Amsterdami maraton 21.10.2007

Alustaks siis kirjapanekut tegemistest mis toimusid päev varem.

Laupäeva hommikul sai siis peale hommikusööki väikese seedimispausi järel mindud viimasele võistluseelsele treeningule.Läksime Rannoga kahekesi...Tõnu otsustas viimase päeva "puhata".Trenn sai siis tehtud Vondelpargis.Kui eelmistel päevadel olid seda parki domineerinud jalgratturid siis laupäeva hommikul oli park juba jooksjaid täis.Eks siis lontsisime seal pargis pool tunnikest kui Ranno tundis huvi et mis teeme kas pisike kiirendus või võimleme tiba. Minu vastuseks oli:"Ei tea". Kuid varsti sain teada...siis kui Ranno ees punuma pistis.Kui varasemates trennides eestis olin algul tal ikka tuules üritand hoida siis seekord hoidsin end tagasi ja tegin selle kiirenduslõigu pisut kiiremalt kui oli plaanitud võistlustempo.Kokkuvõtteks selle trenni kohta ütleks et ega jalgades kiiremal otsal oli küll selline tunne et ega üle 10 km naljalt joosta praegu ei tahaks.Hotellitoas sai siis pisut venitatud ja peale pesu otsustasin linna peale veel minna.














Tegelikult oli mul linna peale minekuks ka väike tagamõte...nimelt astuda "muuseas" läbi maratoni marketist Sporthallen zuid'ist , et osta oma esimeseks maratoniks uued võistlussussid: asics racer'id. Kuid jah pelgalt unistuseks see jäigi kuna minule sobivat suurust ei suutnud sealt leida...oli paar numbrit suuremaid ja paar numbrit väiksemaid. Pisike kibestumus oli muidugi sees sest hind oli neil ju vaid 69 eurot, samas amsterdami tulles mul oli ju ikkagi plaan oma traineritega see maraton läbida.Viimaseks tõsiseks õhtusöögiks enne maratoni võtsin mingisuguse roa riisi ja kanaga.See eine oli küll väga hea kuid oleks võinud olla pisut rohkem riisi kuid see selleks.Õhtul hakkas siis hotellitoas demonstratsioonesinemine:numbrite kinnitamine,kiibi paigaldus,geelide/energiatablettide mahutamine taskusse ja ka igaksjuhuks rändas tükk wc paberit võistluspükste tasku.Tundus et kõik oli valmis.Võistlusriided ette valmistatud, rugby finaal vaadatud , jäi üle vaid loota et öösel ikka pisut und ka saab.
Võistluspäev.
Uni oli hea ja sai siis kohe ärkamise järel oma banaan sisse vitsutatud.Rohkem mul enne jooksu söömisplaane polnud.Nüüd oli vaid vaja õhtune toit välja saada.Staadionile läksime trammiga...kui täpsem olla siis poole teeni staadionile.Viimased 2 km läksime jalutades.Staadionile jõudes sai siis veidikeseks tribüünidele istutud.Seal tundusid igaüks juba omades mõtetes olevat...kes vaatas unistava pilguga finishi paika;)...kes tegi veel viimaseid määrimisi...jäi üle veel vaid pisikene soojendus.Kui mina soojendusjooksule läksin oli Ranno juba kuskile nurga taha kadunud...ega siis midagi..sai pisut sörgitud ja seejärel peldiku sappa mindud.Umbes 25 minutit oli jäänud stardini kui tegin ära vaseliini protseduurid,tõmbasin käele randmepaela ja sinna alla peitsin teise energiatableti(mis pakil olevate kirjade järgi aitab ka krampide vastu).Ja siis oli aeg kus läksime Tõnuga staadionile.Ranno jäi veel kreemitama ja vaseliinitama...aga noh eks tal lihtsam ka ju stardib enamvähem eliitgrupist kus peaks kõigi eelduste kohaselt pisut rohkem ruumi olema.Oh kui hea mõnus oli staadionil päiksekäes inimmassi vahel olla.Käis korra peast läbi ka mõte et kindad mis olin kätte pannud et viskaks kohe minema...kuid siiski jätsin nad kätte.Ei tore oli seal sedasi stardihetke oodata...tuju tegi lõbusaks kaasvõistlejad...kes seal samas stardikoridoris inimmassi vahel maha loiku tegi...seljataha vaadates hakkas silma üks kaelkirjaku ürbi selga tõmmanu.

Start! ja siis see algas.Stardijoone ületasin 37 sekundit peale starti.Staadioni kurvis heitsin pilgu vasakule...ja nägin et enne seljataga olnud kaelkirjak pressis koos kahe jahimehega väliskurvis mööda..tundus et seal oli vabam vesi siis sai ka ise sinna äärde mindud.esimesed kilomeetrid oli üks suures massis jooksmine...mille tõttu esimest kilomeetri posti nägin alles 3ndal kilomeetril.5km vaheaeg oli 21.39...polnudki kõige hullem..arvasin et seal massis saab palju viletsama aja.Jõudes 10 km vaheaja punkti ja pulsokal vaheaega silmitsedes (3.49 km),et nüüd sai küll tiba üle pingutatud...tulin ju jooksma esimest poolt stabiilset 4.07 kanti kilomeeter. 10 km vaheaeg siis 41.56 ja teine 5 km ajaga 20.17. Seni jõudu veel oli ja kustumismärke polnud. 15 km oli kohas kus rada korra eemaldus Amstelist ja siis samas kohas pärast piki jõe äärt edasi läks.Mul oli kindel plaan tarvitada 15 km oma esimene energiatablett ära. Km märki nähes võtsin randmepaela alt tableti välja kuid siis silmasin et oli hoopis 14 km...tundub et olin mõtetega juba pisut kaugemale jõudnud kui ise olin.Olgu siinkohal ära märgitud et tablett sai siis ära tarvitatud ikkagi 15 km nagu oli plaanis. 15nda kilomeetri vaheaeg oli 1.03.16 ja 10-15 km siis ajaga 21.20. Peale 15ndat kilomeetrit hetk enne jõe äärde tagasi pööramist nägin ka Tõnu kes oli teel 15nda kilomeetri poole.seal me siis viipasime üksteisele vastastiku. Jõudes 16ndale kilomeetrile vaatasin et kopter juba suht peakohal tiirutab ...ja samas hetke pärast hakkas vastaskaldal paistma liidreid saatev mootorrataste punt...ja siis nad sealt tulid, terve punt musti mehi kelle hulka oli ära eksinud kohalik hollandi tuus Kamiel Maase.Edasi joostes hakkas eemalt paistma vastaskaldal 21,1km kaar...ja juba selle läbinud punti kus hakkas silma tuttavas vormis reipa sammuga edasi rühkiv Ranno. Minu 20.km sai läbitud ajaga 1.24.18 see teeb siis15-20 km ajaks 21.02. Selles punktis tuli ka pisikene tagasilöök...esmalt ei saanud kätte gatorade topsikut...siis leppisin paari lonksu veega...arvasin aga et paljast veest jääb väheseks , banaanitüki haaramise üritus luhtus samamoodi, kuna see libe banaanitükike pani suure kaarega mu peost lendu...seejärel otsustasin teha plaanivälise geelitarvitamise.Märgin siinkohal ära ka poolmaratoni aja,mis oli 1.29.07.Siinkohal sai selgeks et 3 tunni alistamine mul esimesel maratonil siiski veel ei õnnestu. 25 km juurde jõudes oli tempo küll langenud...kuid oli veel suht normaalne.Niisiis 25 km vaheaeg oli 1.46.10 ja kilomeetrid 20-25 jooksin ajaga 21.51.Ebameeldiv üllatus oli see et seni olid nagu joogipunktid olnud stabiilselt 5 kilomeetri tagant...kuid nüüd oli alles 26ndal kilomeetril.Oleks ma eelmises teeninduspunktis gatorade kätte saanud poleks võibolla seda pisiasja tähele pannud ...kuid nüüd küll.Edasi tuli 30.kilomeeter siinkohal tasuks ära märkida et siin hakkasid end tunda andma tulitavad tallad:) Vaheaeg 30 peal oli 2.08.48...peast käis läbi mõte et võitja peaks juba finishis olema...aga mul veel 12 km minna.See on jube kui sellised mõtted tulevad.25-30nda kilomeetrini jooksin siis ajaga 22.38. Jõudes 35nda kilomeetrini tarvitasin ära oma viimase kaasasoleva abivahendi...teise tableti...oletasin ka et iga hetk võivad krambid kallale tulla.35 km siis ajaga 2.32.25. ja vaheaeg 30-35ndani oli 23.39 Minut eelmisest 5st aeglasemalt.Kiired kalkulatsioonid rajalt näitasid et kui päris ära ei kustu siis 3tunni ja 10 minuti kanti peaks lõpuaeg tulema, Ja siis tuli raskeim hetk selle 42 km jooksul pisut enne 37ndat kilomeetrit...algus läks rada allapoole miskisuguse silla alt läbi ja siis tõusuga ülesse...igatahes see tõus näis lõputult pikana...tundsin kuidas jalgadest kerged krambid läbi käivad.Võib ka õelda et see oli ka mul selle jooksu nõrgim kilomeetri aeg seal kohas.Täpselt 5 minutit.Kuid samas teadsid et lõpuni on ainult 5 km ..inimesed raja ääres ergutasid et anna aga minna...kohati oli küll tunne et ütleks :jooksku ise:D Ja siis tuli lõpuks see park...seda parki sai oodatud...kuna ma teadsin et seal on 40 km märk:)...selle läbisin siis ajaga 2.56.54 ja kilomeetrid 35-40ndani sai mõõdetud 24.27ga.Pargist väljudes oli siis viimane joogipunkt..enam ma ei hoidnud end tagasi pugisi banaani ära ja lajatasin topsitäie gatorade peale(seni olin piirdunud mõne lonksuga igas punktis). Ja siis ta tuli - viimane kilomeeter,mõtlesin et selle jõuan ikka pisut kõrgema tempoga läbi teha..kuna pulss ka polnd väga kõrge siis kiirendasin paar sammu kui kohe loobusin ka krampide tõttu.Võiks õelda ,et jooksukõige parem moment oli see kui nägid lõpuks olümpiastaadioni tuletorni. Staadionile sisenesin käsi võidukalt püsti.100 meetrit enne lõppu nägin veel tribüünil olevat õde ja ka juba ammu lõpetanud Rannot. Ja siis ma alustasin oma senise karjääri aeglasemat lõpuspurti:D "Tuhinaga" möödusin mulle õlani ulatuvast Hong Kongi sportlasest:) Kahju muidugi et finishi linti mul ees polnud aga nuh ajas ka ilma selleta läbi.Lõppaeg siis 3.07.19 bruto ja 3.06.42 neto.Staadioni ringilt väravate suunas jalutades sai kaela veel medali..siis ühe toreda ja abivalmis neiuga üritasime mulle seda kilekotti selga ajada;) Nigu väikest last pandi riidesse ..et kõigepealt 1 käsi ja siis teine:D Enne staadionilt väljumist kükitasin ja võtsin tossupaelad lahti et kiipi kätte saada..paelad uuesti kinni panduna oli ikka mõnusalt raske püsti tõusta.Väljas anti siis veel mini gatorade pudel .Sai banaani ja apelsini süüa ning kui kiibi olin ära andnud liikusin ka tribüünide suunas ,et pisut pealtvaatajana finishimöllu vaadata.

Peale maratoni hotellis jalanõusid ja sokke ära võttes avastasin et mõlema jala keskmine varvas on kannatada saanud.Ühel varbal on otsast kuni küüne lõpuni ilus suur sinine verevalum..teisel oli pisut vähem.Siit järeldus jalanõud olid liiga väiksed...,et nüüd on hea rääkida et oi oleks ma eelmine päev saanud need Racerid ära osta et kus ma siis oleks jooksnud;)

Kokkuvõtteks võib õelda et peaeesmärk jäi saavutamata.Aasta tagasi selleks maratoniks ette valmistuma hakates sai eesmärgiks võetud 3 tundi (kui täpsem olla siis Lance Armstrongi New Yorki debüütmaratoni tulemuse 2.59.36 ületamine) Kuid olgem ausad üritust võib lugeda kordaläinuks keskmine kilomeetri aeg oli 4.26 (plaanis oli umbes 4.15)...eelmine aasta 4 järvejooksu´ga sain aja 3 tundi ja 19 minutit.Eks nüüd tuleb võtta väike puhkus oodata/vaadata ära mis Lance sel aastal teeb(kui teeb) ja siis uued eesmärgid püstitada:)