3000 meetrit staadionil.

Kõigepealt mainiksin ära, et Kohila staadionil on ühes nurgas 6 meetrine küngas :D Vähemalt nii väidab mu kell. Teiseks...teist aastat järjest suudab kell mingi hetk mõõtevea sisse ajada. Nii, et jooksin kella andmetel 3,09km. Jutt käib siis Kohila pikamaajooksusarja esimesest etapist..3000 meetrit.Seadsin eesmärgiks läbida kilomeetreid ca 3:30ga. Ei õnnestunud veel. Väsimus tuli peale ja lõpp vajus päris ära. Tulemuste tabelis oleva 10:46,0 aja seaksin ma päris tõsiselt kahtluse alla. Ma olin küll aeglane, aga mitte nii aeglane.Enda kella andmetest käib läbi aeg 10:44,93 ja olen suht kindel ,et finishis läks mul minimaalselt sekund, et üles leida nupp kuidas kell kinni käib. Nii, et tundub, et stopperi taga tukuti ;) Ok ei virise...hetkel ei ole veel tähtis aegade taga ajamine, olulisem oli treeningrutiinist ja kiirusest korrakski välja tulla ja see õnnestus. kahjuks järgmise nädala 2000 meetri jooksule ei jõua (tore oleks muidugi eelmise aastaga võrrelda) aga 5000 meetris peaks kohal olema. Kui võtta nüüd 3 km tulemus ja mõelda, et longiksin viimased 2 km 4 minutiga veel ära siis ma suudaksin 2 sekundiga oma 5 kilomeetri rekordi purustada. Ootan huviga :)

Seitsmes Viljandi järvejooks

Polegi teist sellist jooksu kus oleksin rohkem kordi osalenud. Midagi selles jooksus on mis ajab ikka ja jälle esimesel mail Viljandisse,et tõmmata selga jooksuriietus ja jalga papud ning astuma stardijoonele koos tuhandete kaaskannatajatega.Esimest korda osalesin 2006 aastal.Tol aastal toimus esikoha duell Loskutovi ja Kirwa vahel, neist esimene oli ka sel aastal rajal, aga mitte enam võitluses esikoha eest.Vahele jäi mul ainult 2009 aasta kus olin vahetult enne jooksnud oma senini püsiva maratoni rekordi ja peale seda veel läbinud xdreami etapi ning esimesel mail otsustasin puhata.
Aga nüüd lähiajaloost välja ja selleaastase jooksu juurde.Huvitav on see, et kui igaaastase esimese jooksu eel on kerge ärevus ja teadmatus oma jookuvormi suhtes ja pisut pelgangi seda esimest võistlust siis sel aastal oli teisiti. Pigem ootasin seda.Juba aprilli alguses kui oli esialgne plaan minna Haapsallu 10k jooksma valdas sama tunne.Seadsin eesmärgi olla kiirem eelmise aasta ajast.Ja teadsin ka, et olen sellest kiirem.Küsimus ainult kui palju?
Ilm oli fantastiline...kerge tuul oli, aga praktiliselt pilvitu taevas ja soe päike andsid oma panuse. Nii, et lühikeses starti oodates oli mõnus soe olla.Stardi järgselt eelmise aasta viga ei korranud ja lõikasin kohe murule, et kõige otsemat teed mööda asfaltkattele saada.Huntaugu tõus tuli ka suht mõnusalt kuigi peale seda oli vaja mõni hetk taastumiseks.Esimese 3 kilomeetriga olin 2012 aasta graafikust ees ca 30 sekundiga.Ja enamus tuli stardi ja mäekilomeetriga. Siledat asfaldi suutsin eelmine aasta sama tempoga läbida(kuigi mäletan ,et aasta varem oli lõigul 3-4 kilomeeter korralik tagantuul).Üleval mäeotsas suutsin enda jaoks ühe ohtliku momendi ka tekitada kui astusin sissetallatud vao servapeale ja jalg huvitavas asendis ära käis,aga õnneks ei väänanud jalga jooksukõlbmatuks.Mudalõigud ja järve teise külje suutsin läbida kilomeetreid ca 10 sekundit eelmisest aastast kiiremini.5,5 km peal mäletan, et läks Ain-Alar mööda(viimase 6 km'ga jooksis ta mul üle 2 minuti eest ära)Viimased kaks kilomeetrit olid mulle aga tõsine piin. Jalad olid täiesti pehmed all ja eelviimane kilomeeter oli ka vastutuult.Viimasel kilomeetril üritasin ükskõik kelle sabas püsida, aga kõik tundusid eest ära libisevat...Viimasel kahel kilomeetril maksin siis end varem rihmaks tõmbamise hinda, kaotasin eelmise aasta viimase 2 kilomeetri ajale 22 sekundit. Lõpuaeg siis 48:14. See siis 59 sekundit parem kui aasta varem. Kui ma sedasi edasi jätkan, et iga aastaga minut siis 12 aasta pärast hakkan esikohta jahtima ;)Väike viide tulemuste lehele ka.
Uute korraldajate kohta ütleks, et well done! Lõpuks on Viljandi medal saba taha saanud :D

