Esimene päev.
Eks ma lootsin ikka 10 km isikliku rekordi parandust.Isegi selle kuu olematu trenni pealt.Enne seda võistlust oli siis all sel kuul 3 trenni pikkusega 30 min.+30 min.+35 minutit. Esimene neist oli 4 päeva peale Berliini puujalgse hobusena. Teine 30ne minutiline oli samal päeval kui toimus rabajooks.Viimased 5 minutit hakkas jalg jälle valu tegema. ja 3's 35 minutiline oli siis 3 päeva enne jooksu.Ja ka siis olid viimased 5 minutit valulikud.Seepärast ütlesin ka enne Saaremaad,et suudan esimese päeva ära joosta ,aga edasi ei tea:) Niipalju siis eelinfost ja ette vabandamisest:)
Kui Saaremaale sõites pidevalt vihma tibutas ja tekkis tunne ,et tuleb joosta vihmas siis tegelikult oli ikka päris soodne ilm. Ligi 3 tundi enne starti võtsin igaks juhuks sisse ka ühe valuvaigisti:) Nii igaks juhuks(polnud ju ka teada kuidas jalg võistlustempole vastu peab,trennid olid ju ikka väga aeglases tempos).Stardi kiirenduse järel oli ma siis Ast club'i aeglaseim tegelane :D Õnneks Urmas kilomeetri lõpuni seda tempot ei hoidnud ja läksin tast mööda.Tõnust möödusin vist umbes 500 meetri peal. Esimene kilomeeter siis 3.56. Ja peale seda sai ka selgeks et isiklik rekord tuleb seekord unustada. Järgnevad 4 kilomeetrit keskmine kiirus oli 4:09. Tore oli ka see,et nina nuuskamisel tuli pisike sorts "borsisuppi" ka ninast:) Edasine oli vahepeal paras mudaralli. Siin oleks ära kulunud orienteerujate nagladega sussid:) Viimased 2 kilomeetrit suutsin pärast mudast väljumist ikka end natuke pingutada ka:) 4:04 ja lõpuspurt 3:52. Aeg siis 41:13. (Sügisjooksul sai ju poolmaratonil esimene 10 km läbitud ajaga 39:49) Ah mis läinud see läinud.Eks kevadel Valgas proovi uuesti:) Vähemalt olid teised tiimi liikmed tasemel.Tõnu kaotas lõpuks mulle minutiga ja Urmaselt uus kiiduväärt isiklik rekord.
Teine päev.
Sõrve sääres.Ilmateade lubas edelatuult(st.vastutuult) Starti sõi
tsime bussiga.Stardi eel sörkides tundus nagu tuul oleks pigem küljepealt või tagant.Jalgades oli tunda õrnalt eelmisel päeval tekkinud piima:) Aga ei midagi hullu. Suhteliselt kohe pärast starti nii 1,5 km jäin üksi juba ja siis ka selgus ,et ilmateade oli paika pidanud - vastutuul. Üritasin taktikaliselt kaval olla ja tegin pisikese kiirenduse jõudes eesolevasse gruppi. Jäin sinna grupi lõppu tilpnema. Algus üritas grupi ees vastutuules tööd teha seltskonna pisim ja ainuke naissoost esindaja Janika Ardel(hilisem 3 päeva üldvõitja ja teise etapi aeg 1.06:47),kuid siis tõmbus ka tema tahapoole. Istusin järjekindlalt Donatase(teise päeva lõppaeg 1:07:50) selja taga.Paar kilomeetrit pidasin seal grupis vastu.Siis jäin mina ja ka Ardel maha.Mäletan veel ,et 9% mäest üles rühkides sai Narmont sealt ikka väga kiiresti üle. Ja sealtmaalt hakkas pihta see nähtus mida Riku nimetab mu "kergesti allaandmis sündroomiks".Tempo muudkui langes ja langes:) Õnneks ma ei jäänud üksi.Oli ka üks seltsiline keda ei heidutanud see et tempo muudkui langes ja ka möödus järjest enam jooksjaid:) Umbes poolel maal läks mööda Sotnikova.Pool kilomeetrit vist üritasin sama tempoga minna,aga siis andsin jälle alla:DNiimoodi möödus siis see distantsi keskosa vahepeal kaasjooksjaga eelmist päeva arutades ja kurtes kui raske ikka joosta on:)Õnneks 3 kilomeetrit ennem lõppu rada pöördus ida poole ja sellega kadus ka vastutuul.Lõpus võtsin viimase jõuvaru kokku ja läbisin viimase km 4:00'ga mis andis ajaks 1.10:38. Olin nii nördinud,et finishijärgne emotsioon oli et viimane päev ei pinguta eriti ja jooksen koos Urmasega. Tõnu keda lõpukilomeetritel ootasin juba,et millal ta must mööda läheb lõpetas siiski poolteist minutit tagapool.
tsime bussiga.Stardi eel sörkides tundus nagu tuul oleks pigem küljepealt või tagant.Jalgades oli tunda õrnalt eelmisel päeval tekkinud piima:) Aga ei midagi hullu. Suhteliselt kohe pärast starti nii 1,5 km jäin üksi juba ja siis ka selgus ,et ilmateade oli paika pidanud - vastutuul. Üritasin taktikaliselt kaval olla ja tegin pisikese kiirenduse jõudes eesolevasse gruppi. Jäin sinna grupi lõppu tilpnema. Algus üritas grupi ees vastutuules tööd teha seltskonna pisim ja ainuke naissoost esindaja Janika Ardel(hilisem 3 päeva üldvõitja ja teise etapi aeg 1.06:47),kuid siis tõmbus ka tema tahapoole. Istusin järjekindlalt Donatase(teise päeva lõppaeg 1:07:50) selja taga.Paar kilomeetrit pidasin seal grupis vastu.Siis jäin mina ja ka Ardel maha.Mäletan veel ,et 9% mäest üles rühkides sai Narmont sealt ikka väga kiiresti üle. Ja sealtmaalt hakkas pihta see nähtus mida Riku nimetab mu "kergesti allaandmis sündroomiks".Tempo muudkui langes ja langes:) Õnneks ma ei jäänud üksi.Oli ka üks seltsiline keda ei heidutanud see et tempo muudkui langes ja ka möödus järjest enam jooksjaid:) Umbes poolel maal läks mööda Sotnikova.Pool kilomeetrit vist üritasin sama tempoga minna,aga siis andsin jälle alla:DNiimoodi möödus siis see distantsi keskosa vahepeal kaasjooksjaga eelmist päeva arutades ja kurtes kui raske ikka joosta on:)Õnneks 3 kilomeetrit ennem lõppu rada pöördus ida poole ja sellega kadus ka vastutuul.Lõpus võtsin viimase jõuvaru kokku ja läbisin viimase km 4:00'ga mis andis ajaks 1.10:38. Olin nii nördinud,et finishijärgne emotsioon oli et viimane päev ei pinguta eriti ja jooksen koos Urmasega. Tõnu keda lõpukilomeetritel ootasin juba,et millal ta must mööda läheb lõpetas siiski poolteist minutit tagapool. Teise päeva pärastlõunal peale jooksu sai siis käidud ka Viidumäel.Kuna 16 km ei andnud piisavat koormust siis sai vallutatud nii Viidumäe vaatlustorn kui ka läbitud 1,8 km pikkune õpperada.
Õhtust koosviibimist maheköögis jäävad ilmestama märksõnad kõrvitsad(neid sai tõstetud kuna ruumi oli vähe ja istumiskohti polnud)ja kohalik karaokestaar(väidetavalt üks Saaremaa parimaid laulukõrisid..ah las igaühele jää oma arvamus)
Teise päeva õhtused arvutused näitasid,et 3 tunni alistamine on siiski veel võimalik.See tähendanuks 4:15 tempot. Ainuke asi mis muret tekitasid olid jalad. Ühelt poolt oli rõõmustav see ,et kordagi polnud muret teinud koht mis ei lubanud pool nädalat varem joosta üle 35 minuti. Samas olid jalad ikka nii piima täis ja kanged. Õhtu jooksul käisin korduvalt jalgu dushi all külma veega kastmas.
