Plaan:nädalake puhkust. Plaanitäitmine:teeme kaks nädalat siis juba.

Niisiis maratonijärgselt hooajale punkti pannes mõtlesin ,et pole rohkemat puhkust ära teeninud kui ühe nädala.Eelmine pühapäev tegin siis 3 tunnise matkaringikese ümbruskonnas (21,5km)Päris mõnus oli.Koju jõudes sai New Yorki maratoni teine pool ära vaadatud. Usun et kui Geoffrei oleks kusagil euroopas jooksnud siis oleks tema käes praegu ka ametlik maailmarekord.See mees on loom! :) Väga huvitav saab olema Keenia koondise olümpiakohtade jagamine. Praeguse hetkega hooaja edetabeli esimesed 20 meest on Keeniast. 21ne siis brasiillane dos Santos. Minu valik nende koondisele oleks kahekordne maailmameister Kirui, maailma kiireim mees Geoffrei Mutai ja maailmarekordiomanik Patrick Macau. Aga kes jääks välja? See õnnetu mees kes Frankfurtis jäi 4 seki kaugusele rekordist, üks stabiilsemaid keenialasi viimaste aastate jookusl- Emmanuel Mutai (world marathon majori arvestuse võitja). Igatahes otsus tuleb neil teha ja see saab olema ikka vääga raske.Ok tagasi enda juurde siis. Teisipäeval olin siis esimesel maratonijärgsel jooksuotsal.. 45 minutit.Tunne oli sama mis kevadel peale maratoni,et jalgades nagu jõudu ja värskust on ,aga väsimus on mujal sees. Kerge jooks ajas pulsi ikka korralikult üles. Ja siis algas teine sunniviisiline trennivaba nädal.Hommikul ärgates oli ikka jube sitt tunne, aga peale ülevaltpoolt tühjendamist tundisn end normaalselt ja läksin tööle. Seal ma muidugi kaua ei suutnud olla.1,5 tundi ja kodus tagasi ma olingi. Päev läbi olin siis horisontaalasendis teki all.Kõik kohad valutasid nagu peksa oleks saanud.Temperatuuriks oli 38.Hommikuks oli aga ime juhtunud. Palavikust polnud haisugi, enesetunne tibens ja tagasi tööl ma olingi. Ainuke oletus mul selle kohta, et miskit kahtlast sisse olin söönud.
Vähemalt need kes soovitasid mul ühe nädala asemel kaks taastumiseks võtta said oma tahtmise.Kaks nädalat tulebki.Uuele katsele jooksmiseks siis kas esmaspäev või teisipäev.
Natuke vutist ka. Kes peale eilset veel igasugust huvi jalgpallist kaotanud pole. Tundub ,et jäi üks uurimustöö tegemata meie koondise asjapulkadel.Kui vaadata statistikat, siis tundub nagu tal oleks  kombeks mängudes ohtralt kaarte jagada. Aga  telekast vaadates Kalkuni ulgumine oli küll kohati päris halenaljakas.Eriti see kui meeskond on 3:0 ees, siis nagu ei ole enam sünnis penaltit anda...isegi kui kohtunik ka näeb viga :D Üllatav oli ka aplaus mille sai Lindpere platsile joostes(vähemalt mulle tundus ,et aplaus ei olnud lahkunud Vungile) Üllatav just seepärast ,et tegelikult kui palju negatiivset vastukaja läbi käis varem ta koondises mittemängimise pärast. Aga nagu targad mehed ütlesid ,et me pole nii suur riik, et saame väga emotsiooni ajel valida keda võtta ja keda mitte koondisesse.Nii ,et paar väikest vangerdust meeskonnas, siis Iirimaal 4:0 ja penalteid lööma :D

Hooajale punkti panek Frankfurtis

Frankfurti ei läinud me siis otseteed Euroopa suurimasse lennujaama lennates vaid kõigepealt hollandi piiri äärde Weezesse lennates ja  sealt rongiga edasi Maini äärsesse Frankfurti.Rongipiletiga oli muidugi huvitav müsteerium, et kui internetti kasutades arvestasime  ühe otsa piletiga 40+ eurot siis tegelik tulemus kui küsida "cheapest price" oli 18 eurot sentidega. Huvitavaks tegi asjaolu see ,et kõik rongide väljumisajad olid samad ja ka sõiduklass oli sama mis netist otsides. Millest see ca 20 eurone vahe?  Seda me teada ei saanudki.
Frankfurti esimese õhtu muljed olid, et mida kuradit...suurlinna park on öösel vallutatud jäneste poolt ja poe akendel on kellad väärtusega 130 tuhat eurot (ok tol hetkel seda kella polnud, see tuli päevavalges koos turvamehega) 30 tuhandelisi oli aga reas nagu täitsa tavaline tarbekaup :)
Laupäeva hommikul vurasime Urmasega välja planeeritud pooletunnisele jooksuotsale. Krt ära eksisime :) 54 minutit tuli. Ja siis messile numbri järele. Mis mind messi ja üleüldse kogu Frankfurti maratoni info kättesaamise juures häiris oli see, et kõik oli saksakeelne.Ok inimesed olid kõik abivalmid ka kuid ikkagi ma eeldan, et ma polnud ainuke maratoniturist kes väga saksakeelt nicht sprechen. Järgmine keeleprobleem oli selles, et numbri küljes oli riba sildikesi mille eest midagi pidi saama, aga mis oli hinna sees ja mis mitte seda ju väga ei mäletanud ja ainuke infovoldik mis maratonist koju saadeti oli ka saksa keelne. Lõpuks saime igatahes pasta party makaronid kätte, alkovaba õlu, sponsorvesi ja coca kuulusid ka kompotti ning lisaks messil lasin 3:15 graafikuga käepaela ka välja trükkida. Õhtul siis veel kord nuudlitankimine(kui võrrelda Dublini ja Antwerpeniga siis Saksas saab päris odavalt nuudliroa kätte), kella keeramine ja tuttu ära.

maratonihommikul õue astudes oli näha ,et väike vihm oli öösel vist üle käinud, temperatuur oli 10 kraadi ligidal ja udutas. Esimene selle hommiku abivalmis kodanik tahtis hirmsasti meile juhatada kuidas kõige lihtsamalt maratoni starti saab.Teine abivalmis kodanik  ütles ,et me Urmasega saame täna tasuta sõita ja kolmas abivalmis kodanik lapsendas supportteami Jüri ära ja sai ka tasuta sõita :D Urmasega üritasime ärevust alla suruda ,et kummalgi mingit kõrget eesmärki pole ja tuleb tavaline pikk trenn täna :) Kuna aega oli siis käisime veel üleval messiruumis ära ja küsisime kuhu kiibid jätta.Ning seejärel starti ära.Ega sealgi väga aru saanud kuhu alasse minema peab.Suundusime 3:29 pallide suunas ,aga Urmast sinna ei lastud.Starti oodates loeti favoriitide nimesid ette. Tuntuimad mulle olid Robert Kiprono Cheruiyot(varem võitnud Frankfurti ja Bostoni maratoni),Siraj Gena(tolle kutiga jooksime eelmine kevad Roomas,tema võitis ma olin tagapool natuke) ja valge austerlane Günther Weidlinger ka päris tuttav nimi.Pisut enne starti leiti veel mu nõrk koht  ka üles ja pandi mängima Vangelise - Chariots of fire. See krt tõi juba eelmine kord roomas kananaha ihule, ei läinud teistmoodi ka seekord :D Stardipauk kõlas ja mustad mehed panid leekima.ise pidi ligi 5 minutit ootama. Esimesel kahel kilomeetril oli jälle tegemist pükste ülal hoidmisega (juba vähemalt teise või kolmanda maratoni järel luban need püksid välja vahetada) 2 geeli ja üks ampull tahtsid vägisi kanni paljaks kiskuda. Üsna pea peale starti lidus juba politseieskordi saatel trobikond tumedaid kutte vastu. See siis kolmas maraton kus nägin ka liidreid rajal(varasemad 2: Amsterdam ja Viin) 3ndal kildil olid ninaees 3:29 pallid, üks tahtis võistlejaid eksitada ja keeras võssa ära. Aga sellest ajagrupist tahtsin mööda saada ,aga nii kerge see polnud. 2-3 kilomeetrit üritasin järjest meeter haaval ettepoole saada ,et siis pallikestel eest ära joosta 4.45 tempo tundus liiga aeglane tol hetkel. Korra oli rajal ka üks kitsaskoht kus tuli nii kümnekonnaks meetriks kõndima asuda.Kuskil peale 5ndat kilomeetrit sain oma tempos 4:30ga liikuda.Kuskil 10nda kildi juures tundus vasak säär kuidagi kahtlaselt kange..mõtlesin ,et kui miski osa üles ütleb siis esimene on just see koht, aga läks teisiti.16ndal kildil pidin korra põieputkat külastama, sel hetkel olin ca minuti 3.15 graafikust ees.. Esimese poole ajaks sain 1.38:18. kõik kulges veel plaanipäraselt.Vahepeal sattusin jooksma mingi teatejooksu tegelasega kes jooksu ajal tsikliseljas olnud kaameramehe ees interviuud andis.Teistkordselt maini jõge ületades oli sillal lahe muusikapunkt..vähemalt lennult jäid mõnned sõnad kõrvu kummitama: "I keep on running, but i'm starting to tire" Peale 25ndat km langesidki km ajad 4:40-50 juurde. 30ndal tundsin esimest väikest krabialget vasakus reies.Koheselt vedel magneesium sisse.Järgnevates joogipunktides võtsin joomis/söömisala rahulikumalt kerge jalutuskäiguna8vähemalt siis enam kogu jooki ninna ei kallanud) 35ndal olid juba mõlemad reiepealsed krambimeelevallas.Sellises seisus enam alla 5 minuti kilomeetreid ei jooksnud.Kõige hullem saabus 4-5 km enne lõppu kui aegajalt lõi jalatalda kergeid krambitsükleid.See oli juba jooksmise seisukohalt täiesti pizdets:D Lõpp oli paras kannatuste rada ,aga selle korvas finish. Polegi varem diskosaalis finisheerunud ,aga mulle see sisehalli variant meeldis.Midagi teistmoodi.Minu finishiajaks polnudki mustad mehed veel Nairobi lennukile jõudnud vaid said preemiaid kätte.Lõppajaks siis mul 3:24:16. Näed siis, enne maratoni paar postitust tagasi just 3.24 ennustasingi.
  

Lõppkokkuvõtteks siis maratonist niipalju, et mulle Frankfurti korralduslik pool väga ei meeldinud.Kõik oli kuidagi nagu arusaamatu(võibolla ma seekord ei tahtnud aru saada?..ei tea)Oleksin isegi nii karm ja oma senise kaheksa maratoni hulgas asetaksin Frankfurti maratoni (iaafi road race gold labeli omaniku) korralduspoolelt viimaseks. Samas finishivariant mulle väga meeldis ja see jagaks koos Amsterdami olümpiastaadionifinishiga esikohta:)

Õhtul siis veel traditsiooniline vahuvein ja Burgerkingi menüü otseloomulikult.

Järgmine päev sai siis korralik jalutusretk tehtud.Hommikul jalule ja õhtul pimedas alles tagasi. Sai enamvähem linna turismiasjadele tiir peale tehtud..Isegi tükk ronimist oli kirikutorni, õnneks kõrghoone katusele sai liftiga sõita.Õhtul jälle vahuvein, seekord Urmase 10nda juubelimaratoni puhul.

Teisipäeva hommikul sõitsime rongiga tagasi Weezesse. Linn tundus välja surnud. Kui kuskil maja hoovis nägin veel mingeid inimmakette meenutavaid kaunistusi siis meenus vägisi Indiana Jonesi viimane fil kus tuumaplahvatuse tõttu ta võimast õhulendu külmkapis tegi. Õnneks mingeid plahvatusi polnud ja nagu välja tuli oli neil püha- All saints day. Sellega kaasnes see ,et seal väikelinnas polnud mitte millegagi aega surnuks lüüa.Olid vaid mõned avatud söögikohad kuhu ühte meiegi maandusime.Päris ok koht oli ma sain kohapeal värskelt vorbitud kausitäie lasagnet kätte ja sai telekast vutti jälgida.Peale ööbimist tuli teha veel selle reisi viimane matk Weezest lennujaama. kokku sai ca 9 km väikeste ringikestega.Kokkuvõtteks ütleks ,et tore trip oli.Kuigi polnud just mu lemmikmaraton siis hea aja üritajatel soovitan järgmistel aastatel siia tulla küll.Ega puhtjuhuslikult 14 meest alla 2:10 siin jooksnud ja ega see korralduslik pool saa ka nii kohutav olla kui kirjeldasin. Millegi eest on ju ikkagi see gold label tiitel neile antud!

Unenägu

Kaks nädalat enne maratoni hakkab vaikselt mõistus ära keerama :D Täna hommikul oli hea meenutada öist unenägu kus tulin maratonivõitjaks:D....kusjuures mõni km enne lõpu olime kolmekesi ees mina, mr.Haile Gebrselassie ja vot kolmandat kodanikku ei suuda kuidagi meenutada:( Lõpukurvis olin igatahes juba üksi ees.Kuigi rada oli nagu tundmatu, siis viimane kurv oli kangesti Berliini moodi:D Ok nüüd tõsisemat juttu ka.Seekordse maratoni ettevalmistusperioodi lõppfaasis on nii mõndagi uut.Reedel tuleb siis minna 4ks päevaks reservväelaste õppekogunemisele.Esmaspäevaks saab see jama läbi ja juba järgmine reede siis lend Weezesse kust edasi Frankfurti.Viimastel päevadel on muret hakanud tegema üllatuslikult vasak jalg.Aga noh see mure kaob kindlasti stardiga saadava adrenaliinikogusega.Võin suht kindlalt väita ,et esimene maratoniaasta on tulemas kus alla 3:10 tulemust loota pole.Mis plaaniga peale lähen saab juba live ülekandes tulemusi jälgides(kui on selline ülekanne olemas). Ahjaa ning regamine on lõppenud.Kõik 15000 kohta on täidetud.Late registration on canceldatud. Nii ,et viimased kaks nädalat vahehooaja lõpuni ja kui päris sant ei ole siis kevadel olen tagasi tugevamana kui varem!

Frankfurti

Kuu lõpus tuleb siis ette võtta reis Frankfurti, kus vaja aasta teine maraton läbida.Eeldatavat lõpuaega veel väga täpselt ennustada ei tahaks..kuigi eelnevas postituses sai hetkevormi hinnatud.Põhiline on see, et jalad ja tervis on hetkeseisuga korras ja mingeid ohumärke näha pole.Postiga tuli ka kiri millega peaks numbri kätte saama ja numbri enda näidis ka peale kuvandatud....uhke bemmi logo suurelt numbrilt vastu vaatamas.Tea kas peaks maratoni ajaks korralikult rullnokatsi ka pähe panema?  ;)

Väikene valearvestus :)

Pühapäeval leidis aset päris huvitav pikk trenn.Sel ajal kui ma diivanil vedeledes uue maratoni maailmarekordi sündi jälgisin(ei tea kas kinnitatakse ära?..ikkagi naistega koos ju joostud:D)tuli Riku ja oli kanges motivatsioonikriisis ;) ning täis tahet motiveeriv jooksuots teha.Muidugi ma polnud lõunaks veel ivagi hamba alla saanud ning vaaritasin kiirelt portsu pudru endale ja lahmisin selle sisse.Minu plaan oli 150 minutit.Ega just väga tihti otse söögilauast jooksma ei lähe ,aga see polnudki probleemiks sel päeval(isegi mingit loksumist maos ei toimunud) Plaanis oli umbmääraselt Kohila-Hageri-Kiisa-Kohila ring teha.Kuni Hagerini oli mul ikka suht raske olek.10 kilti siis 53minuti peale natuke(huvitav ,et eelmine nädal pikal otsal esimene 10 km oli väga lõbus minek 48,5ga) Siis saabus aga see hetk kui kellegil garmini kell ära kustus(ma ju räägin pidevalt ,et mõttetu kell..isegi trenni peab umbmääraselt ise minuteid lugedes tegema:)) Sel hetkel tuli saatuslik viga-mu äkkidee Maidla kaudu Kiisale minna ja sealt tagasi.Maidla poole liikudes kukkus Riku järjest tempot lisama(ma tean ,et sellele ta üritab vastu vaielda,aga jään siiski endale kindlaks;))Maidla ristis siis selgus tõsiasi ,et plaan kippus lõhki minema...sealt Kiisale oli 8 km+ veel kohilasse mingi 8+km.Kümmekond minutit enne kahte tundi hakkasid mu jõuvarud lõppema ja 2 tunni (23+km) täis tiksudes lülitasin end säästureziimile.Ütleme nii ,et kodutee oli pikk ja vaevaline ning minu finishiaeg oli 3:26 (huvitav ,et selle jooksuotsa alguses ütlesin veel Rikule ,et praeguse vormi juures lähen maratonil jooksma aega 3:25-3:26:D)Kodus tuvastasin siis selle päeva distantsiks 37 km..vaid 5 jäi puudu;)
Selle distantsi valearvestuse juures on huvitav see ,et lähtusin sellest kui nägin eelmine päev Kiisal silti Maidla 2km ,aga nüüd tuli välja ,et tee teises otsas on samuti silt Mailda 2km ja Kiisale sealt 8 km. Siit tekib siis küsimus ,et kui pikk see asula siis lõpuks on?:D
Aga tarkust tuli pisut juurde selle pika retkega.Võiks ju taskunurgas üks euromündike olla,sest 3,5 tundi ilma söögi/joogita joosta pole just kuigi lihtne tegevus.
Loodan ,et Rikul tekitas see uute radade avastamine väikesegi motivatsioonipuhangu.Minul aga viimased 2 trenni koos temaga on kummi ikka nii tühjaks tõmmanud :) Esmaspäevane ülikerge jooksuots osutus suht raskeks...tunne oli nagu oleks tõesti tühjade kummidega edasi liikunud.Aga vähemalt sellised trennid annavad maratoniks lootust juurde.Täna kärbin ennustatavast lõpuajast minuti ja lähen siis plaaniga 3:24 joosta:D

Nädalavahetus Lääne-Virumaal

Selle retke eesmärgiks oli pisut lõhkuda 7ndast maist alanud looderdamistsüklit ja kontrollida tervise vastupidavust.

7ndast maist alanud looderduse põhjus oli väikene probleem põlvega.Peale Viljandi järve jooksu suutsin metsas ühele kivile halvasti pihta saada mille tagajärjel põlve piirkonda valu lõi.Muidugi oli selleks ajaks juba registreeritud üritusele Libahundi jälg. See 6 tundi metsas oli isegi tablaka mõjuga paras pain.Kui ühtlaselt joosta polnudki väga hull siis kõik kõnnakult jooksule üleminekud olid ikka väääga valulikud.aga lõppu jõudsime 8nda kohaga.

Selle ürituse järgselt võtsin 2 nädalase jooksupausi.vaid mõned korrad kergelt sai rattaga sõidetud(selle tegevuse juures valu põlves polnud)

2 nädala järel proovisin uuesti joosta.Esimene kord tegin 23 minutit.Siis jäi juba põlv kangeks ja hakkas kergelt tunda andma.Nädal hiljem sai juba Rannoga 30 minutit joostud( ka siis hakkas kerge kangus sisse tulema)Edasised trennid on juba ilma probleemideta olnud....kuigi lühikesed ,aga vähemalt midagigi.

Ok nüüd pealkirja juurde tagasi.Ranno ja Urmasega käisime Mõedakul laagris.Kuna sel nv'l oli ka ööjooks siis ühendasime laagri sellega.Võistlustules oli ainsana Urmas(hooaja eesmärke seades oli see jooks mul kindlalt kavas ,aga läks teisiti)Sel ajal kui Urmas poolikut silkas olime me rattaga raja ääres võistlust jälgimas. Kokku siis 2 tunniga u 30 km.vahepeal sügasime metsa all suusaradadel ka ,aga enamjaolt ikka jooksutrassi ääres.

Hommikul pärast pikka und jätkasime sealt kus õhtul pooleli jäi..seekord 3kesi ratastel.Alguse tegime mõedaku suusaradadel. Ei mäleta ,et need rajad suusatades nii piinarikkad oleks olnud kui rattaga küngastest üles ronides.Viimastel tõusudel olin juba täiega süsi(ei mäletagi nii rasket rattasõitu)Edasi läks kergemaks Riku tuult murdmas ja me selja taga tirri lastes Uljaste järve poole suundumas.Peale lühikest suplust siis allatuult tagasi. Mõnd hullud üritasid vahepeal  eest rebida.Kerin ilusas rütmis kiirusega 35km/h ja ühed lihtsalt paugutavad eest ära..segased:) Ratast siis tuli kokku 40 km jagu.

Siis tulid mõned lebotunnid.Rakveres söögi varumine ja diivanil aja surnuks löömine.Õhtupoole siis jooksuots(soojendus jooksuks oli vutipallitogimine).Plaanisin ettevaatliku sörgi umbes 40 minutit.20 minutit sellest kannatasin jälle metsavahel tõuse võttes ära,siis hiilisin vaikselt Riku selja tagant võsa vahelt otse autoteele.Lõpuks siis tuli ajaliselt 45 minutit ja mis peamine.valu polnud:)Õhtu lõpetasime ülimõnusa suplusega Kunda jões.Hea jahe vesi oli.

Pühapäeva hommikul läksime 1,5ks tunniks metsa pisikesele jalutuskäigule.Kuigi üritati mu lühikese püksi kasutust nõgestest läbimisega karistada siis leidsin pea alati nõgesevaba tee.

Lõunaks sõitsime Viitna pikkjärve äärde,kus oli kavas laagri viimane trenn..pikk jooksuots.Kui teistel oli plaanis ca 1,5 ja 2 tundi siis minu tagasihoidlik plaan oli end tund aega proovile panna.Pool maad oli igati mõnus siis hakkas kuumus mulle mõju avaldama(pole just jooksu ajal eriti soojalembeliseks end pidanud)Mingi hetk käisin end teeäärses kraavis jahutamas:) Lõpus sai pisut varju ka puude vahel ja oli kergem.Kokku siis 65 minutit. Laagri lõpetas suplus Viitna järves.

Kokkuvõtteks ütleks ,et mõnus nädalavahetus oli.Rõõmu teeb see ,et põlv tundub esialgu korras olema.Kohe suuri koormusi peale ei pane vaid jätkan vaikselt nokitsedes ja järk järgult koormust suurendades.Vara on veel jooksuvõistluste peale mõelda ,aga tõenäoliselt kas Juuli lõpus või Augusti algus tuleb midagi leida.

Tagasivaade Antverpenis joostud maratonile

Püüan siis tagantjärgi pisut kirja panna Belgia retkest.
Belgiasse jõudsime Urmasega Reede hommikul pisut peale 8't hommikul.Aega oli piisavalt ,et läbi jalutada enamus Brüsseli vaatamisväärsustest..Grote markt, manneken-pis, europarlamendi hoone ...ütleme nii ,et jalutatud sai omajagu.Peale lõunat siis kui suutsime rongijaama perroonil lahti mõelda Belgia mitmekeelsus müsteeriumi (Antwerpen ja Anvers on üks ja sama koht:D) sõitsime rongiga 40 minutit põhja-  Antwerpenisse.Peale asjade hotelli viimist tegime veel päeva kilometraazile lisa ja väike tiir siis ka õhtuses linnas.

Laupäeva hommikul siis kerge pooletunnine jooksuots.Mõnus park oli kohe öömaja läheduses kus pool tundi sai täis tiksutud.Peale seda jalutasime teisele poole jõge stardimaterjale kätte saama.Selles linnas jõel sildasid pole ..seega tuli lahendada järjekordne mõistatus ..kus on tunneli sissepääs?:D Jõeäärse söögikohatöölise abiga sai siis tunnelisse.Siis oli minu kord segast ajada...olin kaardil omadega vale tunneli juures ja messi asukoha leidmiseks tuli pisike tiir teha:D nii 2- 3 kilti:) Messitelk oli suht pisike ...maratoonaritele oli vaid pisike lauake numbri kättesaamiseks..see eest 10 miili numbreid tundus esmapilgul olema 11 tuhande ligi( tuli välja et 10 miili jooksu lõpetas tegelikult üle 16 tuhande osavõtja).Edasine plaan peale messi oli korra kiigata olümpiastaadionit...arvata oli ,et 1920 aasta olümpiastaadion on põhjaliku uuenduskuuri saanud ja ega staadionile ei saanudki. selle eest tegime ringkäigu teemandi muuseumis. pärast oli võimalus suveniiri ka osta ..12 euro eest oleks pisikese läikiva tükikese saanud:)...luup millega seda kivikest näinud oleks maksis tunduvalt rohkem;) Õhtusõõgi tegime siis kohalikus maffiapesas( lisaks 3'le belgia riigikeelele oli seal veel lisaks ittalia keele oskust vaja).

Ok maratonist siis ka pisut Enne maratoni oli juba ärav moment kui plastikust kergendusmaja väga kahtlaselt kõikus kui sisse astusid...hirm oli ,et ümber läheb:D stardiks ronisime urmasega 3:30 pallide juurde.Stardist pühkisin minema jälitamaks 3:15 siniseid pallikesi. Teisel kildil oli juba hing paelaga kaelas ja pallikesed lähemale ei tulnud! Vaatasin vaheaega 4:08...krdi kaabakad mõtlesin..või nemad teevad 3:15le tempot.siis tuli kohe otsa tunnel (pikkust 1,75 km umbes) Tunnelisse laskumine oli päris pikk ja tempomees ei andnud ikka veel asu:D. Tunneli keskel oli mõnisada meetrit siledat maad ja siis tuli sealt üles mäkke ka ronida.Lisaks oli seal veel umbne ja palav.Ütleme nii et päris punti ma nendega ei saanudki.Kulgesin seal 15-20 meetrit nende selja taga.6nda kilomeetri juures oli diskoriputka ja sel hetkel kui ma sealt möödusin olid nad leidnd mingi väga haige loo.pikalt jäi kõrvu kumisema...oooo beibeeee :) Kuskil seal 6 ja 7nda kildi juures ilmusid kõrvale ka 2 jalgratturit üks oli politsei kellel püss ka vööl...teisel oli lipuke küljes 1's femme... selge see siis see hingeldamine selja taga oligi. 2 kildi vältel tegin esimesele naisele jänesetööd siis aitas.10 kilti läbisin ajaga 43:35. siis hakkas vaikselt tekkima mõte ,et enam ei viitsi pingutada...naudiks nagu eelmine kevad.enda arust lasin nagu oluliselt tempot alla ,aga 3.15 enam marulist tempot ei teinud ja väga visalt eemaldusid.Kildi ajad kuni poolikuna kõlkusid seal 4.30 ja 4.50 vahel.Pooliku punkti jõudes näitas kell 1.36:25. ütleme nii ,et sel hetkel tundsin ,et joosta jõuaks sama tempoga veel tükk aega , ainult kadunud oli tahtmine joosta sama tempoga...juba mitmeid kilomeetreid oli küpsemas plaan ,et longin ja ootan Urmast järele.Kuna tempo alandamisega tundus et asja ei saa siis vahelduseks tegin kerget jalutuskäiku.Siis leidsin sobiva päikeselise nurga kus otsustasin lihtsalt urmase ära oodata.vist oli 27's kilomeeter.Ootasin kuni mõõdusid igasugust värve palle ..aga jõudsin ära oodata:) Nii ,et siis 27ndast kuni 28nda kilomeeterini vahemaad enda kella järgi läbisin 29 minutit ja 47 sekundit:)Siis veel kuni 30nda kilomeetrini jooksin Urmasega koos. Ja äkki leidsin motivaatori...,et võimalus on veel püüda 4 tunni õhupalle mis tükk aega tagasi juba läinud olid. Aega oli mul missiooni täitmiseks 12 kilomeetrit.Võib õelda ,et aega oli varuks piisavalt. Mingi 1,5 kilti enne lõppu sain nad kätte ja jätsin mahagi. Finishijoone punasel vaibal ületasin ajaga 3:57:32.

Pettunud? Ütlen ausalt..ei ole.7 maratoni selja taga ja ainuke kord tõsise pettumusega tulemuse suhtes oli Firenzes.

Peale jooksu ootasin urmase tuleku ära...vahepeal tegin fotosessiooni ühe lõpetava põhjanaabriga. Pesemas käisime mingis spordihoones kuhu bussidega veeti ja sealt kesklinna tagasi. siis trammiga üle jõe 10 miili jooksu veel vaatama. rahavast oli ropult nii rajal kui fisnishiala ümbruses.Seal sai ühe tasuta belgia õlle sisse aetud ja minekut siis Antwerpenist.

Õhtuks jõudsime lõuna Belgiasse Charleroi linna...poole rongisõidu ajal muutus hollandi keel üle prantsuskeeleks. Ütleme nii ,et õhtul läbi selle linna minnes just kõige toredam ei olnud.Enamus kodanikke olid korraliku jumega ja minu meelest iga kodanik kes tänaval oli tundus rohkemal või vähemalt määral vine all olevat)Ok aitab nüüd

Ahjaa eelmise postituse all oli fännclubilt küsimus et mis siis juhtus? panen lühidalt mõned numbrid ..eks igaüks järeldab siit ise edasi...
November -52 km(andestatav..oli üle poole kuu puhkust jooksust vaja)

Detsember- 71 km( ei suutnud veel end trenni lainele viia)

Jaanuar- 139 km( võib õelda et eesmärk sai aasta algus püstitatud ja see arv on esimese 2 nädala tulemus..kuu lõpp xdreami pärast audis)

Veebruar - 98 km(motivatsioon hakkas kaduma)

Märts - 70 km(lootsin veel viimast postitust siia tehes mingile imele...aga motivatsiooni leida ei õnnestunudki)

Kõige pikem trenn enne maratoni oli Rannoga 100 minuti ringis Märtsi lõpuga oli võrreldes Viini maratoni ettevalmistusega jooksukilometraazi 650 kilomeetrit vähem.  Siin on siis põhjused.

Nüüd on aga uus eesmärk olemas ja vorm paranemas...saiavorm kadumas.

36 päeva

Nii palju on jäänud siis päevi selle aastase kevadmaratoni stardini Antverpenis.Ettevalmistus periood sel talvel on olnud vägagi kummaline.Sel aastal pole olnud veel mitte ühtegi jooksuotsa hallis.Õnneks kohe on teed paljad ja saab nii mõnegi kindla maapinna tunde ka kätte.Loobunud olen kokkupandud treeningplaanist mida olen kasutanud viimase 3 maratoni puhul. Ütleme nii ,et seekord siis lähen eksperimenteerima :) Nii mõnigi on tundnud huvi ,et mis plaaniga Belgiasse. Ütlen ausalt välja ,et plaani pole. Oot tegelikult on..juba praegu olen otsusele jõudnud ,et plaan A on kohe kindlasti mitte katkestada ja kui hästi läheb ning mingigi vorm(peale saiavormi) olemas siis üritan vähemalt esimese poole 1:30ga.
Aga tegelikult optimistlikumalt vaadates siis aega ju veel on:)

Asi kisub paremuse poole.

Niih jaanuari lõpuks sain siis ikka 2 jooksutrenni veel kirja.Pausi tuli siis lõpuks 12 päeva. Õnneks on veel piisavalt aega 17.aprillini. Jõuab ehk mingisugusegi jooksuvormi koguda. Täna mõtlesin ,et lähen teen pisikese suusaotsa ka ,aga see mõtteks jäigi sest suusasaabast küll jalas ei kannata hoida veel. Jooks on ka niikaua tore kui on sile maa ja jalg läheb otse asendis vastu maapinda.Nii kui kusagil konarusel jalg viltu on ja katkine koht vastu tossu äärt lööb silme eest sähvatuse läbi:D Praegusel hetkel on siis planeeritud tegevustest määramatuks ajaks edasi lükatud suusatamine, ujumine, lumes sumpamine..lihtsam on vist õelda ,et ainult jõusaalis saab normaalselt käia ja nüüd siis joosta ka enam vähem rahuldavalt.

Järelmõjud

Tundub ,et xdream pani sellenädalasele treeningplaanile põntsu.Ehk reedest saan miskit liigutama ka hakata. Täna veel jalad kergelt paistes ja ravimögin vasaku jala ärahõõrutud koha peal.Eile oli ikka nii vilets talviste jalanõudega käia ,et tänaseks otsisin välja suvised lahtise kannaga sussid..teine asi oli kohe:D Aga jah tõenäoliselt jätan isegi reedese ujumise ära. Kindlasti kannatab jõusaali teha ja peab mingi päev suusasaabast proovima, äkki on seda ka võimalik kasutada.

Winter Xdream 2011

Talvise xdreami järgi võib juba suht täpselt ilma ennustama hakata.Pakkusin juba mitu nädalat tagasi ,et pakane paugub 16ndal jaanuaril.Õnneks  stardihetkeks oli kraadid enamvähem normaalseks ajanud.Ei kordunud päris Haanja,Pannjärve ja Jõulumäe külmaralli.Tegelikult oli mul selleks päevaks plaanitud 125 minutiline jooksuots ,aga no selle võis ju vahetada 6 tunnise lumes sumpamisega.Peaasi ,et mõnusa pika koormuse kätte saaks.Nagu ikka talvine variant meie tiimil - ei abivahenditele.Siis ka sel aastal taaskord jalgsi .Plaan oli meil kõigepealt kaardi alumine osa vastupäeva ära noppida ja siis vaadata edasi üles poole.Esimeste punktidega läks mul pikalt aega ,et end kaardile ära sobitada...mitte ei tahtnud aru saada mis toimub:)Õnneks edasine oli juba lihtsam kus suusaradasid polnud.Tuli vaid end enam vähem õigesse suunda sättida ja edasi viis loha otse punkti. Isegi kui mõnes kohas mõtlesid ,et võiks pisut teisiti minna ,siis ega ei kippunud küll jäljest välja ronima.las see lõbu jääb esimestele tiimidele:D Enda lõbusaim koht oli rajal punkti 46 minnes tartu maratoni rajal kus näitas silt 1,5 km matu tp'ni kui lõi korralik plokk vasakusse tagareide. Mõnus see just polnud.Kolm ja pool tundi oli selja taga,kaks ja pool ees ootamas. Juua mul polnud,näksimine jäi ka kogemata autosse seljakotti(vähemalt kindlas kohas).Õnneks hullemaks ei läinud... ohu märki andis ka mõnel hetkel parema jala sama koht,kuid siledal maal kannatas joosta küll.Punkt nr 42 oli ka akhtlaselt tuttav,nagu oleks juba suvel kord sellest seinast üles roninud.Nüüd oli allatulek ainult lõbusam.(Seda lumel laskumise varianti sai ju norras harjutatud)Edasine oli minu jaoks ainult unistamine soojast saunast ja supist.Mingi hetk veel plaanisime ,et käime üleval kaardi tipus ära ja vaatame lisaülesande ära ,aga ajanappuse tõttu keerasime punktist nr 34 alla võistluskeskuse poole ja isegi vahepeal ei teinud kuhugi sissepõikeid(kuigi tõenäoliselt 1 punkti oleks jõudnud veel ära võtta)Lõpp oli muidugi karm.Mitte seepärast ,et enam jõudnud poleks ,aga tossud külmusid jalga ära.Tallad olid jäigad nagu puunotid ja küljed jääs.Isegi kerge jooksmine ei suutnud enam jalgu üles sulatada.
Õnneks ei jäänud siiski lõplikult ilma lisaülesandest see tuli peale sauna kui oli tahtmist end pesta siis seda sai teha kägarkõnnis kraani all.Millegi pärast 4 kõrgemal asetsevat veejuga ei tahtnud vett väljutada.ja mu ligi 2 tundi unistatud soe supp oli ka tegelikult leige eelviimane kulbitäis ühest potist:D Ja mis kõige hullem ...keegi oli viimasedki saiakesed ka nahka pistnud...hea ,et klaasitäie(ok tegelikult 2) morssi veel sai.
Minu nägemus AAA Teami esinemisest - selle koosseisuga parim talvine xdreami läbimine.Ei ole näitaja ei koht lõpuprotokollis ,ega see ,et seekord jäid osa punkte võtmata.Minu meelest on pigem see oluline ,et tegelikult suutsime peaaegu lõpuni joostavatel lõikudel(meie tiimi puhul siis sirged ja allamäge teed ja suusarajad) ka joosta. Eelmisel 2 talvisel üritusel on lõpp ikka väga vaevaline olnud.Nii ,et õnnitlused seltsimehed..areng on silmaga nähtav:)
Nii ja siis minu nägemus enda esinemisest:D Kui ikka 6 tunnisele võsaseiklusele süüa ega juua kaasa ei võta siis oled ise loll :D Sealt ka need krambid(6 tunni jooksul tarbisin 1 plastiktopsiku jooki torni juures ja 2 peotäit kollast lund)Väheks jäi:). Ütleme nii ,et koormuse mõttes sain mis tahtsin.Teisest küljest jalgade mõttes...no väga ei tahtnud külgedelt ära höörutuid ja praegusel hetkel paistes jalgu.Väike varvas otsustas juba päev enne üritust uuesti üles paistetada...kahtlustan ,et vist ikka mingi mikromõra sees.
Täna käisin veel ka kergel tunnisel liuvälja sörgil.jalad olid ikka päris pakud all küll.Homme vist annan teistele puhkust ja tervenemisaega.
Ja lõpuks kel huvi see leiab selle ürituse kohta infot siit