Oh valu ja vaev :D - ehk isiklik maratoni rekord Berliinist

Mnjahh ei mäletanudki,et see 42 km ja 195meetri läbimine nii raske on :) Ei olnud see jooks mulle meeltmööda. Kuigi eelnevalt sai kõik traditsiooniline tehtud- hotelli tuba sarnaselt amsterdamiga 4ndal korrusel ja liftita (ok trepp oli pisut laugem), Madame tussauds vahakujudemuuseumis sai ka käidud ja Lance oli ka juba minu tarbeks sinna taritud.24 tundi enne starti sai ka sarnane soojendus Amsterdamiga läbi viidud. Uus võistlussuss muret ei teinud ja kindel otsus oli minna jooksma just nendega. Varustus sai siis eelmise päeva õhtul valmis pandud.Soovitused välismaratonidel osalejatele.Võtta igaksjuhuks Eestist kiibialus ise kaasa.Sest minu senised 2 kogemust on näidanud ,et kohapeal sellist asja ei tunta ja endal mugavam sellega kiipi kinnitada ja pärast ära võtta.

Ja nüüd siis pühapäeva juurde.Äratus oli plaanis kella poole 6ks,et süüa hommikusöök.See plaan läks vussi kuna keegi tarkpea Eestist otsustas kell 5 sõnumi saata , mis oli äratuseks. Siit siis väike plaanimuutus ja söök sisse kell 5. Menüüs oli 1 jogurt müsliga , 1 müslibatoon ja 1 banaan. Peale seda läksin veel veidikeseks tukkuma.Hotellist minekut siis 2 tundi enne starti , sai sisse joodud ka dünamiit. Rongi pealt maha minnes ja stardi poole astudes oli silme ees ikka tohutu rahvamass.Mõtlesin,et annaks jumal mulle mõne vaba pelleri ja mu palvele vastati.Riigipäeva hoone kõrval oli pellerite rida kus järjekord praktiliselt puudus. Ihuhädad kõrvaldatud sai end sisse vaseliinitatud ja viimased soojad riided ära antud.Aeg astuda võistlejatele mõeldud alasse ja stardiala poole. See oli siis 40 minutit enne starti.Pakihoiu juures sattusin pisut umikusse kust läbi minemine võttis umbes 15 minutit.Sealt läbi saades otsisin silti kus suunab stardigrupi D poole.Ja siis kerge sörgiga stardi poole.Kohale jõudes nägin metsikut rahvamassi tunglemas.Sissepääse aedadesse ei märganud ja need aiad olid ka rahvast paksult täis.Nägin rahvamassi keskel tähte D ja rahvast üle aedikute starti surumas.Eks siis järgisin seda meetodit ja pressisin ka end sinna aeda.Stardini oli jäänud umbes 7 minutit. Vaadates enda ümber märkasin silti tähega E. Krt valesse gruppi olin end pressinud:( Ei hakanud riskima enam grupi vahetamisega ja jäin sinna starti ootama.Stardini jäänud aja jooksul pressis sinna kitsaks jäänud aedikusse aina inimesi juurde ja juurde.usun et aedikul ilustevad nüüd minu keha jäljed:D Ja siis tuli favoriitide tutvustus peale Mister Haile Gebrselassie väljakuulutamist tuli suur aplaus ja seejaärel hakkas sekundite lugemine stardini.Stardipauk käis ja mina seisin samamoodi paigal:)Päris tükk aega :D Stardikanga alla jõudes panin kellal esimese vaheaja:) 4:46 .Tundub ,et oleks pidanud palju varem stardialasse ronima ja üritanud saada keskele poole kus mass paremini liikuma sai.Esimesed kilomeetrid üritasin joosta nii palju kui sai 2 sõidurea vahelisel kõrgemal osal.Tore oli ka see ,et ühel hetkel tabas mind kanapimedus:) Kellegi visatud soojendusdress kattis mu pead:D Kuid esimesed kilomeetrite ajad olid sellegipoolest 4:30 ringis.Edasine jooks kulges spurtide ja pidurduste saatel minu mäletamist mööda umbes 15 kilomeetrini.Tuli ette ka külg ees jooksu harrastust rahvamassi vahelt läbi pressides.Kilomeetrite vaheaegu jälgides tuli pidevalt arvutus tööd teha ja 4:46 lahutada:) 14 kilomeetri märgi juurde jõudes möödusin stamina särgis jooksnud Ailar Nirgist. Ühmasin midagi ,et väga hea läheb edasi ja läksingi ..oma teed:) Poolele distantsile jõudes näitas minu kell 1:34:21 mis tähedas ,et esimene poole oli 1:29:30.Ligi poolteist minutit nõrgem aasta tagusest Amsterdami pooliku ajast.Hea oli see ,et väga suuri kustumismärke veel ei olnud. Vaheajad hakkasin langema 25ndal kilomeetril sinna 4:25 kanti. Ja siis tuli 30's kilomeeter kus läks juba päris raskeks.Tempo langes 4:30- 4:40 vahele. 9 km enne lõppu mõõdus omakorda minust üks stamina esindaja. Soovisin edu ,et andku aga minna.Joogi punktiga sain temast veel korra mööda.Uuesti möödudes küsis minult ,et kuidas on? Vastasin,et kustumine on:) Lohutas veel et palju pole enam kannatusi jäänud:) 36ndal kilomeetril langes tempo juba 4.47 peale. Käis vaimne võitlus..kas käia?..langetada tempot? või liikuda tahtejõu abil samamoodi edasi? Peale jäi viimane variant:)Krambid piinasid juba ammuilma sääri.4 km enne lõppu nägin siis raja ääres esimesi eestlasi sinimustvalge trikolooriga. Kui mu esimene maraton oli aeglaseim kilomeeter 5 km enne lõppu 5:00 siis seekordne aeglaseim tuli 2 km enne lõppu 4:49. Siis 41. kilomeeter vist lõpu läheduse aimuses suutsin välja pigistada 4:31 vaheaja.Poole kilomeetri pärast tuli lõpusirge...mis oli muidugi poolteist kilomeetrit pikk. Aga suutsin siiski ära kannatada selle viimase lõigu oma puuhobuse jooksusammuga:) Minu kell näitas 3:10:30.Kiire arvutus ja vähemalt isiklik rekord tuli.Kuid ihaldatud 3 tundi jäi veel kaugele.

Ei oska õelda miks kas sellepärast,et Berliin nüüd värskelm ja Amsterdam pisut ununenud,aga tundus see kannatamine Amsterdamis kuidagi lihtsam.Muidugi seda väidan küll,et finishis olin seekord rohkem läbi.Ahjaa märkimata jäi üldse mu söögilaud maratoni ajal.Kaasas oli mul 4 magneesiumitabletti ja 1 Power bar geel. tablette mugisin enamvähem iga 10 km järel.ja geeli alustasin kuskil 15 km ja jagus 3ks korraks.Geel oli mulle uudis toode aga üllatavalt hea.kergelt nagu soolakas maitse oli juures. Ja lisaks läks alla ka distantsil pakutud 2 poolikut banaani.

Jooksu kokkuvõtteks ütleks, et kuigi eesmärk jäi kaugele siis pisikest lohutust annab 1minuti ja 2 sekundiline rekordiparandus. Julgen ka väita, et oleks saanud alguse planeeritult joosta 1:28 ga ja vähema erergiaraiskamisega kiirendustel oleks lõpuaeg olnud minut/kaks parem. Aga need on ainult oleksid:) Lisan siia sis pisikese tabelikese ajavõrdlustega mis näitab ,et distantsi teine pool oli kogu aeg väikeses plussis võrreldes amsterdamiga.

Lisaks siia veel distantsi teise poole tulemuse 1:36:08
Pärast jooksu siis sai traditsioonide tava jätkatud:) Burger Kingis korralik Triple whopper koos coca ja friikatega:) ja aga otse loomulikult sampus ei jäänud ka joomata.

Selle ,et Berliinis joosti maailmarekord sain teada alles kodus:D

Mis nüüd siis edasi? Kuukene veel seda hooaega veeretada:) Vist kui jalad jälle korralikult käima saab siis tuleb paar võistlust.Millest tõsisemalt tahaks võtta Saaremaa jooksu 1st päeva ja siis kuu lõpus 1 võistlus.Kas pärnu 5 km või Hagudi 4. Ja mis kõige tähtsam - äkki tuleb järgmine nädal mailile teade,et olen saanud Londoni maratonile:) Head loosiõnne ka team Firenzele:D