Võistlus algas sisuliselt 18 km matkaga ratta seljas stardi alasse.Esimesel km mõtlesin juba, et öö saab olema ratta seljas ikka väääääga külm. Stardi alasse jõudes olid juba näpud külmunud.Panin rattakinnaste alla veel ühe paari kindaid mis katsid ka sõrmed ära. Võistlus algas siis jooksuetapiga kanuu....ah mis ma siin valetan, kanuud polnud ju...kummipaadi alasse. Tüürimeest minust ei saa see on kindel. Peale kahe punkti võtmist suundusin paadi keskmiseks meheks ja andsin aga kätele valu. See vee osa oli päris lühike. Edasi toimus lühike jalgsikulgemine tagasi stardialasse kus tuli morse abil selgitada lõpupoole võetavad mõned rattapunktid. Minu aju kiilus igatahes juba esimeste vilkumistega kinni. Ütleme nii,et selle ülesandega sai juba korraliku võdisema paneva külma sisse ja järgneva rattaetapiga polnud lootustki seda välja saada. Ükskõik kui palju ei üritanud oma sõrmi lenksul liigutada siis kruusatee osaga suutsid sõrmed juba teist korda selle lühikese ajaga ära külmuda. Peas oli positiivne mõte ,et külmakahjustusi ju ikka plusskraadiga ei saa :D Õnneks metsavahel ukerdades ja vahepealseid punktivõtmisjookse tehes sai natukenegi sooja sisse. Minu 4. tunnist edasisele pani tugeva põntsu üks lõik rattaetapist kus oli päris pikalt sopast ja pehmet rada. Tundsin seal kuidas see rada mõjus mu reitele ja teadsin ka seda, et mu krambilembuse juures olen kindel mis koht mulle muret hakkab valmistama. Etteruttavalt võiks õelda, et enne selle esimese rattaotsa lõppu oli juba tunda, et kohe kohe on need probleemid käes siis tegelikult asi päris hulluks ei läinudki. Eks ma olin ka ohu kohtades piisavalt ettevaatlik. Jooksuetapp läti mägedes...vähemalt oli mõnus joostav männimetsa alune. Küngastest üles ronimisel üritasin olla äärmiselt ettevaatlik..pigem pikem ja laugem ülesminek kui järsk ja krampidega lõppev. Teisel rattaetapil tekkis lahe olukord. Keegi oli ees rajal kaarti lugema jäänud, mina märkasin seda kui Ranno oli teise rattajälge põiganud. Üritasin sama teha kuid rattavalitsemine käis mulle üle jõu. Sinna ma siis vasakule küljele maandusin. Ma täpselt ei tea kuhu mu käsi jäi aga igatahes suure tõenäosusega vasaku käe 3 sõrme käisid korra tagurpidi ära :) Näpud liikusid ja kõik oli ok ja võis jätkata. Kuigi tegemist oli Valga etapiga siis Eestisse jõudsime alles päris lõpu eel. Kui rattaetapi lõppu oli üks tore maasikas pandud nimega teede ristumine. Ei olnud just maailma toredaim paik jalgrattaga liikumiseks :)Viimase jalgsietapi sees oli ka lisaülesanne kus tuli seekord siis nägu ees tornist alla tulla. Ma ei tea palju seal üldse oleks tulnud kätt kasutada ,aga igaks juhuks loobusin sellest võimalusest. Kuna sel etapil sai rulluisutada ainult üks liige siis ülejäänud said samal ajal kajakiga Pedeli jõel chillida.Peale mida oli veel kohustuslik märjaks tegemine ja oligi vaid finishijooksu vaev.
Lõpuks võib õelda, et kuigi olin lõpus läbi nagu Läti raha siis sai seda metsaelu nauditud. Oli tore öö :D
Käe seisukohta võib nüüd 2 päeva peale finishit õelda et käsi läks paiste alles 24 tundi peale etappi. Oligi ju põhjus viinapudelil kork maha keerata ja kompressima hakata :D Praegu on mul ka soodne periood õllejoomiseks (kuna olen kehtestanud endale trahvisüsteemi 1 õlu =100 kätekõverdust )...kätekõverdusi hetkel teha ei saa, kui siis ainult ühel käel :D
