kolmapäev, 6. oktoober 2010

Dublini eel

18 päeva veel maratoni stardini.Lugesin just oma esimese maratoni järgse postituse läbi.Silma jäid 2 huvitavad asja.Esiteks: Kui oma kirja pandut uskuda siis plaan oli Amsterdamis esimene pool 4:07 kilomeetrile läbida.Tooks siia juurde ära ,et hetke plaan Dublinis on 4:10 kilomeetrile(muidugi siinkohal pean asja miilidesse ümber teisendama,sest kilomeetri märkide olemasolule seal lootma jääda ei saa) Ja teiseks: enne maratoni hommikusöögiks vaid 1 banaan??? :D Seekord on ikka pudrulaks soolas:D Aga miskit ühist leidsin ka Amsterdamiga seoses.Tookord oli kerge köha ja kui nüüd selle 3 nädalaga lahti ei saa hetkel piinavast köhast siis ka Dublinis olen kergelt köhane.Nii ,et Urmas ja Tõnu kohustuslik abivahend on hingamisteid kaitsev pisikumask;) Niih ja nüüd mu enda hinnang hetkevormile. Septembri alguse ülim optimism on kadunud...rakvere 10K'st Saadjärve jooksuni kestnud madalseis on kadunud.Nii ,et oma vormi hindan stabiilselt keskmiseks :D Eelmise nädala 2 pikka trenni andsid isegi lootust ,et olen maratoni läbimisvõimeline ;) Ok ok tegelik seis nii halb ei ole.On olemas väiksed unistused ja eesmärgid ,aga see lugege ise 4:10 algustrempost välja. Aga alla 3:00:37'e joosta poleks ka paha;)

5 kommentaari:

Riku ütles ...

Nimeta mõni maraton, kus Sa enne polnud köhane? Mu teada koguaeg mingi hädajaviletsus :-)
Ja peale Viljandit soovitan veel ühe kiirema liigutuse teha - võistluse või kiirema tempokrossi (rütmijooksud ei lähe arvesse). Nagu mulle meenus, siis Amsterdami tulemusele panime tugeva aluse just eelneval nädalavahetusel kiirema poolpikakrossi näol :-)
Muidugi kui tervis ikka lubab.

Rünno Ruul ütles ...

Dublinis on rada suhteliselt raske, tõusudega aga ilus tegelt. Loomaaiast mööda, suures pargis on ilus mets. esimesed 10km oli vist suht lihtne, seal ei tohi üle pingutada.

Rünno Ruul ütles ...

Aga mulle meeldis, esimene maraton oli seal ja seda 3nädalase trenni pealt. nii et vb lihtsalt sellepärast tundus raske :D

Ain Talts ütles ...

Viin ja Berliin..ehk kaks iin'i;)Ja mitte tulemusele alust ei pannud vaid nagu ma rääkisin siis rikkusid mu supertulemuse ära;)

Mootorratta seljast tehtud videoklipist tundus kõige hirmutavam tõus olema 9nda ja 10nda miili vahel ,aga kergeid kühme tundus olema teisigi.

Riku ütles ...

Ei-ei ka Viin ja Berliin läksid köhimise vaimus, seda just ettevalmistuse osas. Meenuta või Mõedaku laagrit - magada oli raske Sinu köhimise ja ühe naabri norskamise pärast :-)

Ärge nüüd (jälle) üle pingutage ka selle suhteliselt raske Dublini rajaga. Okei kui tegu pole ka täiesti sileda rajaga ja on tõusud ning mõned põntsud, siis kus neid poleks? Isegi Berliinist meenub paar paarisaja meetrist tõusukest.

Nii vähe kui mul seda maratoni kogemust on võin õelda, et Sinu tasemel jooksja tulemus sõltub rajast üsna vähe - ehk paar-kolm minutit. Loomulikult kui tegu pole just mägimaratoniga:-). Maratoni tulemus on ikka rohkem kinni peas(ehk saad aru mis mõtlen)-ettevalmistuses-tervises. Loodusjõududest seekord ei räägi.

Võin ju ka õelda, et Tallinna maratoni rada pole kõige kiirem ja kaotasin seepärast kuni paar minutit. Aga samas kaotasin tervise-vaimunõrkuse-ettevalmistuse pärast kaheksa minutit. Lihtsalt subjektiivne arvamus.

Seega ära mõtle tühistele asjadele (nagu näiteks rada või stardigrupp või ilm). Parem vii oma ettevalmistus (ka vaimne pool) korralikult lõpuni ja püsi terve (!!!). Kui see kõik õnnestub, siis tuleb maratoni jooksmine nagu iseenesest :-)