Hommik oli ilus päiksepaisteline ja tundus tuulevaiksem kui eelmised päevad.Tuli teha pisut trammi ja metroosõitu,et siis välja astuda Alte -Donau metroopeatuses. Stardieelsed peldikukülastused kulgesid probleemivabalt kuna õnneks eriti pikkasid järjekordasid ei tekkinud.Ainuke asi mis küsimusi tekitas oli see ,et kui pealmised riided ära anda kas hakkab külm võ ei?Kuna riided tuli autodesse ära anda 45 minutit enne starti. Igaksjuhuks oli kaasas ka kilekeep mis oleks häda korral välja aidanud , aga seda ei läinud siiski vaja.Stardiblokid olid jagatud värvide järgi 2te sõiduritta ja stardimatid oli maha asetatud nii ,et 3 km juures paremal rajal startinud ei teeks suuremat ringi siis olid nende matid pisut eespool. Urmase stardigrupp asus paremas sõidureas ja minu ja Tõnu roheline grupp oli vasakus reas.Viini maratoni osavõtjate arv jäi pisut alla 8 tuhande,aga kuna stardis oli ka 21km ja relay jooksjad siis rahvavähesuse üle kurta ei saanud :) Üllataval kombel stardis seekord mingit värinat sees polnud.Tundus juba maratoni stardis olemine harjumuspärane tegevus:)Esimese stardisignaali järgselt kaugel ees paremas reas vist top atleedid startisid ja ka meie ees olnud stardigrupp sai minema.Edasi aeg kulus aga meie 
seisime veel paigal kuigi ees Doonau sild meie sõidurajal oli täiesti tühi.Näha oli ka,et kõrval rajal olnud kollane Urmase stardigrupp oli ammu liikvel.5 minutit stardist läinud ja ei mingit muutust peale selle ,et meid lasti stardimatile lähemale. Lõpuks peale 8't minutit ootamist kõlas ka meie körvaääres starti kuulutav suruõhupasuna kääksumine.Sai kohe paar kiiret möödumispõiget tehtud ja edasi vabamat "vett"(liikusime ikka sillal nii et tegelikult teed;))otsides silla poole liigutud. Sillale jõudes vaatasin,et jube hõredaks kisub rahvamass. Esimese kilomeetri posti kohal kiire loendus näiutas et olin oma reas esikümne hulgas:D Kuhu jäi piltidel nähtud rahvast täis sild? Muidugi ega kurta ei saa,teine kilomeeter läks lausa lennates.Kõrval rajale pilku heites tuli muie suule ja meenutus Berliini rahvamassis kulgemisest.Teise kilomeetri järel oli koht"minu" sillapoolel paranenud 5ndaks:) Kõrval jooksnud poolmaratoonar tahtis miskit saksakeelset juttu puhuda.Algul järgisin Riku juhiseid ,et ei mingit lobisemist ja energia raiskamist.Aga kui ta teist korda veel miskit küsis siis vastasin talle:"three fiftyfive per km". Pisut kiire oli see..arvestades,et pidin jooksma kuskil 4:10 ringis:)Kuni 3nda kilomeetrini oli suht lõbus joosta sinnamaani kus lõpuks 2 rada ühinesid.Siis hakkas vana hea slaalomjooks pihta:)Kusagil 6nda kilomeetri juures oli minu arvates jooksu raskeim tõusunukk(sama kohta tuli läbida ka 36nda kilomeetri järel)Siit alates rajaprofiili kaardi järgi pidi kuni 20 kilomeetrini olema kergelt ülesmäge pidevalt.Ütleks ,et sellest nn.ülesmäge jooksust eriti aru ei saanud.32 minutilise jooksu järgi silmasin ees tuttavat kuju.
Urmas oli siis nii palju varem startinud ,et sain ta alles 8ndaks kilomeeteriks kätte.Urmas tundus isegi pisut üllatunud olevat nähes mind alles siis möödumas. 10nda kilomeetri juurde oli pandud raja äärde suur ekraan.Sealt möödajoostes sai pisut kiigata liidrite edenemist.Huvitav jooksin liidritega täpselt sama sammu;),et millest see vahe siis?:D Ahjaa startisin ju 8 minutit hiljem;)Kusagil 13 km kilomeetri juures oli vahepeal isegi väga raske hetk. Päike paistis ka nii ,et varjus jooksmine polnud võimalik, esimene tarbitud geelisuutäis ajas hetkeks pisted sisse.Kergendus saabus üsna pea - peale Schönbrunni lossi (16km) keeras rada linna poole tagasi ja majade varju.Minek läks kohe palju lennukamaks. Mõni hetk enne poole maa tähist lõppes ka see 10 km ülemäge minek ära...ja langus oli järsk.Sellest kilomeetrist allamäge tuli võtta mõistuse piires viimast ja ikka hooga alla. Vaheaeg tuligi alla 4 minuti taas:) Poolele maale jõudes näitas kell 1:29:00. Kuigi 2 minutit alla Riku soovitatu...siiski kiirem algus kui Berliinis. Peale poolt distantsi tundusid kilomeetri postid kuidagi nihkes olevat...niivõrd erinevad hakkasid vaheajad olema.Peale 27 km sattusin korraks vastakuti ka 10 km ees olevate musta mandri meestega.Peale 30ndat kilomeetrit tundsin esimest korda oma 3 maratoni jooksul ,et ma suudan veel suht normaalset joosta.Jätkus veel jõudu imetleda eelmise suvise vutifinaali toimumiskoha Ernst -Happeli staadioni välist ilu(sisse polnud aega põigata).34 kilomeetri juures toimus väike plahvatus. Ei olnud terroristid:D Hoopis mingi tekkinud vill varbal läks toreda plaksuga lõhki. Pigem olid sellel positiivsed tagajärjed.Jooksmist ta ei seganud,lihtsalt pisut ergutas see lõhkimineku moment. Läks mööda kilomeeter kui käis teine surakas.Seekord paremas sääremarjas. Parem suss oli niigi juba järjest punasemaks värvumas ja nüüd veel väike krambialge sääres ka. Kiire arvutus peas ,et kui jookseks kõik viimased 7 kilomeetrit vähemalt 5 minutiga ,siis 35 minutit + seni joostud 2:30 annaks ikka veel uue isikliku rekordi. Õnneks asi nii hulluks ei läinud ,et oleks tempo nii madalale langenud.Küll aga ootasin iga järgnevat joogipunkti üha enam.Päike lagipähe paistamas..ühtegi varju pole abistamas. Et pi
sutki erksust saada läks käiku viimane salarelv...messilt saadud mingi magneesiumi tablakas(mida tegelikult tuleks vees lahustada:) Vaatepilt võis tore olla sest see raibe hakkas ju vahutama:D Muidugi hapukas mekk oli abiks küll ..aga lõpuks sülitasin selle marutaudi pastilli välja:) 2 km enne lõppu vaatasin veel kella ,et kaugele 3 tundi jääks...Liiga kiire tempo taha.Nii ,et rahulik kulgemine toimus lõpuni.Tasuks siis selle pingutuse eest uus isiklik rekord tulemusega 3:01:35.
seisime veel paigal kuigi ees Doonau sild meie sõidurajal oli täiesti tühi.Näha oli ka,et kõrval rajal olnud kollane Urmase stardigrupp oli ammu liikvel.5 minutit stardist läinud ja ei mingit muutust peale selle ,et meid lasti stardimatile lähemale. Lõpuks peale 8't minutit ootamist kõlas ka meie körvaääres starti kuulutav suruõhupasuna kääksumine.Sai kohe paar kiiret möödumispõiget tehtud ja edasi vabamat "vett"(liikusime ikka sillal nii et tegelikult teed;))otsides silla poole liigutud. Sillale jõudes vaatasin,et jube hõredaks kisub rahvamass. Esimese kilomeetri posti kohal kiire loendus näiutas et olin oma reas esikümne hulgas:D Kuhu jäi piltidel nähtud rahvast täis sild? Muidugi ega kurta ei saa,teine kilomeeter läks lausa lennates.Kõrval rajale pilku heites tuli muie suule ja meenutus Berliini rahvamassis kulgemisest.Teise kilomeetri järel oli koht"minu" sillapoolel paranenud 5ndaks:) Kõrval jooksnud poolmaratoonar tahtis miskit saksakeelset juttu puhuda.Algul järgisin Riku juhiseid ,et ei mingit lobisemist ja energia raiskamist.Aga kui ta teist korda veel miskit küsis siis vastasin talle:"three fiftyfive per km". Pisut kiire oli see..arvestades,et pidin jooksma kuskil 4:10 ringis:)Kuni 3nda kilomeetrini oli suht lõbus joosta sinnamaani kus lõpuks 2 rada ühinesid.Siis hakkas vana hea slaalomjooks pihta:)Kusagil 6nda kilomeetri juures oli minu arvates jooksu raskeim tõusunukk(sama kohta tuli läbida ka 36nda kilomeetri järel)Siit alates rajaprofiili kaardi järgi pidi kuni 20 kilomeetrini olema kergelt ülesmäge pidevalt.Ütleks ,et sellest nn.ülesmäge jooksust eriti aru ei saanud.32 minutilise jooksu järgi silmasin ees tuttavat kuju.
Urmas oli siis nii palju varem startinud ,et sain ta alles 8ndaks kilomeeteriks kätte.Urmas tundus isegi pisut üllatunud olevat nähes mind alles siis möödumas. 10nda kilomeetri juurde oli pandud raja äärde suur ekraan.Sealt möödajoostes sai pisut kiigata liidrite edenemist.Huvitav jooksin liidritega täpselt sama sammu;),et millest see vahe siis?:D Ahjaa startisin ju 8 minutit hiljem;)Kusagil 13 km kilomeetri juures oli vahepeal isegi väga raske hetk. Päike paistis ka nii ,et varjus jooksmine polnud võimalik, esimene tarbitud geelisuutäis ajas hetkeks pisted sisse.Kergendus saabus üsna pea - peale Schönbrunni lossi (16km) keeras rada linna poole tagasi ja majade varju.Minek läks kohe palju lennukamaks. Mõni hetk enne poole maa tähist lõppes ka see 10 km ülemäge minek ära...ja langus oli järsk.Sellest kilomeetrist allamäge tuli võtta mõistuse piires viimast ja ikka hooga alla. Vaheaeg tuligi alla 4 minuti taas:) Poolele maale jõudes näitas kell 1:29:00. Kuigi 2 minutit alla Riku soovitatu...siiski kiirem algus kui Berliinis. Peale poolt distantsi tundusid kilomeetri postid kuidagi nihkes olevat...niivõrd erinevad hakkasid vaheajad olema.Peale 27 km sattusin korraks vastakuti ka 10 km ees olevate musta mandri meestega.Peale 30ndat kilomeetrit tundsin esimest korda oma 3 maratoni jooksul ,et ma suudan veel suht normaalset joosta.Jätkus veel jõudu imetleda eelmise suvise vutifinaali toimumiskoha Ernst -Happeli staadioni välist ilu(sisse polnud aega põigata).34 kilomeetri juures toimus väike plahvatus. Ei olnud terroristid:D Hoopis mingi tekkinud vill varbal läks toreda plaksuga lõhki. Pigem olid sellel positiivsed tagajärjed.Jooksmist ta ei seganud,lihtsalt pisut ergutas see lõhkimineku moment. Läks mööda kilomeeter kui käis teine surakas.Seekord paremas sääremarjas. Parem suss oli niigi juba järjest punasemaks värvumas ja nüüd veel väike krambialge sääres ka. Kiire arvutus peas ,et kui jookseks kõik viimased 7 kilomeetrit vähemalt 5 minutiga ,siis 35 minutit + seni joostud 2:30 annaks ikka veel uue isikliku rekordi. Õnneks asi nii hulluks ei läinud ,et oleks tempo nii madalale langenud.Küll aga ootasin iga järgnevat joogipunkti üha enam.Päike lagipähe paistamas..ühtegi varju pole abistamas. Et pi
sutki erksust saada läks käiku viimane salarelv...messilt saadud mingi magneesiumi tablakas(mida tegelikult tuleks vees lahustada:) Vaatepilt võis tore olla sest see raibe hakkas ju vahutama:D Muidugi hapukas mekk oli abiks küll ..aga lõpuks sülitasin selle marutaudi pastilli välja:) 2 km enne lõppu vaatasin veel kella ,et kaugele 3 tundi jääks...Liiga kiire tempo taha.Nii ,et rahulik kulgemine toimus lõpuni.Tasuks siis selle pingutuse eest uus isiklik rekord tulemusega 3:01:35.See oli siis mulle esimene maraton mille jooksul mul ei tekkinud mõtteid ,et milleks ma siin olen...ma ei ole selleks valmis...ja see on mu viimane maraton.
Pärast finishit lipsasin kohe meditsiini telki kus lasin oma varba kinni plaasterdada.Seal kulus aega rohkem paberitäitmisele kui plaasterdamisele.Medal kaelas liikusin finishist edasi ja vaatan et mingi grupp keeras enne paleed vasakule.Eks minagi kohe nende järgi.Siis vaatan et kõik kahtlaselt mustanahalised ja kõige ees käiakse sildiga "Top athlets"Päris uhke tunne oli seal pundis jalutada.;)Ainuke häda oli selles ,et pärast ei tahetud kuidagi tagasi lasta kuna finishinännikott jäi saamata.Lõpuks mingist aiapraost see mul ikka võimaldati.
Kuigi km postid tundusid vahepeal ikka vägagi kaheldavas kohas asuvat siis lisan siia võrdlustabeli Amsterdami ja Berliiniga ikka.Ning Urmase kella pealt saadud kõrgusereljeefi ka.Millel nullpunkt on küll vale aga kõrgustevahe näeb ära.
Kuigi km postid tundusid vahepeal ikka vägagi kaheldavas kohas asuvat siis lisan siia võrdlustabeli Amsterdami ja Berliiniga ikka.Ning Urmase kella pealt saadud kõrgusereljeefi ka.Millel nullpunkt on küll vale aga kõrgustevahe näeb ära.
2 kommentaari:
Igati imetlusväärne tulemus! Palju õnne!
Tänud:)
Postita kommentaar