Maratoni valikuks osutus siis seekord Köln. Juba mitu aastat on see olnud mu huviorbiidis ja nüüd on see siis joostud. Mingi hetk oli väike lootus,et lõpuks õnnestub kogu 4ne seltskond koos ühele maratonile saada, aga Tõnu vigastuspaus tõmbas sellele kriipsu peale. Aga koosseisus mina, Ranno ja Urmas oli see sellegipoolest esimene kord.
Kölni jõudsime reedel ja kohe hüppasime ka messilt läbi ja korjasime numbrid ära. Muidugi järgmine päev sai veel korra pasta partyl käidud.Nende kahe päevaga sai selgeks, et pühapäev tõotab tulla ka ühes suunas jõeääres päris tuuline.Nii ka oli.
Maratonile minnes olin seadnud vaid ühe miinimumeesmärgi...olla kiirem eelmise sügise Frankfurti 3:24st. Mul polnud õrna aimugi mis tempoga olen suuteline jooksma. sai õhtul siis veel väljamõeldud/arvutatud. Et algus üritan 4:30 km'le minna ja kui ei jõua siis lasen 4:37 peale. Nii ,et 3:15 aja peale ja jätsin siis ära kukkumis ruumi eesmärgi täitmiseks :)Starti minek läks meil pisut kiireks,aga isegi ca 10 minutiline viivituspaus oli tegelikult liiast.Stardipositsioon oli igati ok. Polnud vaja väga peale starti kellegagi koha pärast kakelda.Seekord aitas mõnusa stardieelse feelingu luua Black eyed peas'i lugu. Esimesed kilomeetrid tulid tempoga umbes 4:20. Suht mõnus olek oli ja otsus oli, et mis seal ikka...lähme siis kerge riski peale välja. 6.ndal km kui rada jõeääres vastutuule 9le kilomeetrile pööras sõbrunesin ühe sakslasega :) Kurtis oma väsimust, oli 2 nädalat tagasi Berliinis jooksnud ja 2 nädala pärast läheb Franfurti jooksma. Kiitsin ta tugevust ja ütlesin ,et ma suudan vaid 1-2 maratoni aastas joosta :) Poolmaratonini suutsin km aegu hoida 4:20 juures. Esimene pool tuli 1:32:04ga. Ootasin ärakukkumist, aga veel oli selleni aega 26nda kilomeetri juures hakkas tempo kergelt vaibuma. 30nda kilomeetri juures tundisn esimest korda tõsiselt ähvardavat krambiohtu.30 km vaheaeg oli 2:12:28.See on 4 minutit kiirem kui Tõrvast-Valka joostes. Igatahes sealt kukkus tempo kolinal allapoole.Ma ei hakka seda valu ja vaeva pikalt välja kirjutama. Viimase 12 km keskmise tempo saab vajadusel ise välja arvutada.Kohati oli igatahes tunne ,et ise nagu tahaks ja jõuaks, aga jalad on kellegi teise omad. Viimane tore koht oli veel sillatõus vähem kui km enne lõppu. Siis pandi hetkeks konkreetselt pidurid mõlema jala reitele peale. Õnneks allamäge veeresin ikka lõpuni välja :) Aeg 3:13:31.
Ma olen rahul :) Isegi väga rahul. Nii ajaga kui ka rajaga. See maraton andis järjekordselt aimu miks ma veel Eestis ei taha joosta. Meil on küll kerge maratonivaimustus jooksjate poole pealt peal, aga kas kunagi jõuab siia ka see aeg kui ühel pühapäeva hommikul minnakse perega raja äärde kaasa elama neile tuhandetele, kes sel päeval selle pika jooksutee on jalge alla võtnud? Ütlen kokkuvõtteks, et kes otsib järgmiseks sügiseks maratoni kus joosta siis Kölni soovitan minna küll.
8 kommentaari:
Tubli aeg!
Jooksin Berliinis ja 30km vaheaeg oli mul täpselt sama mis sinul.
ja üle ilma kuulsaks saime ka :-)
ERR spordiuudis:
Ranno Erala sai hakkama Eesti hooaja maratoni edetabelit silmas pidades tähelepanuväärse saavutusega, joostes 14. oktoobril Saksamaal Kölni maratoni ajaga 2:33.07.
Tegemist on tänavuse hooaja neljanda tulemusega, mis andis Eralale maratonil 22. koha. Mehe isiklik rekord on 2:30.37, kirjutab Jooksuportaal.
Kölni maratoni võitis keenlane Alfred Kering ajaga 2:07. Maratonil jooksis veel kaks eestlast. Ain Talts sai 276. koha ajaga 3:13.31 ja Urmas Lorvi 1947. koha ajaga 3:55.29.
Urmas
Dopingupatuse ülestunnistus:-):
Ettevalmistus (viimane kuu).
Ausalt õeldes oli tegu esimese maratoniga, kus mingit erilist maratoni tunnet enne maratoni peale ei tulnudki. Algne plaan oli aidata Ainil 3 tunni piiri rünnata, aga see teema langes ära juba kolm nädalat enne maratoni. Ain tunnistas, et pole selleks veel valmis. Seejärel olin sundseisus - kirjas olen, aga mingit plaani pole :-). Trenni sai tehtud läbi jalavalude ja kiiremaid liigutusi seepärast viimane kuu eriti ei julgenudki teha. Põhilised trennid olid aeglased krossid (kilomeetriaegadega ca 4.40-5.10), lühikesed ja pikad (5-6x nädalas). Kahel pikal krossil tegin ka pisut kiiremad lõpud (viis viimast kilomeetrit ca 20 mintsaga), aga eeldatava maratoni kiirusega ei teinud ühtegi trenni. Kiiremate trennide asemel külastasin viimase kuu jooksul jõudsalt jõusaali (mingi 2-3x nädalas). Spinningu ratas, sõudeaparaat ja kerelihased olid põhilise märksõnad. Jõusaalis jalagadele jõudu tegin suht vähe - kord nädalas. Lihas konditsioon lihtsalt enamat ei võimaldanud (või ei julgenud). Samas, ega ma varemgi pole kiirustrenne väga teinud ja armastanud. Ühe testjooksu tegin ka (Paide-Türi), kuid seal mängis ilm vingerpussi - päris tore vastutuul oli - enda seisust seepärast täit ülevaadet ei saanudki (sain ainult veel haigemad jalalihased). Hilja peale jäi see testjooks ka - tavalise kahe nädala asemel vaid üks nädal enne martatoni. Viimase nädalaga võtsin koormused alla, lootuses, et ehk taastuvad ka jalalihased ning lõpuks tekib ka maratonieelne tunne.
Maratoni eel.
Nagu ütlesin - siiski mingit erilist maratoni tunnet ei tekkinudki. Reedel lennukiga kohale, päev läbi kolistasime Kölni linna peal, laupäeva hommik kerge soojendus (50mintsa koos võimlemisega), siis jälle linna peale (messile, pastapartyle, kohalikud vaatamisväärsused jne). Tavalisest energiakokkuhoiust ei olnud juttugi. Süsivesikute tankimise kuuri tegin ka läbi (kolm päeva vähendatud kogused ja viimased kolm päeva süsivesikute tankimine), kuid tunne oli ikkagi nagu läheks mingile kohalikule "külajooksule". Laupäeva õhtul sai koos teistega (semud Ain ja Urmas) plaane arutatud ja siis otsustasin, et lähen 3.45 kildi tempoga minema ja edasi vaatab mis saab. Sisetunne ütles, et aeg 2.38-2.36 peaks kõigi probleemide kiuste ikkagi võimalik olema. Üle 2.40 oleksin kindlalt juba pettunud.
Pühapäeval hommikul viimased süsivesikute manustamised (paar banaani+kaeraküpsised, olude sunnil jäi tavamenüüs olev puder ära), jalgade teipimine, jooksukostüümi valik ning ca 9.50 sisenesimise maratonialale riiete vahetamiseks. Ilm oli selline tavaline Eesti sügis ca 10 kraadi sooja, tuul lõuna kandist mingi 6-7m/s, pilvealune ilm. Vihmast pääsesime, aga ka päikest nagu ei mäleta. Kui tavaliselt teen enne maratoni kerge poole tunnise soojenduse, siis seekord sellest loobusin - külm ja tuul lihtsalt ei kutsunud välja, passisime hoopis hallis ja käisime mõõda peldikuid. Hallist lahkusime alles paarkümmend minutit enne starti. Kuna rahvast oli kole palju, siis oleks peaaegu hiljaks jäänud, aga viimasel hetkel lükati starti õnneks hoopis edasi 15 minutit (muidu ei oleks rulluisutajad eest ära saanud). Trügisin suht ette otsa, et saaks normaalselt minema. Jäi veel veerand tundi külmetada rahva seas.
Väike häda tuli veel peale, aga no enam ei saanud kuhugi minna. Pealegi hakkas väike fiiling sisse tulema - rahva tõmbas käima Black Eyed Peas "I Gotta Feeling"
Maraton.
Kuna soojendus jäi tegemata, mõtlesin alustada esimesel kildil soojendava käiguga (4 mintsa kildile). Aga rahvaga koos minnes, pole see kuigi reaalne idee. Jalad olid nagu olid, adrenaliini laks mõjus ja finalgoli kreem oli probleemsed kohad suht tundetuks teinud. Tegelikult tuli esimene 3.48 kildile. Kuna teadsin, et põhiline vastutuul on kilomeetritel 6-16 pikki jõeäärt, siis tõstsin seejärel tempot, et normaalsesse gruppi saada ja seal sabas jõlkuda. Viis järgmist kilomeetrit tulid - 3.37, 3.37, 3.36, 3.34, 3.30. Selleks ajaks olin saanud ka sobivasse seltskonda ja valmis pööranguks vastutuule otsale. Ausaltõeldes plaanisin sobivas grupis parajalt viilida ja püsida grupi sabas nii kaua kui võimalik. Kuna meie grupi ees liikus üks kahene seltskond (vahe 50m), siis otsustas meie väike grupp selle vahe kiirelt tasa teha, et tuule varju saada (7. kilomeeter 3.30). Püsisin säästureziimil grupi sabas ja ette ei roninud kuni 11 kilomeetrini (3.37, 3.35, 3.28 (tunnel, tuulevarjus), 3.37). 10km vaheaeg oli 35.43. Seejärel hakati meil grupis (5-6 meest) eespool kätega vehkima, et keegi vedama tuleks. Siis ma mõtlesin, ahh see esialgne plaan polnud kuigi hea plaan - enesetunne OK ja ma võin aidata kah. Mõtlesin küll, et see võib hiljem kätte maksta ja võin distantsi edenedes grupist maha jääda. Kuna teised tunduseid liigutuste järgi päris kogenud ja kobedad jooksjad, siis oli kartustel ka alust. Kuid üllatuslikult nii ei läinud. 11. kilomeetrist alates vedasin 90% ajast ja lõpuni ei tulnud minuga koos keegi. Järgmised vastutuule kilomeetrid: 3.34, 3.36, 3.40, 3.41, 3.36 (16. km). 13. kilomeetril võtsin esimese energiakeeli laksu, vett peale ja täiega edasi (vee lonksu võtsin kõigis joogipunktides peale esimese, spordijooke enne viimast joogi punkti seekord ei kasutanud, banaanidest-leibadest-cocadest rääkimata). Kusagil 16. km järel keerasime linnavahele ja tagasi allatuule otsale mööda jõeäärt. Kilomeetrid poolmaratonini: 3.36, 3.32, 3.36, 3.37, 3.36. Pooliku aeg oli 1:15.35.
Pooliku järel keerasime Kölni kesklinna suunas - st pisut tõuse-langusi ja mõnes kohas taas vastutuult. Kilomeetri ajad hakkasid pisut rohkem kõikuma. Eriti taha ei vaadanud, vedasin gruppi ja mingi 22. kilmeetril vähenes grupp 4 liikmeliseks, 26. kilomeetril juba kolme liikmeliseks. Jama oli see, et enam polnud kedagi aitamas vedada. Kohati võttis vastutuul üsna läbi ja andsin teistele teed, et keegi vedama tuleks. Kuid kahjuks polnud enam kedagi väga abiks. Kusagil 24. kilomeetri paiku võtsin teist korda geeli ja peale taas vett. Kilomeetriajad 21-30km: 3.26, 3.34, 3.34, 3.34, 3.37, 3.45 (tuul+tõus+vedamise probleemid), 3.32, 3.31, 3.50 (jälle tõus). 30km vaheaeg oli ametlikult 1:48.18. Enne 30-ndat kilomeetrit võtsin ka viimase geeli laksu oma 100 grammisest geelipakist (õnneks oli varuks kaasas veel üks väiksem ühekordses pakendis olev geel).
Ausaltõeldes olin sinnani jooksnud suhteliselt ükskõikselt, eriti ei mõelnud kas kestab lõpuni, mis tempoga kestab ja kas peakski kestma (nädala aja pärast vaja taas joosta 6h libahundil). Kusagil 37-38 kilomeetril alles hakkasin mõtlema, et tegu ikka maratoniga ja kui juba alustatud, siis tuleb lõpuni pingutada. Ilmselt olid siis raskeimad hetked sellel maratonil. Kuni sinnamaani oli kõik olnud liiga lihtne. Siis tegin ka esimesed kalkulatsioonid, mis see reaalne lõpuaeg võiks olla. Arvasin, et saan ikka mingi 2:32.30 peale, kuid läks teisiti. Kilomeetri ajada 31-35: 3.43, 3.37, 3.41, 3.45, 3.43. 35km vaheaeg 2:06.47. Sealkandis jäime ühe selliga kahekesi. Kuna hakkas väike energiakriis tekkima, siis läks loosi ka viimane geel (SIS shokolaadi variant) Kuna oli suht jahe, siis see eriti alla ei tahtnud minna, käis suus ringi ja alla sain alles veega. Palju ei puudunud, et oleks pärast kohe ka välja tulnud. Kilomeetrid 36-40: 3.39, 3,37, 3.39, 3.45, 3,37.
Kusagil 39. kilomeetril (joogipunkt) jäin üksi ja oli ka suht raske. Aga kuna lõpp juba lähedal, siis tuli ära kannatada. Pealegi suundusime vanalinna kus munakivi teed ja meeletult rahvast. Selline ebaühtlane tee (munakivi) mulle ei sobi, olen pigem selline "rütmijooksja", aga rahva kaasaelamisest oli küll abi. Küll üritati nime karjuda ja eriti hea emotsiooni sain, kui kusagil 40,5 peal sain kätte ühe eest ära kukkuja. Seekord ainsa, suht mõõdumiste vaene jooks oli :-). Seal oli ka korraldajate teadustaja, kes kommenteeris veel, et "estin" möödub "austraalasest". Ratastoole ja rulluisutajaid ma silmas ei pea - neist tmõõdusin päris paljudest. Pealtvaatajaid oli raja ääres ikka kogu distants ulatuses, igasugu trummarid, rokkarid ja diskorid. Kusagil rokkiva rahva hulgas sai isegi näppu visatud :-).
Viimaseks kaheks kilomeetriks olin enesetunde taas normi saanud ja sai päris hoogsalt lõpetatud - 41-42. km: 3.31, 3.27. Koguaeg siis 2.33:07. Koht oli kokkuvõtteks 26. Omavanustest kogunisti teine. Mitte et see väga oluline oleks.
Lõpetamise järel oli küll tunne, et 5K oleks veel kestnud sellise tempoga, aga peale saja meetrist kõndimist, enam küll joosta ei tahtnud. Natuke liipasin veel lõdvestuseks, kuid siis suundusin juba söögimanu. Eriti midagi alla ei läinud, aga sellegipoolest oli lahe üksikute jooksjatega muljetada ja õllet rüübata. Seejärel kiire pesu, massaaz ja venituse pooltund (hallis). Seejärel jõudis tagasi ka Ain (3.13) ja pisut hiljem ka Urmas (3.55).
Kokkuvõtteks.
Kölni maratoni julgen soovitada küll. Rada suht sile, linn ilus, jooksjaid palju, pealtvaatajaid palju, musa palju, saksa korraldus jne. Ilm oli seekord nagu oli, aga muidu pidi Köln Saksama üks soojemaid linnu olema. Seekord me küll ei tuvastanud, et mis mõttes - temperatuuri või inimeste südame mõttes?!
Nii nüüd on kõik südamelt ära räägitud. Palun kergemat karistust :-)
Riku
Ülikõva tulemus!
Raivo, ÄP
Postita kommentaar