Helsinki City Maratonil - seekord veel pealtvaatajana.

Ei tea kuidas mõne nädala pärast on, aga praegu ajas küll see maratoni jooksu isu peale. Helsinkis on pealtvaatajana see hea asi et vabalt jõuab mitmele poole võistlejaid ergutama. Meie Rikuga suutsime jõudu u.600 meetri peale , 7 km märgi juures olime.Siis veel 20 ja 29 km ,mis olid tegelikult peaaegu samas kohas.Ning otseloomulikult Helsinki olümpiastaadionil finishis.Kui hommikul laeva pealt maha tulles tundus küll,et ilm on kõike muud kui meeldiv maratonijooksuks.Siis trenni ajal ja ka jooksu ajal nähtu järgi ütleks, et olud olid ikkagi väga soodsad.Täpselt mulle sobiv ilm-pisut vihma udutav ja nii 15-16 kraadi.Muidugi selle maratoni puhul on ka paar huvitavat asja.Esiteks stardigruppide puudumine.Sellise osavõtjaskonnaga üritusel võiks see ikkagi olla. teiseks erinevalt Eestist pole seal häda midagi kui võistlustrass on ainult plastiktorbikutega liiklusest eraldatud.Mis veel silma jäi oli pakihoid.Jätsid oma koti vabalt staadionile ja sellega asi piirduski. Ja peale finishit oleks võinud ju lõpetajatele kasvõi kilekoti peale anda.Raja profiil internetis ilmus alles peale võistlust koos võistlustulemusega :D Oleks äkki pidanud eelmise aasta tulemusi vaatama..sealt oleks ehk sellest aimu saanud. Aga nagu väitis Tõnu , siis raske oli.

Muidugi maratoni jooksmise raskusest andis aimu üks naisjooksja , kes suutsi läbida umbes 4 tunni jooksul 42 km ja 185 meetrit.Viimased 10 meetrit läbis ratastoolis kuna jalgu ta enam alla ei suutnud võtta.

Aga ega ei jäänud minulgi Helsinkis jooksmata.Rikuga tegime siis 1h 10 minutit kestnud jooksuotsa.Helsinkis muidugi jooksurajad olümpiastaadioni juures metsatukas on mõnusad.Annab seal päris pikki ringe teha.Ja vajadusel leiab tõusunukkegi:)

Kokkuvõttes oli positiivne elamus.Teinekordki siis kuhugi maratoni vaatama:)