Like a rollercoaster ride

Täna varahommikul esimese valgusega seadsin end jookauotsale Viljandi spordikeskuse juurest. Algus oli lihtne Viljandi Linnajooksult tuttavat teed mööda alla järve äärde. Plaan oli teha järvele tiir peale...aga seekord enda jaoks uut rada kasutades, ümber järve looklevat terviserada. Üritasin vaikselt võtta, teadsin ju, et Viljandis pole kerge rada ja 3ndas trennis peale pausi pole mõtet end ära nikastada. Sellegipoolest esimene tõus järve äärest üles võttis kopsu kinni juba. Seda järvejooksu esimest rajaosu olin üks aasta 1sel Mail juba katsetanud ja selles polnud midagi uut.Põnevaks läks ,aga teiselpool järve kui suunaviidad juhatasid tuttavalt rajalõigult eemale. Ja siis hakkas pihta üles, alla, jälle üles ja veelkord alla..siis veel pikem keeruga tõus üles.Kurb on see, et mu optimism maksis kurjalt kätte kui ühel järjekordsel laskumisel hakas põlveprobleem end taas meelde tuletama...oleks pidanud ikkagi siledale maale oma jooksuotsa planeerima. Trenni lõpetasin järve ääres all enne linnajooksu lõputõusu.Sealt jalutasin üles auto juurde ära. Positiivse poolena võib märkida selle, et nüüd ma tean kuidas Viljandlased järvejooksuks tugevaks saavad. Käivad ümber järve terviserada " nautimas" :) Nii, et tegelikult teinekordki möödaminnes võib sinna lippama minna. Mõnus pehme pinnas ikkagi enamuses rajast.