Kolmas päev.
Hommikul ärgates tundusid jalad peaaegu samad olevat mis peale Berliini.Puuhobu oli tagasi:) Lisaks erilist optimismi ei sisendanud ilm. Vahepeal tuli ikka mõnusat vihma alla. Enne starti need jooksuliigutused mis tegin ütlesid küll,et ei tule mingit 4:15 tempot.Et pigem 5:30 :D
Viitstardist läksid siis järjekorras Püi...Slesarenoks...Saveljev...Tiislär. Siis kui start jõudis ülejäänute ühisstardini läks asi nii kiiresti ,et vaevu jõudsin kella tööle panna.Uskumatu oli see,et stardipauguga kadusid ka kanged jalad.Ja lisaks oli mul viimaseks päevaks ka taktikaline plaan valmis :) Maksku mis maksab aga Sotnikovat eest ära ei lase :) Algus oli mõnus stardiga kadus ka viimnegi vihmapiisk. Teise kilomeetri järel sai möödutud ka Ahto Tatterist kes oli vist viimase päeva võtnud kergeks treeninguks.4 ndal kilomeetril oli see tuttav sissepõige metsaalusesse ja künkast üleronimine. See õnnestus mul nii hästi ,et kruusale tagasi jõudes kiikasin seljataha ja pidin korra aeglasemaks võtma ,et mu sihtmärk kaotsi ei läheks. 6ndal kilomeetril kirusin väljatulnud päikest ,et tuleks nüüd vaid mõni vihmapiisk. Edasi läbisime ülejäänud kilomeetrid nii ,et vastutuule otstes olin mina tuulemurdja/tempotegija rollis.Õnneks on viimase päeva rada suht keerutav.Nii ,et ainuke tõsiseltvõetavam vastutuule ots oli 2006ndast aastast tuttav lõik ööbimiskohast linna poole. 3 km enne lõppu hakkas "sihtmärk" maha jääma:) Jänese töö oli tal ju edukalt tehtud ;) Õnneks oli uuel rajal välja jäänud terviseradade kunstküngas. 2 km enne lõppu tegin pisikese jõuülehindamis vea:D Üritasin lõpuspurti aga ei arvestanud ,et ei pea nii pikalt vastu.Põhjus oli selles ,et 2 km märgis silmitsesin kella mis näitas 1.00:08. See tähendas ,et 3 tunni alistamiseks piisanuks 4:00 tempost(tagantjärele selgus ka veel see ,et olin stardis kellaga 3 sekundit magama jäänud ja vaja oleks olnud 3:58 tempot) Kokkuvõtteks: ei saanud hakkama.15 kilomeetri vaheaeg siis 4:11 ja viimane kilomeeter 3:57. Etapi aeg 1:08:19 ja koguaeg 3:00:10. Kolme päeva peale närused 10 sekundit :( Kõiges on süüdi teine päev:)
Üldkokkuvõttes siis kõigi 3 poolt isiklikud rekordid Saaremaa 3 päeva jooksult.Ka Tõnu suutis viimasel päeval varasemat aega parandada ja lõpuspurdiga rahva aplausi teenida:D Urmasele ka kindlasti uudne ja mõeldes Firenzele kasukstulev kogemus. Ast clubi koondtulemus 9:28:22 (keskmine kilomeetri tempo 4:29)
3 päeva kokkuvõtteks ütleksin ,et sarnaselt 2 aasta tagusega on minu probleem sama - 3ndaks päevaks on täielik puuhobune valmis.
Aga vähemalt Amsterdami mõmmik sai kaaslase:)
Ja hooaja lõpuüritus toimub sarnaselt eelmise aastaga Purilas. Pärnusse pole mul mõtet ronida sest 5 km isikliku rekordi vormist olen ma praegu valgusaastate kaugusel.