Laulasmaa ja Klooga

Avastasin eile Laulasmaal toimuvad öised Tallinna meistrivõistlused orienteerumises.Kuna oli vaja ka endal pisike jooksutrenn teha siis mõtlesin vaadata üle kui suur on orienteerujate seltskond ja siis ise Klooga rannalt alustades väike jooksuots teha.Ütleks ,et koju jõudes tuli tunnistada ,et päris meeldiv ettevõtmine oli. Enda jooksuotsa alustasin siis Klooga ranna rongipeatuse juurest, liikusin mööda maanteed Laulasmaani ja tagasi,pisut edasi tagasi lõike veel lõpetuseks ning viimase 1,5 km tegin siis rannaliival. Mõnus oli - kerge kuuvalgus ja punased täpikesed mere kohal.Kokku tuli 80 minutiga 15,67km. Laulasmaa pool oli vahepeal täitsa tore asfaltkattel meetreid mõõta kui nägid paralleelselt metsas liikuvaid lambikesi :) Rikult küsiks ,et kas nüüd on mu selle aasta orienteerumine tehtud? Ma leidsin ju lõpuks ilma kaardita alguspunkti üles.Homme peaks ka Viljandi jooksule end ära regama...ootusärevus on suur soparallit oodates.Sel aastal saab vist üks päris magus mülgas olema ;)

Joostes kevadesse...vaevalt, lund sajab ju alles! :)

Teeks siis üle pika aja jällegi ühe lühikokkuvõtte.Alustaks aasta algusest. Jaanuar läks jooksu poole pealt suhteliselt untsu.Suutsin mitu korda väikeste vahedega palavikuga võidelda ja siis lõpuks sain ka igatalvise traditsioonilise köha külge.Veebruaris sain jälle jooksutsüklisse ja märtsis tuli peale 2010 aasta oktoobrit taaskord kuu jooksukilometraaziks üle 200 km. Nüüd on nn.vahehooajad läbi ja kui jalad kannavad siis üritan seda sedasi hoida.
Mõni nädal tagasi tekkis idee alustada võistlushooaega eesmärgiga teada saada mis seisus olen. Plaan oli Haapsalu 10k. Aga jätsin endale ka väikese taganemistee, et jooksen seal siis kui kraad näitab +5C või enam. Nii ,et süüdistan kõiges ilma ,et mind eile Haapsalus polnud. Plaanisin siis teha alternatiivi kodus.Mõtlesin igasugu teevariante välja kus saaks joosta ilma, et peaks jää peal breikima või ristmikel autosid jälgima.Valikuks osutus jooksuots Kohila-Hageri-Kohila(pidin paar korda küll tee serva jääle tõmbama, aga kannatas ära)Polnud küll parim valik, alguses kodunt minnes pisut kurvitamist ja siis 2 õhkõrnalt tuntavat tõusukest + 1 sama kategooria lauge tõus tagasiteel, aga see eest eelviimane kilomeeter oli  korralikult allamäge. Ok nüüd siis selle trenni juurde. Plaanisin katsetada 4:20 kilomeetrile minna.Kui tunnen, et jõudu on siis teisel poolel gaasi lisada.Reaalsus oli see, et esimesed 2 kilomeetrit läbisin 4:16ga.Teise kilomeetri lõpuks kirusin end, et krt jõusaalis vaja käia. Selg tundus kiiremate liigutuste ajal vägagi nõrk olevat. 3,4,5 km tundus 4:13 tempo suht ok. 6.km tagasipöörde tõttu 4:16 ja 7ndal 4:12. Selleks hetkeks olin juba oma trenni eesmärgi täitnud ja ei morjendanud ka see ,et 8's km kerges vastutuules ja ülesmäge 4:17 tuli. Järgnev allamäge km 4:11 ja viimane 4:07. Kokku siis sellel testjooksu 10k aeg 42:13: Pole just sama seis mis 2009 aasta aprillis, aga sellegipoolest olen optimist.Kuna viimasel ajal kergelt probleemsed kohad jalgadel ei jooksu ajal ega pärast tunda pole andnud ja tean ka, et varu jäi piisavalt.
Selle hooaja edasised plaanid? Hmm peaeesmärk on mul kogu aeg olnud seotud maratoni tulemusega...ei kevadel sellele niipalju tähelepanu ei pööra.Tahaks küll kusagil enne Jaanipäeva ühe joosta, aga seda pika ja raske trennina. Poolmaratonis peaks ka leidma esmajärgus alla 1:30 vormi üles , siis saaks juba edasi vaadata.Kui just mõnele o päevakule ei lähe siis Libahundi jälje otsimise ja teiste võsamängude ürituse jätan vist vahele.Aga mis kõigetähtsam....üles tuleb leida KEVAD.
Ahjaa lisan veel, et spordijutu juurde käib ju ikka ja jälle kaaluprobleem. Kui eelmise aasta lõpus olin ilusti vinksis vonksis siis nüüd kevadise "paastuperioodiga" on lisandudnud 5 kilo. See tuleb nüüd küll kiiremas korras rannahooajaks maha saada.

Novembri kokkuvõte

Nüüd kui November läbi ja lumi maas võib teha väikese kokkuvõtte esimesest ettevalmistuskuust eelseisvaks jooksuhooajaks.Peale maratoni ja libahunti võtsin siis kohe juba oktoobri lõpus pooleldi sunnitud 2 nädalase pausi spordist.Esialgne plaan oli küll veel oktoobri viimased päevad ka vaikselt liigutada, aga valu põlvepiirkonnas soovitas tungivalt puhata.Edasine plaan oli alustada jooksudega Novembris tasa ja targu. Üle 3 korra nädalas ei plaaninud.Esimene nädal edukalt läbitud 30- 50 minutiliste sörgiotsadega läksin liiga optimistlikult eelmises postituses kirjutatud Viljandi järvejooksule.Tõenäoliselt liiga karm rada mu alles taastuvale põlvele ja pidin järjekordse mõnepäevalise pausi tegema ja 2 järgmist jooksutrenni jälgima jala seisukorda. Iga korraga see aina paremaks läks.Nüüdseks olen siis saanud ilusasti jooksurutiini sisse elatud, motivatsioonipang keeb praegu korralikult üle ja isegi meie "fantastiline suusailm" ei ole veel masendust toonud. Detsembris on siis plaanis lisada nädalasse neljas jooksupäev. Idee järgi peaks see olema siis pikem jooksuots. Alustan 90 minutist ja hakkan seda siis vaikselt paisutama. Nii, et kui vigastused või muud paranähtused mind ei murra siis kevadel või suvehakul tahaks üle kahe aasta joosta ühed korralikud 21,1 ja 42,195 meetrised jooksud. Ahjaa ükspäev vaatasin lolli peaga asicsi talla alla ja see vaatepilt oli kole :D Peab kiirelt vana mudeli traineri kuskilt ära sebima sest 2013 aasta värvilahendus on ilusalt õeldes suht kole :D
Lisaks veel, et Riku kindlasti märkas mu loobumist Berliini maratonist. Ei tahtnud kiirustada veel selle 2013 aasta sügisese jooksu valikuga.

Like a rollercoaster ride

Täna varahommikul esimese valgusega seadsin end jookauotsale Viljandi spordikeskuse juurest. Algus oli lihtne Viljandi Linnajooksult tuttavat teed mööda alla järve äärde. Plaan oli teha järvele tiir peale...aga seekord enda jaoks uut rada kasutades, ümber järve looklevat terviserada. Üritasin vaikselt võtta, teadsin ju, et Viljandis pole kerge rada ja 3ndas trennis peale pausi pole mõtet end ära nikastada. Sellegipoolest esimene tõus järve äärest üles võttis kopsu kinni juba. Seda järvejooksu esimest rajaosu olin üks aasta 1sel Mail juba katsetanud ja selles polnud midagi uut.Põnevaks läks ,aga teiselpool järve kui suunaviidad juhatasid tuttavalt rajalõigult eemale. Ja siis hakkas pihta üles, alla, jälle üles ja veelkord alla..siis veel pikem keeruga tõus üles.Kurb on see, et mu optimism maksis kurjalt kätte kui ühel järjekordsel laskumisel hakas põlveprobleem end taas meelde tuletama...oleks pidanud ikkagi siledale maale oma jooksuotsa planeerima. Trenni lõpetasin järve ääres all enne linnajooksu lõputõusu.Sealt jalutasin üles auto juurde ära. Positiivse poolena võib märkida selle, et nüüd ma tean kuidas Viljandlased järvejooksuks tugevaks saavad. Käivad ümber järve terviserada " nautimas" :) Nii, et tegelikult teinekordki möödaminnes võib sinna lippama minna. Mõnus pehme pinnas ikkagi enamuses rajast.

Dejavu

Jutt siis seekord libahundi jälje otsimisest.Kevadise selle sarja etapil saadud teine koht pani tõsiselt mõtlema juba suvel maratoniplaane tehes võimalusele minna libahundi sügisetapile kokkuvõttes teist kohta kaitsma. Punktivahed olid piisavalt suured, et mitte unistada esikohast ja ka teisekoha kindlustamine tundus suht reaalne.Saigi siis mingi aeg otsustatud ,et vahetame esialgsesse plaani kuulunud Amsterdami maratoni välja Kölni omaga.Minu puhul oli tegemist üsna suure riskivärgiga, sest 8 maratoni on andnud juba kogemuse selles suhtes,et tean millises seisus võin olla maratonijärgselt. 6 päeva taastumiseks on minu puhul selgelt liiga vähe...aga 6 päeva pärast libahundi stardis me olime.Mainiks veel ära et teisipäeva öösel vastu kolmapäeva väiksel ca 10 km matkal lennujaama oli meil mõlemal nii minul kui Rannol jalgadega probleeme.Reedeks sain mina enda omad mitte valu tegevasse konditsiooni. Vähemalt 3 korda treppe mööda 5ndale korrusele ja alla lipates küll miskit viga ei olnud :) Libahundi hommik läks kiireks...pidin peaaegu sisse magama, söödavat mul polnud, lootsin Ranno varude peale :) Poest haarasin vaid paar batooni.Selle aastased mõlemad etapid on rajaplaneerimisel olnud suht keerukad.Mitte ei taha sobivat valikut leida...seekord erinevalt kevadest liiga palju üle ei mõelnud ja aega ümberplaneerimisele ei kulutanud.Korraldajatele heidaks ette pisut seekordset stardi andmist. Kusagil jutu keskel poetatud "Nüüd" ei ole piisavalt veenev ja konkreetne stardikäsklus.Kui finishis iga ettenähtud aja ületatud minuti eest saab ühe miinuspunkti siis tahaks ikkagi teada täpset aega millal kell käima lükata.Päris üksikasjalikult ei hakka seda 6 tunnist seiklust läbi kammima ,aga toon ära mõned meeldejäävamad hetked. Esimene ujumine tuli üllatavalt vara Pääsküla jõe äärse punkti nr52 ära võtmisel otsustasime ,et on vara ujuma minna ja läheme ringiga sillast. see oli vale otsus ja ajakaotus sest teiselpool jõge kahlasime rinnuni olevast kraavist läbi.Punkti nr35 juures (vähem kui tund stardist) panin valuvaigisti sisse sest põlvevalu hakkas kergelt endast märku andma.Pääsküla raba oli minu jaoks täiesti avastamata maa. Päris lahe oli..mulle meeldis see esmakordne külastus.Lisaülesannete jaotus oli meil hästi ära jagatud. Kui oli vaja võssa sukelduda siis oli see väljakutse minule ja kui kajakiga kruiisida siis sai ranno seda teha.Aga ütleme ära ,et samal ajal teisel võistkonna liikmel polnud sugugi lõbus sest seismine oli vägagi külm tegevus märjas sügises. Mäletan, et mingi hetk rajal mõtlesin ,et tore oleks kui kannataks vähemalt 3 tundi joostes ära siis järgmine siht oli 4 tundi. tegin ka vahepeal märkuse Rannole ,et linna orienteerumine on raske.  Pole erilist puhkemomenti võtta jalutamise näol nagu seda oli mingi hetk jägala soodes ja võpsikutes.Rulluisk oli minu jaoks seekord väga raske. Põlv ei lubanud väga korralikku uisuliigutust teha. Mis puudutab lendava taldriku lennutamis oskustesse siis Rannole ütleksin, et kas ma mitte Jõulumäe laagri ajal ei maininud ,et mõnikord võiks laagri kavasse ühe väikse diskgolfi mängu ka võtta. Nüüd oleks see ehk marjaks ära kulunud.Muidugi omaette tase on kaugelt eemalt kohtunikule pihta saada, aga lähedalt ketast korvi ei saa :D

Viimased 1,5 tundi minu jaoks on väga ähmased. Astangu tunnelis kolistamisel suutsin veel natukene end kiiremini liigutada,aga Harku rabasse jõudmisel hakkas juhe kokku jooksma mõlemal vist. Ma vähemalt ei näinud päkapikke ja olematuid punkte metsas kus neid polnud :D Päris viimasest lõpust ütleksin seda, et kuidas see Taaraka väljend oli? " Imesin end silmamunade peal finishini" ...Vahetult enne finishit Ranno veel sundis mind vägisi elektrirongi ette ka hüppama :D Sellele vaatama ta jäime 46 sekki finishisse hiljaks.Kodus vaatasin ,et see viimane raske kilomeeter sai kruiisitud 4:48ga.Rohkemaks sel hetkel enam võimu ei olnud. Minu kell andis läbitud distantsiks 51,65 km. Millest siis ca 4 olid uisku. Kahe etapi kokkuvõttes suutsime oma teise koha säilitada. sel etapil olime viiendad,kuid punktivahed pole suured.Ranno suutlikuses ma ei kahelnud, aga olen üllatunud pisut endas. Väga ei uskunud, et suudan 6 päeva peale maratoni 6 tunnise rogaini läbida ja seda enamusajast joostes.Sisuliselt oli meil käimispausikesi väga vähe...ainult tõesti kohtades kus jooksmine oleks liialt riskantne olnud.Tore oli muidugi ka see, et kuigi jalad olid vääääga paksud all siis krambiprobleem mind ei kummitanud ,ainult lõpu eel ühes kraavis hetkeks andis märku. Kuigi Rannole jäi miskit sellel etapil sisse kipitama...mõned võimalikud lisapunktid siis usun, et tegime täiesti korralikud 6 tundi (arvestades me tolle hetke seisundit) Viimase etapi tulemused ja selle aastane koondarvestus
Nüüdseks võin õelda, et jooksupausi pean miinimum vähemalt 2 nädalat. see sõltub põlve seisukorrast. Eile ja täna on päris hull olnud.Trepist üles ei saa, Alla veel hüppab ühel jalal.