pühapäev, 2. august 2009

Norra trip

Kuna vahepeal on piisavalt juhtunud siis alustan vanimast meenutusest - nädalast põhjas.
1 päev. Selle saab kokku võtta sõnadega pikk pikk sõit. Start siis Helsinkist umbes kell 11 ja esimene lõik siis kohe 300 kilomeetrit.Mida põhja poole jõudsime ,seda tihedamaks ka pausid muutusid.Kohustuslik paus oli muidugi polaarjoone juures:),mis Rovaniemis mäletamist mööda oli tunduvalt asjalikum.Õhtuks jõudsime Väylänpääle , kus külalislahkust näitas üles Rain kes meid renditud mökki ära mahutas.Enne tundrat oli veel saun ka asjakohane ja ega see ,et mul köha kallal oli ei tähendanud ,et jõkke ronimist ei tule.tati võttis ikka ilusti lippama:)Magama sai alles pärast 1te öösel(algasid hilised magamaminekud,kuna valge oli koguaeg siis vahet pole mis kell magad).
2 päev.Hommik algas jooksuotsaga koos Riku ja Tõnuga. Kerge sörk tunniga umbes 13 km. Ja siis jälle ootamas ligi kolmpoolsada km autosõitu.Tegin oma esmatutvuse automaatkastiga.Teel sai taaskord turiste mängitud ja ohtrat poropildistust harrastatud+ peatus fjordi ääres ja siis juba matka alguspunkti Dividaleni rahvuspargi lähedusse.Kui kotid pakitud sai siis algas matk mägijärve äärde kus kohalik tädi väitis kala sees olevat.Ega vist keegi ei osanud matka alguses arvata ,et 15 kiloste seljakottidega tuleb ronida vähemalt 600 meetrit kõrgemale kus järv asus.Muidugi kuna me ainuke kaart oli tükike euroopa teedeatlasest siis järvest sai tiba suunaga mööda pandud ja kõrgust tuli ka mõnisada meetrit rohkem kui vaja olnuks.Sihtmärki jõudsime ikka päris öösel 10 km selja taga ja tõusumeetreid kogunes selle 6 tunniga 770 meetrit. Laagris sai telgid püstitatud.tundravõsa lõkke jaoks korjatud ning peale öist söömaaega oli uneaeg.
3.päev. Mäe vallutamine. Hommikul ärkasin suht vara.Kuna ülejäänud seltskond nautis veel und siis otsustasin laagri kõrval oleval künkal pisut kõrgemale tõusta ,et näha kas kõrval pole teist järve näha.Järve ei leidnud...vaid lund.sai siis 1 lumememm ehitatud ja pisut fotografeeritud ja laagrisse tagasi.Vahepeal oli Rain üles ärganud ja otsustasime minna mõnisada meetrit eemal pesitsenud norrakatega kalajuttu ajama.Nende väitel järves kala pidavat olema ja veel suurt,kuni paarikiloseid aga meie õnnetuseks tuul puhuvat täiesti valelt poolt ja kalal suu lukus.Eelmine päev olla nad vaid ühe paalia saanud ja sedagi kõrval olevast jõest.Lõpetuseks ütlesid, et proovima peab ja soovisid edu. Saigi siis mingi aeg seal järve ääres lanti loobitud kuid tulemuseta.Edasi sai korjatud pisut lõkkematerjali ja peale hommikueinet oligi kõik valmis mäe vallutamiseks.Kui laager asus umbes 700 meetri peal siis mäe tipp kaardi andmetel 1700 ringis.Nii ,et 1000 meetrit kõrgusevõtmist.Vägagi tihe oli seal mägedes ATV liiklus.Tundus et norrakatel esmaspäev veel tööpäev pole ja kõik tulid mägedest alla alles.Kohalik komme on siis kõiki tervitada...nii oligi siis iga sõiduki möödumisel vastastikused käeviipamised.Meie retk algas ka piki ATV rada liikudes kuni esimese jõeni kus tuli ka kohe esimene jalatsite äravõtmine ja läbi jääkülma vee sumpamine.Sel ajal kui me 4kesi (mina,Ranno,Tõnu ja Urmas)jõge forsserisime nautisid seda vaatepilti teine pool laagriseltskonnast kes otsustas päeva kalapüügiks pühendada.Ega väga palju ei saanudki edasi liikuda piki väikse haruoja kallast kui tuli ka see ületada.Sellega lõppes ka tasane maa ja algas vaikselt tõus kõrgustesse.Selleks ajaks oli ka üks kopter korduvalt üle meie mägedesse lennanud ja sealt tagasi.Nagu esimese suurema tõusu võtmine näitas polnudki kopter sealt kedagi päästmas vaid üleval platool oli terve hunnik onnikesi ja norrakad olid nädalavahetust lõpetamas ja varustust alla vedamas.Sel vaesel mehel polnud vist ATV'd ja pidi kogu töö kopteriga ära tegema;)Kõrgemale tõustes hakkas ka loodus muutuma.Taimkate asendus kividega.Muidugi seal tekkis see probleem ,et ilusaid valgeid kive oli ju korjama vaja hakata,et raskema kandamiga mäkke ronides saab parema koormuse.Lõpuks mäe tippu püstitatud posti juurde jõudes avastasime ,et vale mägi:) Olime täpselt kahe kõrgema tipu vahepeal.Matk oli kestnud ligi 4 tundi.Kuna jõudsime otsusele,et 1270 meetrine tipp meid ei rahulda sai tehtud pakkumisi palju võtab aega alla orgu laskumine ja uus tõus õigesse tippu.Optimistidena ennustasime 3 tundi:) Ja siis tuli laskumine taaskord 700 meetri peale,alguskõrgusele tagasi. Muidugi vahel läks juba päris lõbusalt lume peal liugu alla lastes ja kive alla veeretades.Uus tõus orust algas päris nobedalt:) 100 tõusumeetrit tuli ca 10 minutiga.Vahepeal sattusime taaskord hoogu kivide allaveeretamisega.Siis sai tutvust tehtud kohaliku mägijänesega.Huvitav mäe tipu vallutamises on see ,et sa näed ees üleval künka harja ,mõtled koguaeg et kohe saab see läbi ja kui sa sinna jõuad näed sa enda ees juba uut harja ja uut tõusu ja nii läheb see korduvalt,lõpuks on juba tippu jõudmise lootus piisavalt väike.Ainuke mis lootust annab on see ,et elektroonilised riistapuud näitavad kõrgust merepinnast niipalju ,et lihtsalt pole võimalik enam väga palju selles kohas tõusta.Ühesõnaga mingi hetk läks mägi väga lumiseks ära ja lõpp hakkas paistma.Lumised kohad muidugi enam mulle eriti meeltmööda polnud.Kuna avastasin ,et mu lafuma sussi viimane kinnitusaas oli piisavalt madalal ja ei tõmmanud saabast ülevalt ilusti kokku.Seega kogu lumi läks ilusasti saama ja soki vahele kus ta ka kohe ära sulas.Kõrgeimasse punkti jõudsime 8 tunnise matka järel.Päris tipp jäi vallutamata.Proovisime küll ,aga oli üks takistav seljandik mis tundus meie jaoks liiga riskantne ületada.Nii ,et tegelikkuses oleks saanud veel mõnikümmend meetrit kõrgemale ,aga tuli leppida sellega.Alla minek oli üks igavene kividel turnimine.Käes oli kesköö ,aga päike oli veel suhteliselt kõrgel taevas.Viimane hetk ,enne päikese kadumist eemal mägede taha vaatasin kella ja see näitas umbes pool 2. Ükshetk sai kividel turnimisest piisavalt siiber ja leidsin ilusa pika lumise siilu tükk maad allapoole minemas.Ega pikalt mõtlema pidanudki sai taas matkasaabast suusana kasutadud ja alla libisetud.Poolel teel alla sai siis halli pilvemassi ka jõutud.Hetk enne seda silmitsesin sihtpunkti(laagripaiga järve) ja vaatasin igaks juhuks kompassil suuna ka ära.Viimane lõik juba tasael maal oli paras soo.Selleks hetkeks enam ei otsinud kuivemat pinnast ka vaid igalt poolt otse läbi.ka viimaseks jõeületuseks polnud enam mõtet jalanõusid jalast võtta vaid otse läbi. Järve äärde jõudes haarasin veel kuiva kasepalgi õlale küttematerjaliks ja laagrisse jõudsin siis kui lagusest oli kulunud umbes 12 tundi.Urmase kella järgi tuli distantsiks 27 kilomeetrit ja 2 mäe otsa turnimine andis tõusumeetreid kokku üle 1900. Laagris kui oma joogikruusi võtsin leidsin selle põhjast kerge jääkihi,järelikult oli temperatuur ööseks miinusesse jõudnud.Kalasaak oli ka üle jäänud meestel 0 .Nii ,et hommikuks oli ette näha asjade pakkimine ja minekut tagasi autode juurde.
4.päev. Kui matk auto juurest järveni kestis üle 5 tunni siis vastupidiseks matkaks leidsime pisut otsema tee ja ka allamäge,seega jõudsime poole kiiremini tagasi.Edasi otsustasime minna vaatama kas Malselva jões on mõtet kala püüda või mitte.Jõudsime siis malselvfosseni juurde.Norrakad on selle millegipärast oma rahvuslikuks joaks valinud(Målselvfossen)Joa juures oli mingine kohviku taoline kohake kus saime pisut infot kalapüügi kohta.Oli saadaval lubasid hommikuseks püügiks(kell 6-14)Uurisime ka telkimise kohta,seda võimalust pakkus ta ainult raha eest.Kuna kala tahtsime püüda siis otsustasime selle ühe öö telgitasu ära maksta.Laagris sisse seadnud end mõtlesime kasutada lubatud avatud köögi hüvesid.See rõõm jäi meile aga üürikeseks sest köögist aeti meid minema ja üritati selgeks teha ,et see on ainult somaalia inimestele(siit siis laagripaigale nimetus somaalia põgenikelaager)Ega ei jäänudki muud üle kui aga priimus põlema ja pott tulele:) Ahjaa resepsjonis lubati pesemisvõimalust ka lahkelt,aga me kas ei osanud küsida või on see nii loomulik ,et 5 minuti vee eest tuleb seinal olevasse aparaati poetada 10 NOK'i. Väidetavalt mõnel dushil oli 5 minuti asemel 2 minutit vett tulnud ja mõni sai üldse külma vevett,aga see selleks.
5.päev. Kuna püügiluba oli ainult pooleks päevaks siis hommiku 6 olid kõik ridvamehed üleval.mõnikümmend meetrit minna ja juba võis lanti pilduma hakata.Ilma mingisuguse actionita toimus vee piitsutamine kuni mälselvfossen paistama hakkas.Siis hakkasid ka forelli pojad mu pöörlevat kabistama.Tonksasid ninaga lanti niikaua kuni otsustasin vähemalt käe valgeks saada ja ühe poja kaldale rebida.Selleks kasutasin pisut teist lanti millel karvadest saba taga ja imepisike kolmik seal taga peidus...ja forellipoja see ka välja võlus.Kuna siis hakkasid mingid kohalikud seal oma püügireegleid ajama ja mingil kummalisel kombel no fishing ütlema siis otsustasin hoopis allavett minna.teeääres ühed kaaskalastajad mainisid ,et lõhet ikka nähtud sel hommikul seal,aga kotid olid kõigil tühjad.allavoolu minnes peaaegu püügitsooni lõpus oli kalda ääres üks vaiksem koht. Mööda kaldaäärt jalutades silmasin ühte kala ujumas,ei osanud pakkuda liiki ka sel hetkel.Kaldale lähemale minnes ja pisikest pöörlevat otsa riputades kala väga ei kartnudki,aga esimese viske peale oli ta ka läinud.Lanti välja kerides kohas kus vees juba lanti silmasin nägin siis kuidas 3 samasugust kala kõrvuti landi järgi ujusid,kõigil seljauimed kõrgelt püsti.Nüüd oli selge ,et tegemist harjusega(kala keda selleks hetkeks mul veel tabada polnud õnnestunud)Edasised pildumised ei andnud aga tulemust.Jonni ei jätnud ja lõpuks kõige väiksemat landiga katsetades oli ühel hetkel üks neist loomadest otsas.Pikalt vastupanu ta ei osutanud ja peale fotografeerimist ja muid protseduure puhastasin kala ja suundusin tagasi laagrisse.Soolasin kala ja kuna Rain ütles ,et ühega pole midagi teha ja ma nägin neid seal veel siis seadsin sammud tagasi sama koha poole.Teisega läks asi kiiremini ..mõned visked ja käes ta oligi.Taas tagasi laagrisse.Kuna kell oli 12 ,püügiaja lõpuni 2 tundi siis mõtlesin ,et ah metsa see kalapüük,paaliat kellest ma unistasin siit saada niikuinii eriti ei lootnud siis läksin hoopis jooksma.Kui kõik olid kalalt tagasi sai asjad pakitud ja uus sihtmärk otsustatud.rain oli vesteldes ühe norrakaga kuulnud soovitust minna narviku ligiduses oleva bjerkviku asula juures olevale jõele.Sinna siis ka läksime.Kuna Eesti/soome õlled kõigil otsas olid ammu,siis läksime poest läbi oma varusid kalli norra õllega täiendama.Laagripaigaks valisime ühe ilusa järve kalda kuhu me välja valitud jõgi sisse voolas.Pärast laagri püstitamist läksime lubasid hankima. 