Polegi teist sellist jooksu kus oleksin rohkem kordi osalenud. Midagi selles jooksus on mis ajab ikka ja jälle esimesel mail Viljandisse,et tõmmata selga jooksuriietus ja jalga papud ning astuma stardijoonele koos tuhandete kaaskannatajatega.Esimest korda osalesin 2006 aastal.Tol aastal toimus esikoha duell Loskutovi ja Kirwa vahel, neist esimene oli ka sel aastal rajal, aga mitte enam võitluses esikoha eest.Vahele jäi mul ainult 2009 aasta kus olin vahetult enne jooksnud oma senini püsiva maratoni rekordi ja peale seda veel läbinud xdreami etapi ning esimesel mail otsustasin puhata.
Aga nüüd lähiajaloost välja ja selleaastase jooksu juurde.Huvitav on see, et kui igaaastase esimese jooksu eel on kerge ärevus ja teadmatus oma jookuvormi suhtes ja pisut pelgangi seda esimest võistlust siis sel aastal oli teisiti. Pigem ootasin seda.Juba aprilli alguses kui oli esialgne plaan minna Haapsallu 10k jooksma valdas sama tunne.Seadsin eesmärgi olla kiirem eelmise aasta ajast.Ja teadsin ka, et olen sellest kiirem.Küsimus ainult kui palju?
Ilm oli fantastiline...kerge tuul oli, aga praktiliselt pilvitu taevas ja soe päike andsid oma panuse. Nii, et lühikeses starti oodates oli mõnus soe olla.Stardi järgselt eelmise aasta viga ei korranud ja lõikasin kohe murule, et kõige otsemat teed mööda asfaltkattele saada.Huntaugu tõus tuli ka suht mõnusalt kuigi peale seda oli vaja mõni hetk taastumiseks.Esimese 3 kilomeetriga olin 2012 aasta graafikust ees ca 30 sekundiga.Ja enamus tuli stardi ja mäekilomeetriga. Siledat asfaldi suutsin eelmine aasta sama tempoga läbida(kuigi mäletan ,et aasta varem oli lõigul 3-4 kilomeeter korralik tagantuul).Üleval mäeotsas suutsin enda jaoks ühe ohtliku momendi ka tekitada kui astusin sissetallatud vao servapeale ja jalg huvitavas asendis ära käis,aga õnneks ei väänanud jalga jooksukõlbmatuks.Mudalõigud ja järve teise külje suutsin läbida kilomeetreid ca 10 sekundit eelmisest aastast kiiremini.5,5 km peal mäletan, et läks Ain-Alar mööda(viimase 6 km'ga jooksis ta mul üle 2 minuti eest ära)Viimased kaks kilomeetrit olid mulle aga tõsine piin. Jalad olid täiesti pehmed all ja eelviimane kilomeeter oli ka vastutuult.Viimasel kilomeetril üritasin ükskõik kelle sabas püsida, aga kõik tundusid eest ära libisevat...Viimasel kahel kilomeetril maksin siis end varem rihmaks tõmbamise hinda, kaotasin eelmise aasta viimase 2 kilomeetri ajale 22 sekundit. Lõpuaeg siis 48:14. See siis 59 sekundit parem kui aasta varem. Kui ma sedasi edasi jätkan, et iga aastaga minut siis 12 aasta pärast hakkan esikohta jahtima ;)Väike viide tulemuste lehele ka.
Uute korraldajate kohta ütleks, et well done! Lõpuks on Viljandi medal saba taha saanud :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar