Dejavu

Jutt siis seekord libahundi jälje otsimisest.Kevadise selle sarja etapil saadud teine koht pani tõsiselt mõtlema juba suvel maratoniplaane tehes võimalusele minna libahundi sügisetapile kokkuvõttes teist kohta kaitsma. Punktivahed olid piisavalt suured, et mitte unistada esikohast ja ka teisekoha kindlustamine tundus suht reaalne.Saigi siis mingi aeg otsustatud ,et vahetame esialgsesse plaani kuulunud Amsterdami maratoni välja Kölni omaga.Minu puhul oli tegemist üsna suure riskivärgiga, sest 8 maratoni on andnud juba kogemuse selles suhtes,et tean millises seisus võin olla maratonijärgselt. 6 päeva taastumiseks on minu puhul selgelt liiga vähe...aga 6 päeva pärast libahundi stardis me olime.Mainiks veel ära et teisipäeva öösel vastu kolmapäeva väiksel ca 10 km matkal lennujaama oli meil mõlemal nii minul kui Rannol jalgadega probleeme.Reedeks sain mina enda omad mitte valu tegevasse konditsiooni. Vähemalt 3 korda treppe mööda 5ndale korrusele ja alla lipates küll miskit viga ei olnud :) Libahundi hommik läks kiireks...pidin peaaegu sisse magama, söödavat mul polnud, lootsin Ranno varude peale :) Poest haarasin vaid paar batooni.Selle aastased mõlemad etapid on rajaplaneerimisel olnud suht keerukad.Mitte ei taha sobivat valikut leida...seekord erinevalt kevadest liiga palju üle ei mõelnud ja aega ümberplaneerimisele ei kulutanud.Korraldajatele heidaks ette pisut seekordset stardi andmist. Kusagil jutu keskel poetatud "Nüüd" ei ole piisavalt veenev ja konkreetne stardikäsklus.Kui finishis iga ettenähtud aja ületatud minuti eest saab ühe miinuspunkti siis tahaks ikkagi teada täpset aega millal kell käima lükata.Päris üksikasjalikult ei hakka seda 6 tunnist seiklust läbi kammima ,aga toon ära mõned meeldejäävamad hetked. Esimene ujumine tuli üllatavalt vara Pääsküla jõe äärse punkti nr52 ära võtmisel otsustasime ,et on vara ujuma minna ja läheme ringiga sillast. see oli vale otsus ja ajakaotus sest teiselpool jõge kahlasime rinnuni olevast kraavist läbi.Punkti nr35 juures (vähem kui tund stardist) panin valuvaigisti sisse sest põlvevalu hakkas kergelt endast märku andma.Pääsküla raba oli minu jaoks täiesti avastamata maa. Päris lahe oli..mulle meeldis see esmakordne külastus.Lisaülesannete jaotus oli meil hästi ära jagatud. Kui oli vaja võssa sukelduda siis oli see väljakutse minule ja kui kajakiga kruiisida siis sai ranno seda teha.Aga ütleme ära ,et samal ajal teisel võistkonna liikmel polnud sugugi lõbus sest seismine oli vägagi külm tegevus märjas sügises. Mäletan, et mingi hetk rajal mõtlesin ,et tore oleks kui kannataks vähemalt 3 tundi joostes ära siis järgmine siht oli 4 tundi. tegin ka vahepeal märkuse Rannole ,et linna orienteerumine on raske.  Pole erilist puhkemomenti võtta jalutamise näol nagu seda oli mingi hetk jägala soodes ja võpsikutes.Rulluisk oli minu jaoks seekord väga raske. Põlv ei lubanud väga korralikku uisuliigutust teha. Mis puudutab lendava taldriku lennutamis oskustesse siis Rannole ütleksin, et kas ma mitte Jõulumäe laagri ajal ei maininud ,et mõnikord võiks laagri kavasse ühe väikse diskgolfi mängu ka võtta. Nüüd oleks see ehk marjaks ära kulunud.Muidugi omaette tase on kaugelt eemalt kohtunikule pihta saada, aga lähedalt ketast korvi ei saa :D

Viimased 1,5 tundi minu jaoks on väga ähmased. Astangu tunnelis kolistamisel suutsin veel natukene end kiiremini liigutada,aga Harku rabasse jõudmisel hakkas juhe kokku jooksma mõlemal vist. Ma vähemalt ei näinud päkapikke ja olematuid punkte metsas kus neid polnud :D Päris viimasest lõpust ütleksin seda, et kuidas see Taaraka väljend oli? " Imesin end silmamunade peal finishini" ...Vahetult enne finishit Ranno veel sundis mind vägisi elektrirongi ette ka hüppama :D Sellele vaatama ta jäime 46 sekki finishisse hiljaks.Kodus vaatasin ,et see viimane raske kilomeeter sai kruiisitud 4:48ga.Rohkemaks sel hetkel enam võimu ei olnud. Minu kell andis läbitud distantsiks 51,65 km. Millest siis ca 4 olid uisku. Kahe etapi kokkuvõttes suutsime oma teise koha säilitada. sel etapil olime viiendad,kuid punktivahed pole suured.Ranno suutlikuses ma ei kahelnud, aga olen üllatunud pisut endas. Väga ei uskunud, et suudan 6 päeva peale maratoni 6 tunnise rogaini läbida ja seda enamusajast joostes.Sisuliselt oli meil käimispausikesi väga vähe...ainult tõesti kohtades kus jooksmine oleks liialt riskantne olnud.Tore oli muidugi ka see, et kuigi jalad olid vääääga paksud all siis krambiprobleem mind ei kummitanud ,ainult lõpu eel ühes kraavis hetkeks andis märku. Kuigi Rannole jäi miskit sellel etapil sisse kipitama...mõned võimalikud lisapunktid siis usun, et tegime täiesti korralikud 6 tundi (arvestades me tolle hetke seisundit) Viimase etapi tulemused ja selle aastane koondarvestus
Nüüdseks võin õelda, et jooksupausi pean miinimum vähemalt 2 nädalat. see sõltub põlve seisukorrast. Eile ja täna on päris hull olnud.Trepist üles ei saa, Alla veel hüppab ühel jalal.

Jägala jõe ümbrusest libahundi jälge otsimas

Alustaks siis sellest, et sellel üritusel osalemine sel aastal oli juba üsna varakult mu sooviks. Tunnistan ka seda ,et kuigi Ranno oli mu selle mõtte peale pisut üllatunud siis mingi hetk uskusin, et suudame esimesele reale lõpptulemustes tulla. Millest selline uskumus? Eks ikka eelmise aasta kevadetapp Tuksil. Ma tean mis seisundis ma tookord selle kuus tundi läbisin, lisaks peale võistlust natuke kaarti uurides oli väike kahetsus tookord hinges ,et esikohast jäi tegelikult vääääga natukene puudu. Ja nüüd tervete jalgadega...täis tahtmist..miks mitte loota esikohta?
Ok nüüd siis ka selle aastasest üritusest. Mõlemal oli pikk õhtu seljataga...ei tea kaua Ranno hokit vaatas, igatahes mina jõudsin koju alles kell 2. Hommiku jõudsin kiiruga pudru sisse lahmida, lisaks ka asjad pakkida ja oligi minek Jägala jõe suunas. Mäletan, et Ranno millalgi avaldas arvamust ,et tundi teekonna planeerimiseks vaja pole...ütleme nii, et tegelikult jäime päris ajahätta...riideid vahetades..samal ajal kaarti uurides ja mõni mees kreemitades jõudis stardihetk päris kiiresti kätte. Algusjutt jäigi kuulmata...lisaks polnud aega isegi maast oma numbriga kaarti otsida. Kiirelt korraldaja käest stardikaart ja siis metsa punuma. Stardiülesanne oli neljast punktist leida tähed ja sellega siis stardi juures leida sobiv sõna...polnud probleeme KOER tuli päris kergelt. Enne starti sai läbi räägitud ,et algus võtame kergelt..ei pinguta üle. Meie kerge oli see, et esimesel normaalselt joostaval teel oli tempo 5 min/km juures :) Võiks õelda, et suurim probleem punkti leidmisel oligi kohe alguses kui kuidagi ei suutnud väikest lagedat üles leida. Esimene lisaülesanne meile oli kanuuga ilma aerudeta punkti võtmine jõe keskelt. Lihtne ma sikutasin end jõuga punktini ja Ranno siis nöörist kanuu tagasi kaldasse. kaldale hüpates olid mul tasakaalu häired ja samm tagasi kohe jõkke...saigi kohe kiirelt jalad märjaks ära..polnud vaja rohkem põdeda.Ütleme  nii ,et edasised punktid tulid suht lihtsalt kätte. Järgmine tõsisem jalgade märgamine minul oli Peterburi maantee aluses ökotunnelis. Põlvini vesi ja lõpuks oli ikka jalgadel päris külm. Peterburi maanteest põhjapoolne kaardiosa oli meile sobiv männimetsa alune, kus polnud probleeme ka ilma teeta liikumine. teine lisaülesanne oli palgi vedamine siksakitades lintide vahelt üles ja siis otse alla. Jälle lihtsad 8 punkti. See oli piirkond kus meil tihti ka vedas lihtsalt otse punkti joostes...ei pidanudki palju otsima. Aga otseloomulikult oli üks kohustuslik punkt paigutatud ka Jägala joa alla. Ja sealt siis algas tagasitee maanteest lõunapoolsele alale.Esimene lisaülesanne sealpool oli sullemulle saega klotsi saagimine..sellele mast ja puri külge ja ujutama seda natuke maad. Ühemehe käsisaega oleks selle tüki kiiremini ära saaginud..ei oska ju seda kahemehe saevärki. Kohe peale seda punkti oli järgmine suurepunktiline ülesanne...üks mees pidi kummilohviga üle jõe aerutama abiks aerud(pigem võiks neid pinksireketiteks nimetada) ja võistkonnakaaslane tagasi. Mina sain seal kanni märjaks. Rannol oli liialt palav ja kastis alumise poole täielikult ära. Järgmine tagumise kauge nurga punkt oli riskeerimine aega jõudmisega. tahtsime ju veel kaks lisaülesannet võtta ja polnud kindlad kaua need aega võivad võtta. Pisut keeruliseks see punkt osutus, aga kuna ma viitsisin ka lõpuks kaardile natuke vaadata ja oma arvamuse sekka õelda, siis sai piisava kiirusega selle punktigi kätte. Siit alates olime võistlusega seal punktis kus ei otsinud enam kuiva kraaviületust vaid ikka otse läbi kahlasime.Õnneks olid tulemas pikad maateejooksu lõigud mida me olime nädal varem Jägala jõe kandis harjutanud(küll totaalselt vales kohas:)) Tore oli muidugi see ,et võistluse 6ndal tunnil suutsime näidata aegu 5minuti ja alla selle kilomeetri kohta. Punkt 5 kordne maja korter 26 vannitoas Jägala sõjaväelinnakus...hea, et Ranno arvutamisoskus alt ei vedanud...sellises seisus ma ei olnud enam suuteline selliseid ülesandeid lahendama.Meenus kunagine xdream võrus kus oli paljudel väsinuna raskusi lihtsal arvutamisel. Aga meil läks seekord kergelt. teine trepikoda, neljas korrus ja sealt tuli otsida. Jäi veel 2 punkti ja mõlemad lisaülesanded. Esimeses tuli õllekaste endale alla pannes ronida lae tala juurde ja sealt punkt võtta...teine mees oli julgestamas nööriga. teise kasti juures kukkus kell käe pealt ära( rihma kinnitus oli lahti tulnud).Kokku sai vist endale 9 kasti umbes alla laotud. Ja viimane ülesanne oli kaveikus roomamine ja 5 punkti leidmine. kergelt krampi kiskuvate jalgadega pole see just maailma meeldivaim tegevus,aga ajanappus sundis seda suht kiiresti tegema. Ja sealt edasi oli vaid finishisse joosta. Jäi aega ülegi paari minuti jagu..nagu eelmine aastagi. Kokkuvõttes siis saime kevadetapil teise koha. Pettunud? Ei üldsegi mitte. Esimesed olid ikka selgelt eest ära ja kolmandatega oli ka meil selge vahe olemas. Pettumus oleks olnud mõne punktilise vahe juures. Tulemused

Meie teekonna pikkuseks 6 tunni juures minu kella andmetel oli 43,77 km. Head meelt tegi see,et tegelikult suutsime joosta ikkagi peaaegu terve selle aja vältel. jalutamiseks olid ainult väga hullud sood ja risustunud metsaalused.Kus vähegi joosta kannatas seal seda ka tegime. Sügisene etapp jääb meil vist auhinna järgi minemata..kuna hetke seisuga on samal nädalavahetusel vaja meil maraton joosta. Aga mine sa tea..äkki Ranno hakkab nüüd Kölni jooksu vastu huvi üles näitama :)