Ajaline kestus: 135 tundi ja 13 minutit Keskmiselt nädalas 2 tundi ja 33 minutit
Kilometraaz: 1688km Keskmiselt nädalas 31,861 km
Kuude lõikes:
Kesk
mine südame löögisagedus:
Kokku 14 jooksuvõistlust:
3 xdreami etappi:
Türi sprint: 4 tundi 4 minutit ja 7 sekundit
Otepää öine: 11 tundi 23 minutit 38 sekundit
Keila Joa: 8 tundi 23 minutit 55 sekundit
Kokku: 23 tundi 51 minutit 40 sekundit
Winter xdream Haanjas: 5 tundi 14 minutit 51 sekundit
3 jalgsimatka:Viru rabas , Kohilas metsas , Ahja jõe ääres
Eesmärgid olid Järvejooksudes aeg 2 tundi ja 50 minutit ja maratonis 3 tunni alistamine.
Mõlemad jäid saavutamata:järvejooksude sarja aeg oli 2:51.44 ja maratonis 3:06.42
3 kommentaari:
Üritaks siis kommenteerida, aga … ei teagi kust alustada. Alustan siis kõige tähtsamast, ehk eesmärgist:
1. Eesmärgid: TÄITMATA
Njahh põhimõtteliselt jäid eesmärgid täitmata küll, kuid eks Sa panid endale ka päris kõvad eesmärgid püsti. Eriti maratonimees Lance´i oma :). Pealegi ega Sa oma eesmärkidest ju kaugele ka ei jäänud - järvejooksudes tuli puudu ainult 2,5 seki kildile ja maratonil 10 sekundit kildile. Esimese maratoni kohta on aeg alla 3.07-e ikka päris hea. Aga miks eesmärk saavutamata jäi, sellest pisut allpool (maht ja SLS). Samas … kokkuvõttes jääks mina Sinu hooajaga küll rahule. Spordiportaali andmete järgi oled võistluste keskmise kilomeetri aja viinud juba alla 4 minuti. See on 34 sekki kiirem kui aasta varem (2006 siis). Pealegi võistlusi oli 2007 rohkem ja distantsid pikemad –seega areng ju missugune. Hr T. kindlasti nüüd küsiks - kas järgmine aasta on jälle oodata poole minutilist arengut? :-)
Teades Sinu järgmise hooaja eesmärki maratonis, siis ega see väga lihtsalt saavutatav ei ole. Samas pole see ka ülejõu käiv. Pealegi mulle just meeldivad julged eesmärgid, mitte sellised sekundilised parandused :-). Mõistusega ja järjepidevalt treenides saavutad oma eesmärgi.
2. Aastamaht: jooksu kilometraaz – 1688km (32km nädalas); jooksutrenne/võistlusi – 139 (2,6 trenni nädalas)
Ise arvasin, et saad ikka kaks tonni kokku. Aga näe ei tulnudki. Esmapilgul tundub üsna masendav see 2,6 jooksu korda nädalas. Pea, et selline graafik - trenn ja kaks puhkepäeva, trenn ja kaks puhkepäeva :-).
Aga samas graafikuid täpsemalt vaadates asi nii masendav ei olegi. Pigem on nii, et paar motivatsioonikriisi ja paar kergemat vigastust (perioodil nov-juuni) on mahtu alla tõmmanud. Tervelt kuuel nädalal aastas pole ühtegi jooksutrenni olnud. See on paha-paha, sest nagu ütlevad teadjamad mehed – vastupidavusalal algab südame ja vereringe süsteemi taandareng nädalasest pausist. (arengust veel ei räägigi ju :-). Samas ma muidugi ei välista, et tegid nendel nädalatel alternatiivtrenni (kuigi eriti ei usu).
Vaadates Sinu erinevaid graafikuid, siis nädalate lõikes on jooksu kilometraaz kõikunud ikka meeletult (eriti ettevalmistusperioodi algus), näiteks viiendast nädalast alates – 54,9,23,0,39,0,22,65,46,27,0 jne (kilomeetreid nädalas siis). Arusaadav, et talvel ikka vigastused kergemad tulema, tingimused raskemad ja motivatsioon kerge kaduma. Aga tuleviku silmas pidades on just siit õppida – parem pidevalt väheke vähem treenida kui üks nädal liiga palju ja järgmine nädal üldse mitte. Vigastuste vältimine on järjekindla treeningu põhiliseks eelduseks. Aga kuidas neid vältida? Ilmselt olen ma selles osas vale inimene nõu andma :-). Samas julgen soovitada pigem vigastusi ennetada – st. targem treening (näiteks - ettevalmistusperioodil rohkem alternatiivtrenne, jõutrenne, ujumist, venitusi; põhihooajal ei tohi unustada taastavaid trenne, kasvõi ujumise näol); samuti pead ilmselt minema toidulisandite manu (eks need liigesed saavad ju vatti), vitamiine Sa vist juba kasutad; riietuse ja jalatsite tähtsusest oled Sa vist juba rohkem aru saanud kui mina. Motivatsiooni ma lisada Sulle ei oska, küll saan aegajalt pinda käia ühistreeningu näol .
Kui kilometraazi vaadata kuude lõikes, siis alles juulist alates oled maratoni seisukohalt hakanud tõsisemalt liigutama. Ju siis maratoni lähedus jõudis kohale. Kui nüüd terve aasta oleksid suutnud stabiilselt nelja viimase kuu (juuli-okt) mahu lähedal treenida (ja õieti treenida :-), siis poleks eesmärgid vast saavutamata jäänud. Samas selles olen ma enam kui kindel, et maratonis aja alla kolme tunni saavutamiseks, ei pea jooksma iga kuu 300 kilti ja rohkem (nii nagu internetisügavustes mõned arvavad). Piisab tunduvalt vähemast – 150 kilti kuus on täiesti piisav isegi algajale (muidugi targalt treenides, mitte ühtemoodi uhades nagu mõned tuttavad näod ). Aaa... oled ju veel algaja!? Ikka oled, alles teine aasta vähegi süstemaatilisemalt treenitud ju.
3. SLS ja treeningplaani ülesehitus
Ega nendest graafikutest treeningplaani välja ikka ei loe küll. Pealegi pole mul aimugi muudest treeningutest – ratas, ujumine, jõud. Küll aga loen SLS-graafikutest välja ilmse arengu juuli kuust alates – arengu mõistusega treenimise osas :-). Ma täpselt Sinu aeroobset läve ei tea, kuid pakun et see on 140-145 (SLS) kandis (max pulss 195?? juures). Seega ... kui hooaja kaheksa esimese kuu jooksul tegid 80-st jooksutrennist 11 aeroobsel tasemel (allpool aeroobset läve), siis neljal viimasel kuul tegid 61-st jooksu trennist aeroobseid trenne juba 34. Eks põhieesmärk oli ikka ju maraton, mitte 5K. Seega kaheksa esimest kuud tegid jooksutrenni lihtsalt trenni tegemise pärast (mõnus ja hea on ju kiiresti joosta paar korda nädalas, puud-majad ja aeglasemad jäävad selja taha vilks-vilks ) ja viimased neli kuud juba kindla sihiga maratoniks valmistumisel (süsteemsem trenn ka aeroobse osa arendamiseks). Minu nägemuses võiks aeglasemate ja kiiremate trennide arv olla vahekorras 2-1-le. St. kaks aeglasemat (aeroobset) ja üks kiirem trenn vastukaaluks (anaeroobne või siis vahereziimis trenn). Treeningutes peab ju olema tasakaal ja mina saavutan tasakaalu just nii treenides. Sulle ei pruugi see muidugi sobida, tean veel mehi kellele see ei sobi :-).
SLS osa kokkuvõtteks – liiga kiired treeningud hooaja kaheksal esimesel kuul olid põhiliseks faktoriks, miks soovitud maratoni tulemus jäi saavutamata. Esimene pool aastat oleks võinud rahumeeli arendada just seda aeroobset poolt ja jõudu – korralik põhi alla. Hiljem suvel lisades vaikselt kiiremaid trenne ja võistlusi, aga samal ajal unustamata ka aeroobseid trenne ja muid taastavaid trenne. Täpselt nii nagu viimased neli kuud end liigutasid. Järgmiseks aastaks on siit kõige rohkem õppida, no ja muidugi võiks koormustesti ka ära teha :-).
4. Võistluste tulemused
Ei hakka kõiki tulemusi üksipulgi analüüsima. Pigem küsiks Sinu enda arvamust - millised kolm jooksu õnnestusid kõige paremini, tulemust silmas pidades?
Minu hinnangul olid Sinul kolm parimat tulemust – Ülemiste, Amsterdami ja … pagan kolmandat on raske valida … jooksudel. Huvitav on see, et mu enda tulemuste Top3-s oleks samuti Ülemiste, Amsterdam ja Tallinna sügisjooks. Iseküsimus on milline neist veel kõige paremini õnnestus?!?
Oihh jube pikk sai, seega ...
Thats it. X-dreami ei viitsi kommenteerida, teadagi miks.
Noniih...järvejooksude eesmärgi täitmata jäämisel olid omad tegurid mängus.Viljandi ja Harku omal oli oma süü xdreamil..esimesel jäi taastusaeg lihtsalt lühikeseks ja teisel oli mul mäletatavasti probleeme xdreami ajal ärahõõrutud jalgadega.3 etapp otepääl...no seal on süüdi see liigvähene treenitus...ja ka sel jooksul oli varvas ribadeks...nii et kui aus olla...siis ülemiste jooks oli ainuke mida võib neist 4st kordaläinuks lugeda.
Nüüd siis minu top 3 võistlused.Ise asetaksin esikohale sügisese rabajooksu.Põhjendus:kuna see oli lõppenud hooaja suurima mahuga nädal...ja eelmine õhtu olin veel 2.20se trenni teinud...siis ütleksin et endalegi uskumatu aeg tuli.(millegipärast seni on rabajooksud mul päris hästi õnnestunud..kui pole vaja olnud metsa minna..see paneb mõtlema et äkki on rada lühem kui 6,3? Jätkame teise kohaga milleks on Ülemiste järve oma.Kilomeetri rekord ka ju sealt;) ja kolmandaks siis Amsterdam...tulemusega tegelikult väga rahul...ma nimesid ei nimeta aga nuh mõned ennustasid aega sinna 3.15 kanti;)...headmeelt tegi see et suutsin kõndimata läbida ja tempo kokkuvõtteks alla 5 minuti ikka ei langenud..samas..oleks ikka tahtnud ka viimasel kilomeetril pisut tempokamalt joosta...kuid seekord see veel siiski ei õnnestunud:(..aga ega midagi ...järgmise korrani...
rabajooks on küll tore jooks, aga pole seda kunagi eriti tõsiselt võtnud - niiet ei oskagi hinnata kui kõva saavutus see 22.50 on?!? julgeks arvata, et mitte nii kõva kui maratoni läbimine 3.07-ga. aga OK rohkem ei vaidle. mul hulga huvitavam küsimus: november kohe-kohe läbi saamas, millised on uue hooaja eesmärgid?
Postita kommentaar