3000 meetrit staadionil.

Kõigepealt mainiksin ära, et Kohila staadionil on ühes nurgas 6 meetrine küngas :D Vähemalt nii väidab mu kell. Teiseks...teist aastat järjest suudab kell mingi hetk mõõtevea sisse ajada. Nii, et jooksin kella andmetel 3,09km. Jutt käib siis Kohila pikamaajooksusarja esimesest etapist..3000 meetrit.Seadsin eesmärgiks läbida kilomeetreid ca 3:30ga. Ei õnnestunud veel. Väsimus tuli peale ja lõpp vajus päris ära. Tulemuste tabelis oleva 10:46,0 aja seaksin ma päris tõsiselt kahtluse alla. Ma olin küll aeglane, aga mitte nii aeglane.Enda kella andmetest käib läbi aeg 10:44,93 ja olen suht kindel ,et finishis läks mul minimaalselt sekund, et üles leida nupp kuidas kell kinni käib. Nii, et tundub, et stopperi taga tukuti ;) Ok ei virise...hetkel ei ole veel tähtis aegade taga ajamine, olulisem oli treeningrutiinist ja kiirusest korrakski välja tulla ja see õnnestus. kahjuks järgmise nädala 2000 meetri jooksule ei jõua (tore oleks muidugi eelmise aastaga võrrelda) aga 5000 meetris peaks kohal olema. Kui võtta nüüd 3 km tulemus ja mõelda, et longiksin viimased 2 km 4 minutiga veel ära siis ma suudaksin 2 sekundiga oma 5 kilomeetri rekordi purustada. Ootan huviga :)

Seitsmes Viljandi järvejooks

Polegi teist sellist jooksu kus oleksin rohkem kordi osalenud. Midagi selles jooksus on mis ajab ikka ja jälle esimesel mail Viljandisse,et tõmmata selga jooksuriietus ja jalga papud ning astuma stardijoonele koos tuhandete kaaskannatajatega.Esimest korda osalesin 2006 aastal.Tol aastal toimus esikoha duell Loskutovi ja Kirwa vahel, neist esimene oli ka sel aastal rajal, aga mitte enam võitluses esikoha eest.Vahele jäi mul ainult 2009 aasta kus olin vahetult enne jooksnud oma senini püsiva maratoni rekordi ja peale seda veel läbinud xdreami etapi ning esimesel mail otsustasin puhata.
Aga nüüd lähiajaloost välja ja selleaastase jooksu juurde.Huvitav on see, et kui igaaastase esimese jooksu eel on kerge ärevus ja teadmatus oma jookuvormi suhtes ja pisut pelgangi seda esimest võistlust siis sel aastal oli teisiti. Pigem ootasin seda.Juba aprilli alguses kui oli esialgne plaan minna Haapsallu 10k jooksma valdas sama tunne.Seadsin eesmärgi olla kiirem eelmise aasta ajast.Ja teadsin ka, et olen sellest kiirem.Küsimus ainult kui palju?
Ilm oli fantastiline...kerge tuul oli, aga praktiliselt pilvitu taevas ja soe päike andsid oma panuse. Nii, et lühikeses starti oodates oli mõnus soe olla.Stardi järgselt eelmise aasta viga ei korranud ja lõikasin kohe murule, et kõige otsemat teed mööda asfaltkattele saada.Huntaugu tõus tuli ka suht mõnusalt kuigi peale seda oli vaja mõni hetk taastumiseks.Esimese 3 kilomeetriga olin 2012 aasta graafikust ees ca 30 sekundiga.Ja enamus tuli stardi ja mäekilomeetriga. Siledat asfaldi suutsin eelmine aasta sama tempoga läbida(kuigi mäletan ,et aasta varem oli lõigul 3-4 kilomeeter korralik tagantuul).Üleval mäeotsas suutsin enda jaoks ühe ohtliku momendi ka tekitada kui astusin sissetallatud vao servapeale ja jalg huvitavas asendis ära käis,aga õnneks ei väänanud jalga jooksukõlbmatuks.Mudalõigud ja järve teise külje suutsin läbida kilomeetreid ca 10 sekundit eelmisest aastast kiiremini.5,5 km peal mäletan, et läks Ain-Alar mööda(viimase 6 km'ga jooksis ta mul üle 2 minuti eest ära)Viimased kaks kilomeetrit olid mulle aga tõsine piin. Jalad olid täiesti pehmed all ja eelviimane kilomeeter oli ka vastutuult.Viimasel kilomeetril üritasin ükskõik kelle sabas püsida, aga kõik tundusid eest ära libisevat...Viimasel kahel kilomeetril maksin siis end varem rihmaks tõmbamise hinda, kaotasin eelmise aasta viimase 2 kilomeetri ajale 22 sekundit. Lõpuaeg siis 48:14. See siis 59 sekundit parem kui aasta varem. Kui ma sedasi edasi jätkan, et iga aastaga minut siis 12 aasta pärast hakkan esikohta jahtima ;)Väike viide tulemuste lehele ka.
Uute korraldajate kohta ütleks, et well done! Lõpuks on Viljandi medal saba taha saanud :D