Novembri kokkuvõte

Nüüd kui November läbi ja lumi maas võib teha väikese kokkuvõtte esimesest ettevalmistuskuust eelseisvaks jooksuhooajaks.Peale maratoni ja libahunti võtsin siis kohe juba oktoobri lõpus pooleldi sunnitud 2 nädalase pausi spordist.Esialgne plaan oli küll veel oktoobri viimased päevad ka vaikselt liigutada, aga valu põlvepiirkonnas soovitas tungivalt puhata.Edasine plaan oli alustada jooksudega Novembris tasa ja targu. Üle 3 korra nädalas ei plaaninud.Esimene nädal edukalt läbitud 30- 50 minutiliste sörgiotsadega läksin liiga optimistlikult eelmises postituses kirjutatud Viljandi järvejooksule.Tõenäoliselt liiga karm rada mu alles taastuvale põlvele ja pidin järjekordse mõnepäevalise pausi tegema ja 2 järgmist jooksutrenni jälgima jala seisukorda. Iga korraga see aina paremaks läks.Nüüdseks olen siis saanud ilusasti jooksurutiini sisse elatud, motivatsioonipang keeb praegu korralikult üle ja isegi meie "fantastiline suusailm" ei ole veel masendust toonud. Detsembris on siis plaanis lisada nädalasse neljas jooksupäev. Idee järgi peaks see olema siis pikem jooksuots. Alustan 90 minutist ja hakkan seda siis vaikselt paisutama. Nii, et kui vigastused või muud paranähtused mind ei murra siis kevadel või suvehakul tahaks üle kahe aasta joosta ühed korralikud 21,1 ja 42,195 meetrised jooksud. Ahjaa ükspäev vaatasin lolli peaga asicsi talla alla ja see vaatepilt oli kole :D Peab kiirelt vana mudeli traineri kuskilt ära sebima sest 2013 aasta värvilahendus on ilusalt õeldes suht kole :D
Lisaks veel, et Riku kindlasti märkas mu loobumist Berliini maratonist. Ei tahtnud kiirustada veel selle 2013 aasta sügisese jooksu valikuga.

Like a rollercoaster ride

Täna varahommikul esimese valgusega seadsin end jookauotsale Viljandi spordikeskuse juurest. Algus oli lihtne Viljandi Linnajooksult tuttavat teed mööda alla järve äärde. Plaan oli teha järvele tiir peale...aga seekord enda jaoks uut rada kasutades, ümber järve looklevat terviserada. Üritasin vaikselt võtta, teadsin ju, et Viljandis pole kerge rada ja 3ndas trennis peale pausi pole mõtet end ära nikastada. Sellegipoolest esimene tõus järve äärest üles võttis kopsu kinni juba. Seda järvejooksu esimest rajaosu olin üks aasta 1sel Mail juba katsetanud ja selles polnud midagi uut.Põnevaks läks ,aga teiselpool järve kui suunaviidad juhatasid tuttavalt rajalõigult eemale. Ja siis hakkas pihta üles, alla, jälle üles ja veelkord alla..siis veel pikem keeruga tõus üles.Kurb on see, et mu optimism maksis kurjalt kätte kui ühel järjekordsel laskumisel hakas põlveprobleem end taas meelde tuletama...oleks pidanud ikkagi siledale maale oma jooksuotsa planeerima. Trenni lõpetasin järve ääres all enne linnajooksu lõputõusu.Sealt jalutasin üles auto juurde ära. Positiivse poolena võib märkida selle, et nüüd ma tean kuidas Viljandlased järvejooksuks tugevaks saavad. Käivad ümber järve terviserada " nautimas" :) Nii, et tegelikult teinekordki möödaminnes võib sinna lippama minna. Mõnus pehme pinnas ikkagi enamuses rajast.

Dejavu

Jutt siis seekord libahundi jälje otsimisest.Kevadise selle sarja etapil saadud teine koht pani tõsiselt mõtlema juba suvel maratoniplaane tehes võimalusele minna libahundi sügisetapile kokkuvõttes teist kohta kaitsma. Punktivahed olid piisavalt suured, et mitte unistada esikohast ja ka teisekoha kindlustamine tundus suht reaalne.Saigi siis mingi aeg otsustatud ,et vahetame esialgsesse plaani kuulunud Amsterdami maratoni välja Kölni omaga.Minu puhul oli tegemist üsna suure riskivärgiga, sest 8 maratoni on andnud juba kogemuse selles suhtes,et tean millises seisus võin olla maratonijärgselt. 6 päeva taastumiseks on minu puhul selgelt liiga vähe...aga 6 päeva pärast libahundi stardis me olime.Mainiks veel ära et teisipäeva öösel vastu kolmapäeva väiksel ca 10 km matkal lennujaama oli meil mõlemal nii minul kui Rannol jalgadega probleeme.Reedeks sain mina enda omad mitte valu tegevasse konditsiooni. Vähemalt 3 korda treppe mööda 5ndale korrusele ja alla lipates küll miskit viga ei olnud :) Libahundi hommik läks kiireks...pidin peaaegu sisse magama, söödavat mul polnud, lootsin Ranno varude peale :) Poest haarasin vaid paar batooni.Selle aastased mõlemad etapid on rajaplaneerimisel olnud suht keerukad.Mitte ei taha sobivat valikut leida...seekord erinevalt kevadest liiga palju üle ei mõelnud ja aega ümberplaneerimisele ei kulutanud.Korraldajatele heidaks ette pisut seekordset stardi andmist. Kusagil jutu keskel poetatud "Nüüd" ei ole piisavalt veenev ja konkreetne stardikäsklus.Kui finishis iga ettenähtud aja ületatud minuti eest saab ühe miinuspunkti siis tahaks ikkagi teada täpset aega millal kell käima lükata.Päris üksikasjalikult ei hakka seda 6 tunnist seiklust läbi kammima ,aga toon ära mõned meeldejäävamad hetked. Esimene ujumine tuli üllatavalt vara Pääsküla jõe äärse punkti nr52 ära võtmisel otsustasime ,et on vara ujuma minna ja läheme ringiga sillast. see oli vale otsus ja ajakaotus sest teiselpool jõge kahlasime rinnuni olevast kraavist läbi.Punkti nr35 juures (vähem kui tund stardist) panin valuvaigisti sisse sest põlvevalu hakkas kergelt endast märku andma.Pääsküla raba oli minu jaoks täiesti avastamata maa. Päris lahe oli..mulle meeldis see esmakordne külastus.Lisaülesannete jaotus oli meil hästi ära jagatud. Kui oli vaja võssa sukelduda siis oli see väljakutse minule ja kui kajakiga kruiisida siis sai ranno seda teha.Aga ütleme ära ,et samal ajal teisel võistkonna liikmel polnud sugugi lõbus sest seismine oli vägagi külm tegevus märjas sügises. Mäletan, et mingi hetk rajal mõtlesin ,et tore oleks kui kannataks vähemalt 3 tundi joostes ära siis järgmine siht oli 4 tundi. tegin ka vahepeal märkuse Rannole ,et linna orienteerumine on raske.  Pole erilist puhkemomenti võtta jalutamise näol nagu seda oli mingi hetk jägala soodes ja võpsikutes.Rulluisk oli minu jaoks seekord väga raske. Põlv ei lubanud väga korralikku uisuliigutust teha. Mis puudutab lendava taldriku lennutamis oskustesse siis Rannole ütleksin, et kas ma mitte Jõulumäe laagri ajal ei maininud ,et mõnikord võiks laagri kavasse ühe väikse diskgolfi mängu ka võtta. Nüüd oleks see ehk marjaks ära kulunud.Muidugi omaette tase on kaugelt eemalt kohtunikule pihta saada, aga lähedalt ketast korvi ei saa :D

Viimased 1,5 tundi minu jaoks on väga ähmased. Astangu tunnelis kolistamisel suutsin veel natukene end kiiremini liigutada,aga Harku rabasse jõudmisel hakkas juhe kokku jooksma mõlemal vist. Ma vähemalt ei näinud päkapikke ja olematuid punkte metsas kus neid polnud :D Päris viimasest lõpust ütleksin seda, et kuidas see Taaraka väljend oli? " Imesin end silmamunade peal finishini" ...Vahetult enne finishit Ranno veel sundis mind vägisi elektrirongi ette ka hüppama :D Sellele vaatama ta jäime 46 sekki finishisse hiljaks.Kodus vaatasin ,et see viimane raske kilomeeter sai kruiisitud 4:48ga.Rohkemaks sel hetkel enam võimu ei olnud. Minu kell andis läbitud distantsiks 51,65 km. Millest siis ca 4 olid uisku. Kahe etapi kokkuvõttes suutsime oma teise koha säilitada. sel etapil olime viiendad,kuid punktivahed pole suured.Ranno suutlikuses ma ei kahelnud, aga olen üllatunud pisut endas. Väga ei uskunud, et suudan 6 päeva peale maratoni 6 tunnise rogaini läbida ja seda enamusajast joostes.Sisuliselt oli meil käimispausikesi väga vähe...ainult tõesti kohtades kus jooksmine oleks liialt riskantne olnud.Tore oli muidugi ka see, et kuigi jalad olid vääääga paksud all siis krambiprobleem mind ei kummitanud ,ainult lõpu eel ühes kraavis hetkeks andis märku. Kuigi Rannole jäi miskit sellel etapil sisse kipitama...mõned võimalikud lisapunktid siis usun, et tegime täiesti korralikud 6 tundi (arvestades me tolle hetke seisundit) Viimase etapi tulemused ja selle aastane koondarvestus
Nüüdseks võin õelda, et jooksupausi pean miinimum vähemalt 2 nädalat. see sõltub põlve seisukorrast. Eile ja täna on päris hull olnud.Trepist üles ei saa, Alla veel hüppab ühel jalal.

Viva Colonia!

Pisikene lookene siis mu 9ndast maratonist.Alustaks siis sellest, et maratoni ettevalmistus oli väga kaootiline ja sai tehtud ka üks väga vale otsus viimasel nädalal. See on selge, et korralikus maratoni ettevalmistuses peab olema piisaval hulgal ka pikki krosse. Augustist alates tuli minul neid kokku 3. Jõulumäel laagris, Tõrva-Valga jooksul ja viimane 32 km'ne oli maratoni nädala esmaspäeval. See viimane oli mõnes mõttes õige, aga selles mõttes, et 6 päeva jäi veel maratonini väga vale otsus.Samas usun, et ilma selleta oleks tulemus olnud tükk maad hullem.
Maratoni valikuks osutus siis seekord Köln. Juba mitu aastat on see olnud mu huviorbiidis ja nüüd on see siis joostud. Mingi hetk oli väike lootus,et lõpuks õnnestub kogu 4ne seltskond koos ühele maratonile saada, aga Tõnu vigastuspaus tõmbas sellele kriipsu  peale. Aga koosseisus mina, Ranno ja Urmas oli see sellegipoolest esimene kord.
Kölni jõudsime reedel ja kohe hüppasime ka messilt läbi ja korjasime numbrid ära. Muidugi järgmine päev sai veel korra pasta partyl käidud.Nende kahe päevaga sai selgeks, et pühapäev tõotab tulla ka ühes suunas jõeääres päris tuuline.Nii ka oli.
Maratonile minnes olin seadnud vaid ühe miinimumeesmärgi...olla kiirem eelmise sügise Frankfurti 3:24st. Mul polnud õrna aimugi mis tempoga olen suuteline jooksma. sai õhtul siis veel väljamõeldud/arvutatud. Et algus üritan 4:30 km'le minna ja kui ei jõua siis lasen 4:37 peale. Nii ,et 3:15 aja peale ja jätsin siis ära kukkumis ruumi eesmärgi täitmiseks :)
Starti minek läks meil pisut kiireks,aga isegi ca 10 minutiline viivituspaus oli tegelikult liiast.Stardipositsioon oli igati ok. Polnud vaja väga peale starti kellegagi koha pärast kakelda.Seekord aitas mõnusa stardieelse feelingu luua Black eyed peas'i lugu. Esimesed kilomeetrid tulid tempoga umbes 4:20. Suht mõnus olek oli ja otsus oli, et mis seal ikka...lähme siis kerge riski peale välja. 6.ndal km kui rada jõeääres vastutuule 9le kilomeetrile pööras sõbrunesin ühe sakslasega :) Kurtis oma väsimust, oli 2 nädalat tagasi Berliinis jooksnud ja 2 nädala pärast läheb Franfurti jooksma. Kiitsin ta tugevust ja ütlesin ,et ma suudan vaid 1-2 maratoni aastas  joosta :) Poolmaratonini suutsin km aegu hoida 4:20 juures. Esimene pool tuli 1:32:04ga. Ootasin ärakukkumist, aga veel oli selleni aega 26nda kilomeetri juures hakkas tempo kergelt vaibuma. 30nda kilomeetri juures tundisn esimest korda tõsiselt ähvardavat krambiohtu.30 km vaheaeg oli 2:12:28.See on 4 minutit kiirem kui Tõrvast-Valka joostes. Igatahes sealt kukkus tempo kolinal allapoole.Ma ei hakka seda valu ja vaeva pikalt välja kirjutama. Viimase 12 km keskmise tempo saab vajadusel ise välja arvutada.Kohati oli igatahes tunne ,et ise nagu tahaks ja jõuaks, aga jalad on kellegi teise omad. Viimane tore koht oli veel sillatõus vähem kui km enne lõppu. Siis pandi hetkeks konkreetselt pidurid mõlema jala reitele peale. Õnneks allamäge veeresin ikka lõpuni välja :) Aeg 3:13:31.
Ma olen rahul :) Isegi väga rahul. Nii ajaga kui ka rajaga. See maraton andis järjekordselt aimu miks ma veel Eestis ei taha joosta. Meil on küll kerge maratonivaimustus jooksjate poole pealt peal, aga kas kunagi jõuab siia ka see aeg kui ühel pühapäeva hommikul minnakse perega raja äärde kaasa elama neile tuhandetele, kes sel päeval selle pika jooksutee on jalge alla võtnud? Ütlen  kokkuvõtteks, et kes otsib järgmiseks sügiseks maratoni kus joosta siis Kölni soovitan minna küll.

Polnudki ju tegelikult väga hull :)

Kuigi enne võistlus olin õige pisut negatiivselt meelestatud öise pika xdreami suhtes siis kõik see kadus juba Karksisse jõudes.Kõige suuremad kartused olid mul rattaetapi osas.Oli mu senine sadulasistutud aeg peale kevadist matka sisuliselt 0. Aga noh vähemalt stardiks olin suutnud viia enda valmisoleku selleni ,et olin valmis andma endast maksimumi.
Võistlus algas sisuliselt 18 km matkaga ratta seljas stardi alasse.Esimesel km mõtlesin juba, et öö saab olema ratta seljas ikka väääääga külm. Stardi alasse jõudes olid juba näpud külmunud.Panin rattakinnaste alla veel ühe paari kindaid mis katsid ka sõrmed ära. Võistlus algas siis jooksuetapiga kanuu....ah mis ma siin valetan, kanuud polnud ju...kummipaadi alasse. Tüürimeest minust ei saa see on kindel. Peale kahe punkti võtmist suundusin paadi keskmiseks meheks ja andsin aga kätele valu. See vee osa oli päris lühike. Edasi toimus lühike jalgsikulgemine tagasi stardialasse kus tuli morse abil selgitada lõpupoole võetavad mõned rattapunktid. Minu aju kiilus igatahes juba esimeste vilkumistega kinni. Ütleme nii,et selle ülesandega sai juba korraliku võdisema paneva külma sisse ja järgneva rattaetapiga polnud lootustki seda välja saada. Ükskõik kui palju ei üritanud oma sõrmi lenksul liigutada siis kruusatee osaga suutsid sõrmed juba teist korda selle lühikese ajaga ära külmuda. Peas oli positiivne mõte ,et külmakahjustusi ju ikka plusskraadiga ei saa :D Õnneks metsavahel ukerdades ja vahepealseid punktivõtmisjookse tehes sai natukenegi sooja sisse. Minu 4. tunnist edasisele pani tugeva põntsu üks lõik rattaetapist kus oli päris pikalt sopast ja pehmet rada. Tundsin seal kuidas see rada mõjus mu reitele ja teadsin ka seda, et mu krambilembuse juures olen kindel mis koht mulle muret hakkab valmistama. Etteruttavalt võiks õelda, et enne selle esimese rattaotsa lõppu oli juba tunda, et kohe kohe on need probleemid käes siis tegelikult asi päris hulluks ei läinudki. Eks ma olin ka ohu kohtades piisavalt ettevaatlik. Jooksuetapp läti mägedes...vähemalt oli mõnus joostav männimetsa alune. Küngastest üles ronimisel üritasin olla äärmiselt ettevaatlik..pigem pikem ja laugem ülesminek kui järsk ja krampidega lõppev. Teisel rattaetapil tekkis lahe olukord. Keegi oli ees rajal kaarti lugema jäänud, mina märkasin seda kui Ranno oli teise rattajälge põiganud. Üritasin sama teha kuid rattavalitsemine käis mulle üle jõu. Sinna ma siis vasakule küljele maandusin. Ma täpselt ei tea kuhu mu käsi jäi aga igatahes suure tõenäosusega  vasaku käe 3 sõrme käisid korra tagurpidi ära :) Näpud liikusid ja kõik oli ok ja võis jätkata. Kuigi tegemist oli Valga etapiga siis Eestisse jõudsime alles päris lõpu eel. Kui rattaetapi lõppu oli üks tore maasikas pandud nimega teede ristumine. Ei olnud just maailma toredaim paik jalgrattaga liikumiseks :)Viimase jalgsietapi sees oli ka lisaülesanne kus tuli seekord siis nägu ees tornist alla tulla. Ma ei tea palju seal üldse oleks tulnud kätt kasutada ,aga igaks juhuks loobusin sellest võimalusest. Kuna sel etapil sai rulluisutada ainult üks liige siis ülejäänud said samal ajal kajakiga Pedeli jõel chillida.Peale mida oli veel kohustuslik märjaks tegemine ja oligi vaid finishijooksu vaev.
Lõpuks võib õelda, et kuigi olin lõpus läbi nagu Läti raha siis sai seda metsaelu nauditud. Oli tore öö :D

Käe seisukohta võib nüüd 2 päeva peale finishit õelda et käsi läks paiste alles 24 tundi peale etappi. Oligi ju põhjus viinapudelil kork maha keerata ja kompressima hakata :D Praegu on mul ka soodne periood õllejoomiseks (kuna olen kehtestanud endale trahvisüsteemi 1 õlu =100 kätekõverdust )...kätekõverdusi hetkel teha ei saa, kui siis ainult ühel käel :D

Xdream??????

Oh ei mitte jälle! :) Kuidagi tuleb homne öö üle elada. Igatahes ainult paljas mõtlemine sellest on viimas igasugust sporditegemise motti praegu 0 poole. Ma võin joosta kusagil võsas kuus tundi, aga et sõita ka ratast ja siis külmas öös solberdada kanuuga....ah ise olin nõus ..eks kannatan kuidagi ära ja kannatan järgmise reedeni välja.Ehk suudab laager spordirõõmu tagasi tuua. Seniks aga mälestusi viimasest osalemisest selles sarjas

Esimesed kiiremad liigutused 1,5 aastase pausi järel.

Kohila pikamaajooksu sari pakkus võimalust parandada isiklikku rekordit 2 kilomeetri jooksus ja sellega ma hakkama ka sain (tunnistan ausalt üles...pole varem seda distantsi aja peale jooksnud). Olid mul igasugused plaanid selleks jooksuks...eelkõige plaanisin aeglase esimese ringi taktikat  ja siis teisel ringil vajutamist. Lörri läks, kuna polnud väga aimugi kohal olnud jooksjate tasemest ja teiseks nii kui stardipauk kõlas olid kõik need mõtted peast läinud ja uus plaan oli end sundida kannatama ka 4ndat ja 5ndat ringi :) Esimesekilomeetri jooksin sisuliselt teisel rajal, kuna kellegi seljataga ma joosta ei oska. Teiseks kilomeetriks olin jäänud üksi pronksikohal jooksma :D ja kannatasin lõpuni ära. Uus rekord siis 6.55,43. Jäin rahule..ei uskunud ausalt õeldes, et sellise kiiruse lähedale olen suutnud end viia :)

Jägala jõe ümbrusest libahundi jälge otsimas

Alustaks siis sellest, et sellel üritusel osalemine sel aastal oli juba üsna varakult mu sooviks. Tunnistan ka seda ,et kuigi Ranno oli mu selle mõtte peale pisut üllatunud siis mingi hetk uskusin, et suudame esimesele reale lõpptulemustes tulla. Millest selline uskumus? Eks ikka eelmise aasta kevadetapp Tuksil. Ma tean mis seisundis ma tookord selle kuus tundi läbisin, lisaks peale võistlust natuke kaarti uurides oli väike kahetsus tookord hinges ,et esikohast jäi tegelikult vääääga natukene puudu. Ja nüüd tervete jalgadega...täis tahtmist..miks mitte loota esikohta?
Ok nüüd siis ka selle aastasest üritusest. Mõlemal oli pikk õhtu seljataga...ei tea kaua Ranno hokit vaatas, igatahes mina jõudsin koju alles kell 2. Hommiku jõudsin kiiruga pudru sisse lahmida, lisaks ka asjad pakkida ja oligi minek Jägala jõe suunas. Mäletan, et Ranno millalgi avaldas arvamust ,et tundi teekonna planeerimiseks vaja pole...ütleme nii, et tegelikult jäime päris ajahätta...riideid vahetades..samal ajal kaarti uurides ja mõni mees kreemitades jõudis stardihetk päris kiiresti kätte. Algusjutt jäigi kuulmata...lisaks polnud aega isegi maast oma numbriga kaarti otsida. Kiirelt korraldaja käest stardikaart ja siis metsa punuma. Stardiülesanne oli neljast punktist leida tähed ja sellega siis stardi juures leida sobiv sõna...polnud probleeme KOER tuli päris kergelt. Enne starti sai läbi räägitud ,et algus võtame kergelt..ei pinguta üle. Meie kerge oli see, et esimesel normaalselt joostaval teel oli tempo 5 min/km juures :) Võiks õelda, et suurim probleem punkti leidmisel oligi kohe alguses kui kuidagi ei suutnud väikest lagedat üles leida. Esimene lisaülesanne meile oli kanuuga ilma aerudeta punkti võtmine jõe keskelt. Lihtne ma sikutasin end jõuga punktini ja Ranno siis nöörist kanuu tagasi kaldasse. kaldale hüpates olid mul tasakaalu häired ja samm tagasi kohe jõkke...saigi kohe kiirelt jalad märjaks ära..polnud vaja rohkem põdeda.Ütleme  nii ,et edasised punktid tulid suht lihtsalt kätte. Järgmine tõsisem jalgade märgamine minul oli Peterburi maantee aluses ökotunnelis. Põlvini vesi ja lõpuks oli ikka jalgadel päris külm. Peterburi maanteest põhjapoolne kaardiosa oli meile sobiv männimetsa alune, kus polnud probleeme ka ilma teeta liikumine. teine lisaülesanne oli palgi vedamine siksakitades lintide vahelt üles ja siis otse alla. Jälle lihtsad 8 punkti. See oli piirkond kus meil tihti ka vedas lihtsalt otse punkti joostes...ei pidanudki palju otsima. Aga otseloomulikult oli üks kohustuslik punkt paigutatud ka Jägala joa alla. Ja sealt siis algas tagasitee maanteest lõunapoolsele alale.Esimene lisaülesanne sealpool oli sullemulle saega klotsi saagimine..sellele mast ja puri külge ja ujutama seda natuke maad. Ühemehe käsisaega oleks selle tüki kiiremini ära saaginud..ei oska ju seda kahemehe saevärki. Kohe peale seda punkti oli järgmine suurepunktiline ülesanne...üks mees pidi kummilohviga üle jõe aerutama abiks aerud(pigem võiks neid pinksireketiteks nimetada) ja võistkonnakaaslane tagasi. Mina sain seal kanni märjaks. Rannol oli liialt palav ja kastis alumise poole täielikult ära. Järgmine tagumise kauge nurga punkt oli riskeerimine aega jõudmisega. tahtsime ju veel kaks lisaülesannet võtta ja polnud kindlad kaua need aega võivad võtta. Pisut keeruliseks see punkt osutus, aga kuna ma viitsisin ka lõpuks kaardile natuke vaadata ja oma arvamuse sekka õelda, siis sai piisava kiirusega selle punktigi kätte. Siit alates olime võistlusega seal punktis kus ei otsinud enam kuiva kraaviületust vaid ikka otse läbi kahlasime.Õnneks olid tulemas pikad maateejooksu lõigud mida me olime nädal varem Jägala jõe kandis harjutanud(küll totaalselt vales kohas:)) Tore oli muidugi see ,et võistluse 6ndal tunnil suutsime näidata aegu 5minuti ja alla selle kilomeetri kohta. Punkt 5 kordne maja korter 26 vannitoas Jägala sõjaväelinnakus...hea, et Ranno arvutamisoskus alt ei vedanud...sellises seisus ma ei olnud enam suuteline selliseid ülesandeid lahendama.Meenus kunagine xdream võrus kus oli paljudel väsinuna raskusi lihtsal arvutamisel. Aga meil läks seekord kergelt. teine trepikoda, neljas korrus ja sealt tuli otsida. Jäi veel 2 punkti ja mõlemad lisaülesanded. Esimeses tuli õllekaste endale alla pannes ronida lae tala juurde ja sealt punkt võtta...teine mees oli julgestamas nööriga. teise kasti juures kukkus kell käe pealt ära( rihma kinnitus oli lahti tulnud).Kokku sai vist endale 9 kasti umbes alla laotud. Ja viimane ülesanne oli kaveikus roomamine ja 5 punkti leidmine. kergelt krampi kiskuvate jalgadega pole see just maailma meeldivaim tegevus,aga ajanappus sundis seda suht kiiresti tegema. Ja sealt edasi oli vaid finishisse joosta. Jäi aega ülegi paari minuti jagu..nagu eelmine aastagi. Kokkuvõttes siis saime kevadetapil teise koha. Pettunud? Ei üldsegi mitte. Esimesed olid ikka selgelt eest ära ja kolmandatega oli ka meil selge vahe olemas. Pettumus oleks olnud mõne punktilise vahe juures. Tulemused

Meie teekonna pikkuseks 6 tunni juures minu kella andmetel oli 43,77 km. Head meelt tegi see,et tegelikult suutsime joosta ikkagi peaaegu terve selle aja vältel. jalutamiseks olid ainult väga hullud sood ja risustunud metsaalused.Kus vähegi joosta kannatas seal seda ka tegime. Sügisene etapp jääb meil vist auhinna järgi minemata..kuna hetke seisuga on samal nädalavahetusel vaja meil maraton joosta. Aga mine sa tea..äkki Ranno hakkab nüüd Kölni jooksu vastu huvi üles näitama :)

Viies tiir ümber Viljandi järve...ei kuues ikka.

Üritasin Viljandis välja mõelda mitu tiiru olen sellele järvele joostes peale teinud..suutsin välja mõelda 5, aga 6nda avastasin internetist asja üle kontrollides.
Seekordsest jooksust ka nüüd natuke. Viljandi poole sai mindud juba tegelikult eelmise päeva õhtul. Kuigi jah volbriöö lasi uinuda alles 2 paiku öösel. Hommikul oli tunda üle pika aja jälle ühte huvitavat surinat sees. Jess kerge võistlusärevus oli tagasi tulnud üle pika aja.Ikkagi hooaja esimene start ja hetkevormist polnud õrna aimugi. Ainuke eesmärk mille püstitasin oli pisut eelmise aasta aega kärpida ja stardikohta hoida järgmiseks aastaks. Eelnev õhtu kontrollisin veel 82.suurjooksu enda aja üle, mis oli 50 ja poole minuti kanti. Soojendusel muidugi olid kõik kohad nii ahiged ja valusad...põlv oli valulik...hüppeliigesega sama jama..üritasin juba ette ebaõnnestumise vabandusi leida :)

Stardi järgselt esimeses vasakkurvis tegin juba kohutava vea...kasutasin kõige pikemat trajektoori mis seal üldse võtta andis...lõikama oleks pidanud! Huntaugu tõus tuli ka kuidagi kergelt kätte..andsin mõnusalt muidugi minna ka(pärast tuvastasin ,et pulsi sai seal juba 196 löögi peale). Maantee osa oli päris mõnus ja veel taganttuulega ka veidike hirmutas 3:50 tempo seal, aga loota oli ,et sopa sees tõmmatakse pulss alla tagasi. Nii märga sopaauku ausalt õeldes ei mäletagi. Breikimist oli kõvasti..reied sai mudaseks ka..korra käis ka jalg alt hüppeliigesest huvitavas asendis ära, aga õnneks mul selle väänamisega suht head suhted.Järve tagumine pool oli nagu oodatud üks igavene valu,vaev,  rist ja viletsus :)  Vastutuul nagu oodatud...kiire alguse tagasilöögid. Kosusin alles põldude lõppedes( olid head ajad kus 2010 jooksin põldudel tallamata osal uut rada sisse..vot siis oli alles jõudu:)) Viiratsi mäest alla minnes (vist raja kiireim lõik) palju ei puudunud ,et ninaga mulda oleks kündnud, aga püsti jäin. Ütleme nii, et viimasel kahel kilomeetril sellist kiirust ei suutnud näidata kui mõnel varasemal jooksul, aga eesmärk sai täidetud vähemalt lõpuaja osas. lootsin 50 minuti ligi joosta aga tuli lõpuks 49:13. See jääb küll 2008 aasta joostud isiklikust rekordist 46:25 valgusaastate kaugusele, aga praeguse seisuga jäin väga rahule. Pulsinäidud olid endale väike üllatus..Poleks uskunudki ,et terve ringi punases suudan lipata. Keskmine 186 bpm ja maksimumi suutsin lõpukilomeetril 199 välja pigistada.

Tänaks veel kõiki kaasaelajaid :) Teist oli tõesti abi..ei lasknud ühtegi nõrkusehetke sisse lasta.

Ahjaa muigega meenutan ka laupäevast trenni koos Urmase ja Rannoga kus Ülemiste järve ja Viljandi maantee vahelisel alal kaks pisikest ussi suutsid sellist elevust tekitada. Ok see üks nastik oli tegelikult ikka päris paras volask. Millegi pärast kadus peale seda maastikul jooksmise isu ära selleks päevaks:D

Klooga-Paldiski-Tallinn-Kohila rattaretk

Hommik algas varakult ja kiirelt. Polnud eelmine päev isegi aega olnud jalgratas aasta esimeseks sõiduks ülevaadata. Ega siis midagi Kiirelt söök sisse ..rattale paar matsu õhku rehvidesse ja rongile. Hommik oli päris külm...kella 6 ajal veel maapindki kergelt härmas. 8 läbi minutitega jõudsin balti jaama ja kuna aega oli siis otsustasin vanalinnaga hommikuse tutvustiiru teha. 9st sai siis Urmase ja Tõnuga baltas rongile mindud ja suund Kloogale. Vahepealsetest peatustest lisandusid seltskonda veel Margo ja Ranno. Miks matka start kloogalt? Väidetavalt pidavat elektrirongiliiklusega Paldiski pool mingi jama olema ja päeval siis päris lõpuni rongiga vist ei saaks.igatahes Kloogalt välja jõudes oli algus Paldiski poole sõites päris lõbus..taganttuul ja jõudu oli piisavalt veel. Vahepeal oli kiire peatus taaskord juutide ülekohtu tegemise mälestusmärkide juures ja siis kohe edasi Paldiski suunas. Linnapiirile jõudes tundus tagumine kumm kuidagi kahtlasevõitu.Kiire ülekatsumine kinnitas ,et tühjenemas oli raisk :)Maximani vedasin välja ja sel ajal kui ma üritasin kindlaks teha tühjenemise põhjust kontrolliti poest varukummi olemasolu. Maximas kahjuks vaid teise otstarbelised kummid olid.Sai siis natuke rehvi õhku juurde antud ja Konsumisse shoppama :D Sealt sain vajaliku sisekummi. Päris tükk pusimist oli kui ratas uuesti sõidukorras oli.Esimese õhkvastupidavuse proov siis Peetri kindluse küngastel..kõik toimis ilusti. Edasi viis me tee tuletorni juurde..kasutasime enamusele esmakordset rada mööda panga äärt. Päris huvitav oli. Paldiski poolsaare teine pool oli küll päris vesine...lompe teel oli kõvasti ja ühes neist sain isegi jala kergelt märjaks. Kloogale jõudes vedasid võitluskaaslased mind alt kui keegi peale minu ei kavatsenudki ojast läbi kahlata...valiti nõrkade tee - sild :D Kloogalt Laulasmaa poole sõites tegime ka peatuse treppoja juures. ma ei mäleta ,et ma seal varem käinud oleks..küll olen mööda sõitnud autoga,aga peatust teinud pole.Laulasmaal oli kiire poe külastus ja edasi Keila Joa vetevoogusid uudistama. Pole vist väga tihti käinud seal kandis ,aga mulle tuli väikese üllatusena ,et joast allavoolu on päris kihvt park ilusti korrastatud. Peaks teinekord seal kandis rohkem ringi hulkuma.Väänas tuli meil veel viimane tankimispeatus ja siis oli vist kõigil nii siiber ,et sirgjoones peatusteta kodupoole.Ma muidugi plaanisin veel tallinnast Kohilasse tagasi ka rattaga sõita. Arvasin ,et nõmme mägi on viimane katsumus ees ja siis edasi on käkitegu. Eksisin. Sakus hakkasin juba eriti hästi tundma, et paaki pole mitte midagi jäänud.Tiksusin siis vaikselt kodu poole.Mingi 3-4 kilti enne lõppu pani mu kell ka pildi tasku (järgmine kord nii pika ürituse puhul tuleks igasugused piiksud ja vibratsioonmärguanded välja lükata) Koju ma jõudsin...ilge nälg oli kallal. Samas poes ringi kolades ei suutsnud seda õiget leida mida tol hetkel väga tahaks :D Kõige ahvatlevam asi oli mingi kiirsupp mida mitu pakki kaasa haarasin :D Tiksusin veel natuke aega ühe 0,33se õllega saunas ka :D Mingi 6 tundi peale koju jõudmist mõõtsin veel pulssi..pump uhas ikka täiega ca 20 lööki normist kõrgem.

Esmaspäeva esimene pool olin ikka täielik zombie. Mainiti ka, et olin näost valge olnud nagu poleks aastaid päikest näinud :) Pealelõunat läks enesetunne paremaks.Tekkis isegi väike mõte õhtul metsas kerge jooksutiir teha.Pulss oli langenud päevaga 10 lööki ja loobusin mõttest..parem puhkan päevakese veel :) Keegi küsis veel, et millal rattaga sõitma jälle lähen:) Vastasin, et siis kui perse enam valus pole :D Täna siis sain lõpuks jooksma.

Pühapäevase lõputühjenemise põhjust arvan ka teadvat. See oli see esimene poepeatus kus mul polnud aega mõelda söögile vaid, et kummi uuesti terveks saaks. Nii ,et esimene toitumine jäi pisut hilja peale - Laulasmaa poe juurde, aga hooaja esimese rattasõidul endalegi üllatuslikult ca 100 km suutsin isegi hästi vastu pidada:D

Kokku siis andmed mu kella pealt:

Aeg: 7:19:27

Km: 114,76(+ umbes 3)

Keskmine kiirus: 15,7km/h

Ärajäänud laager

Sel nädalavahetusel oli plaani võetud väike suusalaager Lääne-Virumaal. Kuna aga see kerge külm ei kavatsenudki järgi jääda ja ööks vastu pühapäeva lubas idas kuni -37 kraadi ning päeval kõige soojem -22C siis mina igatahes välja ei kavatsenud küll minna, ei suusatama ega ka jooksma.Niisiis sai laager canceldatud. See eest sai tehtud mõlemad päevad jooksuotsad lühikeses vormis.Laupäeval siis Audenteses lindil (lisaks veel kerge ujumine) ja pühapäeval siis seltskonnaga kesklinna halli tiirutama(70 ringi) + topispalli jebla.Õnneks uuel nädalal lubab paremat ilma ja saab õue tagasi kolida.

Nädalavahetus Soomes

Soome trip sai teoks seetõttu, et tuli ju "tasuta" saadud laevapiletid ära kulutada :) Kuigi tallinki telefonitädi üritas iga hinna eest meid soomest eemale hoida väites, et see kinkekaardipilet pühapäevasele tagasireisile ei kehti siis neti kaudu broneeringut tehes mingit probleemi ei olnud ja sai sadamamaksu eest reis siiski tehtud. Reede õhtul laevale minnes üritas dopingukoer möödujatelt keelatud aineid leida, kuid ei sisaldanud minu varustus ei maksa(loe:clenbuteroli) ega ka ühtegi kasvama panevat hormooni.Minu varustuseks oli vaid sisseõnnistmist vajavad ketsid ja hunnik spordiriideid, aga need ei paistnud koerakest huvitavat.Enne Soome jõudmist mõtlesime ka korra tõelise soomlasena näida ja ostsime kasti spordijooki - 12 tillukest Kopparbergi minisiidrit. Laevalt maha minnes pidi Jüri küll pisut piinlikust taluma selle pisikese kohvrikesega kui igalpool ümberringi tibid lausa ägisesid oma suurte õllekohvrite all, aga noh me ikkagi korralikud karske eluviisiga kodanikud :D

Laupäeva lõunal läksime Porvoosse ujuma Huvitav ujula. Polegi varem plekkbasseinis käinud.Efektne igatahes.Kuigi rajad on suht kitsad ja kahekesi ühel rajal ujudes üksteisest möödumine võtab õlgu kokku tõmbama siis ma sain oma kilomeetri ujutud.Peki masseerijaid on ka piisavalt ja nõrgema närvikavaga inimestele on üks hea ja rahulik toru moodi asjandus ka.Lisaks on üks väidetavalt liikuva põhjaga bassein kus saab tornihüppeid teha ja saunad on harjumatult ruumikad. Peale ujulat sain tehtud Porvoos oma Kirpputori debüüdi.Ausalt polnud varem käinud ja ausalt esimene ost jäi seekord tegemata:D Õhtul õnnistasin siis veel uued sussid soome lumistel teedel sisse.

Soomes on tegelikult pääääris lahe joosta.Miks? Ikka selle tervitusvärgi pärast. Eestis väga ei kujuta ette, et täiesti suvalises kohas kusagil külavahel kõik keda kohtad sind rõõmsalt tervitavad. Kõigepealt üks pealambiga kepikõnnitädi juba eemalt rõõmsal häälel Moi! hüüdis ja siis kaks noort kutti kes Eestis paremal juhul sind sooja ilusasse kohta saadaksid viipasid juba eemalt kõrvalteelt käega(mitte keskmise sõrmega) Nüüd kaarti vaadates siis järgmine kord lähen ümber järve ringile ja nagu näha on ka üks korralik lühike tõusujupike ka käepärast olemas.Esmane mulje uutest sussidest - tea kas oli harjumatusest,uutest sokkidest või millestki muust, aga talla alused olid kogu jooksu vältel kuidagi väga soojad.Pühapäeval sai siis teine tutvus kirpputoriga tehtud.Seekord Loviisas. Jube ahvatlev ost tundus seal vedelenud 50 eurine             sõudeergomeeter.Seekord jäi ostmata ,aga järgmine kord läheb selline asi kohe kiiremas korras auto      pakiruumi:D                                                                                                                                         

Tagasi "vanade" susside juurde

Niisiis tänasest alates olen tagasi põhitreening jalatsina Asics ds trainerite juures.Viimane paar mis tollest mudelist sai soetatud oli vist 2007 aastal ja nendega jooksin ka debüütmaratoni Amsterdamis. Siis kadusid need vahepeal Eesti poelettidelt ja sai tutvust tehtud Mizunode ja Nikedega. Tegelikult hakkasin juba eelmise aasta sügisel Asicsite tagasitulekut tegema kui sai offroadideks gel Fujid sebitud.
Kevadised plaanid? Hmm kindlasti ikka maraton joosta, aga kus? Ok ütleme nii ,et aeg on paika pandud...22 aprill. ja valiksõelal on Krakow, Zürich, Leipzig ja Linz. samal kuupäeval on ka Madriidis, aga pelgan pisut aprilli lõppu temperatuure Hispaanias. Üks lemmikvariantidest on Linz. Ei tea miks ,aga juba mitu aastat on ta kevadisel valiksõelal olnud. Äkki Viini kordaläinud jooksu pärast.sama riik ikkagi ju.Üks Eestist minemisel sobivaks asukohaks oleks ka Düsseldorfi oma 29ndal apriilil, kuid see jääks juba Viljandi järvetiiru segama. Kevadel osaleks hea meelega ka Libahundi otsingutel, aga selleks on vaja Riku kutset.Jägala kant pole vist päris nõva männimetsaga võrreldav, aga sel aastal on lootus ,et äkki saaks 100% tervena sellele üritusele peale minna.
Senistest trennidest niipalju ,et hetkel olen suutnud jalahädasid vältida ja tänane 105 minutit lumes müdistada oli igati bueno. vahepeal isegi salamisi lootsin ,et äkki sel aastal ei tule lumi maha (v.a need päevad kui totaalset padukat trenni ajal tuli ja mitu korda sügavale lompi astusin), aga nii hästi jooksusõpradel siiski ei läinud.
Kokkuvõtteks ütleksin, et uuel hooajal on esialgu veel motivatsioon väga kõrge ja lootus kevadel eelmise aasta aeg üle lüüa;)