laupäev, 24. mai 2014

Hundi jälgedel

Peale pooleteist aastast vaheaega sai taas mindud otsima libahundi jälgi. Seekordne üritus toimus Naissaarel.Viimane nädal enne starti ei olnud mulle just lihtsamate killast.Emadepäeval oli üleval kerge palavik ja mingisugune kõhuviirus möllas kesknädalani välja.Mingi hetk käisid ka peast läbi mõtted, et jätaks minemata,aga samas seiklusisu ja seni Naissaar mulle kui uus koht ei lasknud nii lihtsalt ka loobuda.
Pühapäeva varahommikune ilm oli perfektne. Piisavalt soe,et minna lühikese varrukaga pluusiga ja saar võttis meid vastu tuulevaikuse ja peegelsileda merega.Seekordne libahunt oli rajaplaneerimise suhtes eelmistest erinev.Planeerimiseks tundi ei saanud enne starti,vaid see läks võistlusaja arvestusse juba. Kui meenutada eelmisi kordi kui Rannoga ligi tund sai mõelda kuidas parim oleks, siis tundus paraja väljakutsena :)
Tagantjärgi kodus tark olles tuleb ikka häid mõtteid ja mõistad, et taaskord sai rajavalikuga puusse pandud. Saare põhjapoolsele osale suund oli õige idee, aga oleks pidanud rannikuäärt mööda põhja liikuma, mitte läände alguses. Lõpus jäi ju piisavalt varuaega, aga polnud enam punkte läheduses mida noppida. Pisut jäljeotsimisest ka. Tore saar on...rajal igav väga ei hakanud. Parim koht oli muidugi see kui suutsime Gaspariga marko ära kaotada ja libahundi jälje asemel otsisime Marko jälgi. Juhtus see punkti 84 kiviladude juures, kus tuli leida kivihunnikute vahele paigutatud 5 lisapunkti. Viimase punkti leidnuna suundusime oma arust alguspunkti poole tagasi aegajalt Markot hõikudes.Ainult kummaline oli see ,et täiesti vaikses metsas me ei kuulnud vastust :) Lõppes kõik hästi...sellesmõttes, et saime oma pundi kokku. 2,5 tunni möödudes hakkasin tundma metsas maha langenud puudest üle astudes tagareites krambialgeid ..head see ei tähendanud. 3.nda tunni järel oli ikka väääga raske ja mõtlesin isegi lisaülesande juures uurida kuidas 3nda liikme katkestamine tulemust mõjutab. Kuidagi sai märkamatult  4. tund täis ja siis uskusin, et selle napilt alla 2 tunni pean kannatades kuidagi vastu. nagu eelpool mainitud siis lõpus jäi meil liiga suur ajavaru. Finishis olime 20 minutit enne kontrollaega. Tõenäoliselt oleks jõudnud ühe punkti veel võtta...
Kokkuvõtteks ütleks ,et Naissaar on äge. Tahaks sinna sel aastal veel tagasi jõuda ilma, et pulss oleks ülevalpool 160 lööki :) Oleksin tahtnud meeskonnale kasulikum olla, aga kahjuks pidin liiga palju hoolitsema selle eest, et kuidagigi liikumises püsiks.Rannole tänud coca eest :) Ilma selleta kotis oleksin rajale jäänud.Aga üldiselt oli fantastiline trennipäev.Tänud kaaslastele :)

Kommentaare ei ole: