam.Päike lagipähe paistamas..ühtegi varju pole abistamas. Et pisutki erksust saada läks käiku viimane salarelv...messilt saadud mingi magneesiumi tablakas(mida tegelikult tuleks vees lahustada:) Vaatepilt võis tore olla sest see raibe hakkas ju vahutama:D Muidugi hapukas mekk oli abiks küll ..aga lõpuks sülitasin selle marutaudi pastilli välja:) 2 km enne lõppu vaatasin veel kella ,et kaugele 3 tundi jääks...Liiga kiire tempo taha.Nii ,et rahulik kulgemine toimus lõpuni.Tasuks siis selle pingutuse eest uus isiklik rekord tulemusega 3:01:35.
See oli siis mulle esimene maraton mille jooksul mul ei tekkinud mõtteid ,et milleks ma siin olen...ma ei ole selleks valmis...ja see on mu viimane maraton.
Pärast finishit lipsasin kohe meditsiini telki kus lasin oma varba kinni plaasterdada.Seal kulus aega rohkem paberitäitmisele kui plaasterdamisele.Medal kaelas liikusin finishist edasi ja vaatan et mingi grupp keeras enne paleed vasakule.Eks minagi kohe nende järgi.Siis vaatan et kõik kahtlaselt mustanahalised ja kõige ees käiakse sildiga "Top athlets"Päris uhke tunne oli seal pundis jalutada.;)Ainuke häda oli selles ,et pärast ei tahetud kuidagi tagasi lasta kuna finishinännikott jäi saamata.Lõpuks mingist aiapraost see mul ikka võimaldati.Kuigi km postid tundusid vahepeal ikka vägagi kaheldavas kohas asuvat siis lisan siia võrdlustabeli Amsterdami ja Berliiniga ikka.Ning Urmase kella pealt saadud kõrgusereljeefi ka.Millel nullpunkt on küll vale aga kõrgustevahe näeb ära.