100NOKi püügipäev +200 pant mille pärast loa tagastamist tagasi saad.See püügiloa saamine on ikka eriline kunst ,eriti kui enid väljastavad inimesed kes on ikka täielikud võhikud kalastamis teemal.Tema ei saa aru mida meie saada tahame ja meie ei saa aru mida tema saada tahab.Keeruline lugu ,igatahes peale asja selgeks tegemist ja lubade väljakirjutamist avastasin veel ,et ta oli kuupäeva eelmise päeva oma pannud ja nii siis see kirjatöö kõik jälle uuesti hakkas:)Laagrisse tagasiminnes sai pisut lanti ka järvel pillutud.Kala küll mängis ilusasti peegel siledal veepinnal kui lanti noolima ei kiirustanud.Õhtusöögiks lisaks nuudlitele küpsetasime fooliumis ka harjused ära.Minu enda arvamus on ,et pagana head olid:)
6.päev Öösel ärkasin hirmsa mühina peale.Mis nüüd toimub? Magama minnes oli järv peegelsile olnud ja nüüd tahab tuul telki külje alt minema viia.Mingi hetk mõtlesin ,et aitab pikutamisest ja lähen vaatan kas selle tuulega on midagi ridvaga teha ja katsun jõeni välja jõuda.Tükk aega sai minna piki järve kaldaäärt,kuid siis hakkas kallas järsemaks muutuma ja veepiirilt enam läbi ei saanud.Üritasin otsida kogu aeg paremat teed,aga parem tee suunas mind künka tipu poole mis pidi idee järgi olema jõe suudme ja laagri vaheline keskpunkt.Lõpuks nägin ka väikese kosekesega algavat jõe suuet,kuid olin juba piisavalt kõrgel ja allaronimine tundus sel kohal suht võimatu.kiikasin ka vasakule ja paremale,aga igalpool tundus olevat sein kus ridvaga koos turnida eriti ei tahaks.Ei jäänudki muud üle kui pisut mustikatega maiustada ja laagri poole tagasi kõmpida. Mõned laagris olid otsusele jõudnud ,et üritaks ka jõeäärde minna.Laitsin selle mõtte maha ja soovitasin mere äärest ülesvoolu hoopis õnne proovida.Nii sai ka tehtud.Minu selle hommiku ainukeseks saagiks jäi mingi ca 5-6 forellipoega.Selle jõega sai otsa ka norra selleaastane kalapüük.Nii ,et operatsioon"Arctic char" kukkus läbi:)Otsus oli sõita tagasi soome ja üks päev seal veeta.Tagasisõit tuli läbi rootsi vahepeatusega Kirunas.Õhtuks olime igatahes Raini mökkis ja nautisime pärast kõike jällegi sauna...jäänud oli veel 1 päev haugitapupäev...
7.päev ...kuna Tõnu eelmine õhtu veel ütles ,et iga loll saab siit haugi siis lootused olid suured.Hommikul siis Kolarisse kust postkontorist sai riiklik püügiluba ostetud.Siis kohapealt sai veel 5 Euri eest Tornio lisajõele ka loa ja sinna me siis suundusime.Oli mis oli aga me ei olnud vist piisavalt lollid,et sellest jõest haugi saada.Ainsaks helgeks hetkeks jäid 3 ilusat suurt ahvenapätsi,kelle tagasi ujuma lasin...polnud ma ju nii kaugele põhja ahvena järele tulnud:) Vähemalt Urmas oma ahvena võttis kaasa millest õhtu vähekenegi kalamaitset suhu sai.Suurelt jõelt muidugi Rain oli kaldaäärest esimese viskega kohe haugi välja võtnud.Enne sauna tegi Rain mulle ja margole näitliku õpetunni kalapüügist tornio jõel.See on imelihtne.Selleks on vaja 1-5 ritva,paati(õigem nimetus oleks vist mootoriga kanuu) ja hulgim õlut. Püügiviis on ka lihtne lased oma landid ilusasti vette alla voolu ujuma ja siis hakkad vastuvoolu sõudma, see tegevus ei ole muidugi eriti aktiivne ja selleks ongi õlut vaja ,et tõmbad oma tõmbe ära ja lonksad õllet jnejne...samas paat liigub kogu aeg ikkagi allavoolu.Õppetund ei jäänud ka ilma kala saamata.Harjuseõnge putukat oli üks smolt ihaldanud.Ei teagi kaua ta seal konksu otsas kõlkus aga lõpuks ta vabadusse sai. Ja siis kui oled oma püügi käigus piisavalt allavoolu triivinud tõmbad mootori käima ja vurad ülesvoolu tagasi. Õhtul peale kalapüüki sai sel õhtulgi veel sauna ja järgmine päev tuli taaskord pikk autosõit , seekord lõunasse Helsingisse.
Selline oli siis seekordne trip.Kuna minu missioon ebaõnnestus ,siis järgmine kord peaks suuna taas kord põhjapoole Finnmarki aladele võtma ja eelistada kas esmakordset külastus Borselvale või teha taastutvus Stabburselvaga.

Kommentaare ei ole: