Niisiis maratonijärgselt hooajale punkti pannes mõtlesin ,et pole rohkemat puhkust ära teeninud kui ühe nädala.Eelmine pühapäev tegin siis 3 tunnise matkaringikese ümbruskonnas (21,5km)Päris mõnus oli.Koju jõudes sai New Yorki maratoni teine pool ära vaadatud. Usun et kui Geoffrei oleks kusagil euroopas jooksnud siis oleks tema käes praegu ka ametlik maailmarekord.See mees on loom! :) Väga huvitav saab olema Keenia koondise olümpiakohtade jagamine. Praeguse hetkega hooaja edetabeli esimesed 20 meest on Keeniast. 21ne siis brasiillane dos Santos. Minu valik nende koondisele oleks kahekordne maailmameister Kirui, maailma kiireim mees Geoffrei Mutai ja maailmarekordiomanik Patrick Macau. Aga kes jääks välja? See õnnetu mees kes Frankfurtis jäi 4 seki kaugusele rekordist, üks stabiilsemaid keenialasi viimaste aastate jookusl- Emmanuel Mutai (world marathon majori arvestuse võitja). Igatahes otsus tuleb neil teha ja see saab olema ikka vääga raske.Ok tagasi enda juurde siis. Teisipäeval olin siis esimesel maratonijärgsel jooksuotsal.. 45 minutit.Tunne oli sama mis kevadel peale maratoni,et jalgades nagu jõudu ja värskust on ,aga väsimus on mujal sees. Kerge jooks ajas pulsi ikka korralikult üles. Ja siis algas teine sunniviisiline trennivaba nädal.Hommikul ärgates oli ikka jube sitt tunne, aga peale ülevaltpoolt tühjendamist tundisn end normaalselt ja läksin tööle. Seal ma muidugi kaua ei suutnud olla.1,5 tundi ja kodus tagasi ma olingi. Päev läbi olin siis horisontaalasendis teki all.Kõik kohad valutasid nagu peksa oleks saanud.Temperatuuriks oli 38.Hommikuks oli aga ime juhtunud. Palavikust polnud haisugi, enesetunne tibens ja tagasi tööl ma olingi. Ainuke oletus mul selle kohta, et miskit kahtlast sisse olin söönud.
Vähemalt need kes soovitasid mul ühe nädala asemel kaks taastumiseks võtta said oma tahtmise.Kaks nädalat tulebki.Uuele katsele jooksmiseks siis kas esmaspäev või teisipäev.
Natuke vutist ka. Kes peale eilset veel igasugust huvi jalgpallist kaotanud pole. Tundub ,et jäi üks uurimustöö tegemata meie koondise asjapulkadel.Kui vaadata statistikat, siis tundub nagu tal oleks kombeks mängudes ohtralt kaarte jagada. Aga telekast vaadates Kalkuni ulgumine oli küll kohati päris halenaljakas.Eriti see kui meeskond on 3:0 ees, siis nagu ei ole enam sünnis penaltit anda...isegi kui kohtunik ka näeb viga :D Üllatav oli ka aplaus mille sai Lindpere platsile joostes(vähemalt mulle tundus ,et aplaus ei olnud lahkunud Vungile) Üllatav just seepärast ,et tegelikult kui palju negatiivset vastukaja läbi käis varem ta koondises mittemängimise pärast. Aga nagu targad mehed ütlesid ,et me pole nii suur riik, et saame väga emotsiooni ajel valida keda võtta ja keda mitte koondisesse.Nii ,et paar väikest vangerdust meeskonnas, siis Iirimaal 4:0 ja penalteid lööma :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar